Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-13-57981/25

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-57981/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.06.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1445

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-06

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-09

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-12

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-08

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-07-20

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-06-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 422 lg 1, 2, 3Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks TsMS § 417 lg 2, 4Kaja lahendamine TsMS § 407Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral TsMS § 416 lg 1Nõuded kajale TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus TsMS § 667Määruskaebuse lahendamine VÕS § 8Lepingu mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Berger Financial Group OÜ12041300(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-57981

Tsiviilasi

Credit Plus OÜ hagi M L e vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2014 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M L e määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn), esindaja Priit Pööbo Kostja M L (IK XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Tühistada Harju Maakohtu 08.04.2014 määrus, määruskaebus rahuldada. Tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Edasikaebe kord Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik

1.10.12.2013 esitas Credit Plus OÜ Eesti Harju Maakohtusse hagi M L e vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks.

2.Kostjale toimetati hagimaterjalid 27.12.2013 isiklikult allkirja vastu kätte, tähtaeg hagile vastamiseks saabus seega 10.01.2014. Kuna kostja ei olnud hagile vastanud, rahuldas kohus 14.01.2014 hagi tagaseljaotsusega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

3.

20.02.2014 esitas kostja kaja, milles esitas sisulised vastuväited hagile. 21.02.2014 määrusega jättis kohus kaja käiguta, määrates kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus kostjal välja tuua mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks koos asjakohaste tõenditega. 13.03.2014 selgitas kostja, et hagile vastamata jätmise põhjuseks oli tervisliku seisundi järsk halvenemine. Kostjal on raske puue, tasakaalu-, liikumis- ja funktsioonihäire. Suure nõude saamine tekitas psüühilise

pinge, mille tõttu kostja ei suutnud iseseisvalt käia ega kirjutada. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja sotsiaalkindlustusameti otsused püsiva töövõimetuse tuvastamise ja puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta. 20.03.2014 määrusega jättis kohus kaja teist korda käiguta. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada mõjuva põhjuse olemasolu tõendamiseks hagile vastamata jätmiseks TsMS § 422 lg 2 nimetatud tõend. Juhuks, kui kostja sellist tõendit ei esita, palus kohus esitada täiendavaid tõendeid tõendamaks, et kostja tervislik seisund kogu ajaperioodi vältel, mil oli võimalik hagile vastata, oli selline, mis ei võimaldanud tal seda teha. Kohus selgitas kostjale võimalust taotleda menetlusabi.

4.28.03.2014 teatas kostja, et tema perearst LM ei anna talle tervisliku seisundi tõendit, väites, et kui kohtul on tõendit vaja, pöördub kohus tõendi saamiseks ise perearsti poole. Kostja esitas ka täiendavaid väiteid oma tervisliku seisundi kohta, selgitades, et peale viirushaigust süvenesid tasakaalu- ja koordinatsioonihäired sel määral, et kostja ei suutnud iseseisvalt käia ega tabada sõrmedega arvutiklahve. Seisund kestab 2-3 nädalat, selle aja jooksul ei saa midagi teha.

5.01.04.2014 tegi kohus tulenevalt kostja väitest, et perearst keeldub tõendit väljastamast, perearst L. M järelepärimise. Kohus palus perearstil selgitada, kas kostja pöördus tema vastuvõtule seoses tervisliku seisundi halvenemisega 2013.a detsembris ning kas kostja tervislik seisund oli kogu perioodi 27.12.2013 - 13.01.2014 vältel selline, mis ei võimaldanud tal hagile vastata. Perearst L. M vastas, et kostja ei ole tema poole nimetatud perioodil arstiabi saamiseks pöördunud. Esimese astme kohtu määrus

6.08.04.2014 määrusega jättis Harju Maakohus kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata.

7.Kohus leidis, et esitatud kaja vastab sellele kehtestatud formaalsetele nõuetele ning puuduvad kaja sisulist lahendamist takistavad puudused.

8.Toimikust nähtuvalt on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Seetõttu on võimalik kaja rahuldada ainult juhul, kui kostja jättis hagile vastamata mõjuval põhjusel. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Haiguse põhistamiseks tuleb esitada TsMS § 422 lg 2 sätestatud tõend või muud tõendid. Kostja põhjendas hagile vastamata jätmist tervisliku seisundi järsu halvenemisega. TsMS § 422 lg 2 sätestatud tõendit kostja ei esitanud. TsMS § 422 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega.

9.Oma tervisliku seisundi tõendamiseks esitas kostja 29.07.2009 sotsiaalkindlustusameti otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Otsuse kohaselt on kostjal alates 1996. aastast nodoosne erüteem. Kostjal oli ajuinfarkt, mille tagajärjel tekkisid pöördumatud tasakaalu- ja liikumishäired. Esineb süvenenud valusündroom ja nägemishäire, samuti töötamist takistav funktsioonihäire. Kostja on arstide pideval jälgimisel ja ravil. Kostja esitas 29.07.2009 sotsiaalkindlustusameti otsuse puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta, mille kohaselt kostjal esineb keskmisele puudele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, keskmisele puudele vastav liigutuste funktsiooni kõrvalekalle ning raskele puudele vastav keha struktuurimuutus ehk kehadefekt.

10.Kohus leidis, et esitatud tõendid ei tõenda mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Tõenditest nähtub kostja tervisliku seisundi üldine iseloomustus, mis on tuvastatud juba 5 aastat tagasi. Pärast tagaseljaotsuse kättesaamist on kostja kohtuga aktiivselt

suhelnud. Kaja on esitatud üks päev pärast tagaseljaotsuse kättesaamist. Tõendamata on, et ajaperioodil hagimaterjalide kättesaamisest tagaseljaotsuse tegemiseni, s.o 27.12.2013 - 13.01.2014, oli kostja tervislik seisund ajutiselt sellisel määral halvenenud, et ta hagile vastata ei saanud. Kohus selgitas 20.03.2014 määruses, et tõendada tuleb tervisliku seisundi järsk halvenemine just nimetatud perioodil ning tõendada tuleb ka, et tervis halvenes nii olulisel määral, et hagile ei olnud võimalik vastata, kuid kostja tõendid ei sisalda eraldi infot nimetatud perioodi kohta. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja perearst teatas kohtule, et perearsti poole kostja asjassepuutuval perioodil ei pöördunud. Kostja seisukohtades ilmneb ka ebajärjekindlus: kui 13.03.2014 menetlusdokumendis on seostatud tervisliku seisundi halvenemist psüühilise pingega, siis 28.03.2014 dokumendis viirushaiguse põdemisega. Kohus leidis, et mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmiseks on tõendamata. Määruskaebus

11.M L palub maakohtu määruse tühistada, kaja rahuldada ja menetluse tsiviilasjas taastada.

12.Kaja tagaseljaotsusele jäi rahuldamata, sest perearst teatas kohtule, et tema poole kaebaja asjasse puutuval perioodil ei pöördunud ning seisukohtades ilmneb ka ebajärjekindlus. Kohus leidis, et mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmiseks on tõendamata.

13.Kaebaja helistas perearstile, kuid enne uut aastat tal vastuvõtuaega polnud ja 08.01.2014 sai kostja numbri oma raviarstile. Seda tõendab 08.01.2014 tehtud vereproovi tulemus, mille näitajad on halvad ja annavad tunnistust haiguse ägenemisest, mida perearst oleks pidanud haigusloost nägema. Kostja palub lugeda määruskaebusele lisatud vereproovi tõendi haiguse ägenemist tõendavaks tõendiks.

14.Oma hagis tugineb hageja VÕS § 8 lg-le 2, mis sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 19.11.2012 sõlmitud lepingu p 5 ütleb, et tehingu objekt ja selle võimaliku lisavarustuse omandiõigus kuulub LUX Eesti OÜ-le kuni kokkuleppe kõikide maksete tasumiseni. LUX Eesti OÜ-l on tehingu objekti omandi tagasivõtmise õigus. Pärast alltoodud asjaolude selgumist palus kostja tolmuimeja tagasi võtta, kuid OÜ LUX Eesti keeldus sellest ja on seni vastavalt lepingu p-le 5 tolmuimeja ja lisavarustuse omanik. Järelmaksu maksegraafik koosneb ühekordsest maksest, seega graafikut samuti tehtud pole, ainult esialgset tolmuimeja hinda on suurendanud 1670 eurolt 1859,55 eurole. Kostja palus tolmuimeja tagasi võtta, kuna tolmuimejaga töötamisel tekkis kostjal astmahoog tolmuallergia tõttu, tolmuimeja dokumentatsiooni uurides selgus, et tolmuimejal puudusid tehniline pass, kasutamisjuhend ning igasugune märgistus toote tegija kohta, firma esindaja sõnul on toode tehtud Euroopa Liidu liikmesriigis, missuguses, firma töötaja ei öelnud. Euroopa Liidu direktiiv nõuab toodete märgistamist CE-märgisega lisaks tootja nimetusele. Ostetud tolmuimejal puudub igasugune märgistus.

15.Kostja leiab, et esitletakse võimsama mootoriga tolmuimejat, klient saab aga väikese võimsusega, kuigi kujult sama suure tolmuimeja, mis ei ime tolmu sugugi nii, nagu esitlusel räägiti ja demonstreeriti. Tolmukotte saab ainult firmalt Lux kalli raha eest. Ostetud tolmuimeja on madalamas hinnaklassis presentatsioonil esitletud tolmuimejast. Kaja menetlusse võtmata jätmisega saab hageja õiguse müüa ebamõistlikult kalli hinnaga EL direktiividele mittevastavat toodet, mis on esitlusel näidatust väiksema võimsusega ning kostjale kui allergikule astmahooge tekitav. Hageja seisukoht

16.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik

17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kaja rahuldada ja menetlus tsiviilasjas taastada. Tsiviilasi tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 saata maakohtule edasiseks menetlemiseks.

19.Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile. Olenemata sellest, kas kostjal on võimalik esitada ja põhistada (TsMS § 416 lg 1 p 3) mõjuvat põhjust oma tegevusetusele, on kostjal õigus väita, et tagaseljaotsust ei oleks võinud seaduse kohaselt teha. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud.

20.TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse tegemisel pidi kohus õiguslikku põhjendatust ehk hagi veenvust/usutavust kontrollima (RK nr 3-2-1-152-06 ). Menetletav tagaseljaotsus maakohtu seisukohta taolise kontrolli tulemuse kohta ei kajasta.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja