Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 14.04.2014 võlgniku pankrotiavaldus koos avaldusega vabastada võlgnik kohustustest. Avalduse kohaselt on võlgnikul on rahalised kohustused: laen Swedbankile 4000 eurot ja laen SEB Pangale 1000 eurot. Nimetatud nõuded on täitemenetluses. Veel on Kalev Pooli suhtes nõuded TF Pangalt 2000 eurot (nõue on kohtumenetluses) ja PlusPlus Baltic OÜ’lt 700 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub igasugune vara, mida oleks võimalik kiirkorras realiseerida või millele saaks sissenõuet pöörata. Võlgnik on pikemat aega töötu ja ta perekonnaseisult lahutatud, endine abikaasa elab xxxx. Mistahes sissetulekud Võlgnikul puuduvad, momendil aitab poeg eluaseme ja toiduga. Võlgniku maksevõime hindamiseks selgitas kohus riigi õigusabi anadmisel menetluses nr. 2-14-11377 välja, et ARK’i andmete kohaselt võlgnikule mootorsõidukeid ei kuulu. Võlgnik omab kontot Swedbankis, Danske Bankis, Krediidipangas ja SEB Pangas ning rahalised vahendid nendel puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt puuduvad andmed Kalev Pool’i sissetulekute kohta perioodil 01.08.2013-30.11.2013.a. Töötukassa teatise kohaselt Võlgnik käesoleval ajal töötuna arvel ei ole. Täitemenetluse registri andmetel on Võlgnikul täitemenetluses nõudeid koos täituritasude ja muude täitekuludega kokku 6069,74 euro ulatuses. Kuna Võlgnik ei suuda maksta mitmeid võlgnevusi on ta maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjused on lisatud seletuses. Antud olukorras on põhjendatud pankrotiavalduse esitamine Viru Maakohtule pankrotimenetluse algatamiseks. Kooskõlas Pankrotiseaduse § 15 lg 2 olukorras, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Võlgniku poolt istungil antud seletuse kohaselt said kõik laenud võetud abieluajal ja tema nimel. Kõik vara jättis abikaasa aga peale lahkuminekut endale. Pankadega laenumaksete raskustest rääkinud ei ole. Ei ole teadlik, et peaks seda tegema. Töötu on olnud alates 2013 kevadest. Töö leidmisel on takistuseks vanus ja elukoht maal, kus bussiliiklust ei ole. Ühisvara suurust nimetada ei oska ja ei oska ka öelda, miks ta enda töötuna arvele pole võtnud. Leiab, et on õiglane, kui endine abikaasa maksab laenudest 3⁄4. Märgib, et kohustuste nimekirja ei ole märgitud elatise võlga, mis täituri andmetel on üle 6 tuhande euro.

Kohtu seisukoht Kohus esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku sissetulek ei võimalda tal tasuda olemasolevaid võlgu, vara sisulise puudumise tõttu ei ole võimalik nõudeid selle arvelt rahuldada. Võlgnik on esitanud kohtule andmed oma vara ja võlgade kohta. Võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks on maakohtu 16.04.2014 määrusega nimetatud ajutine haldur, kes esitas 09.05.2014 oma aruande: Võlgniku seletuskirjas märgib võlgnik, et tema maksejõuetus tekkis kui võlgniku endine abikaasa teda korterist välja tõstis. Võlgnik selgitab, et korterisse jäi ka kogu tema vara. Vara turuhinda ei oska võlgnik öelda. Lisaks mõjutas võlgniku maksevõimet abielu kestel võetud laenukohustused erinevatest krediidiasutustest, mis võlgniku hinnangul olid võetud küll võlgniku nimele, kuid mida väidetavalt haldas ja kasutas võlgniku abikaasa H P. Laenude eest osteti sõiduauto ning korteri sisustus H Pi lahusvaraks olevasse korterisse, kus võlgnik ja tema endine abikaasa elasid. Ajutine haldur tuvastas vestluses võlgnikuga, et võlgniku ja tema endise abikaasa poolt ühiselt soetatud sõiduauto vormistati võlgniku endise abikaasa H P ́i nimele ja hilisemalt vormistati sõiduk ümber H. P poja nimele, kes sõiduki peale lühiajalist kasutamist müüs. Võlgniku endise abikaasa H Pi (abielu lahutatud xxxx) sõnul ei vasta tõele, et võlgnik oleks soetanud laenude eest sisustust tema korteriomandisse, vaid tema sõnul võttis Kalev Pool enda kanda laenukohustused, kuna oli kohustatud tasuma kohtukulude ja DNA ekspertiisi eest kohtuvaidluses oma eelmise abikaasa A P. Vastavalt kohtuotsusele (Viru Maakohtu 07.jaanuar 2008.a otsus 2-07-44433) kohustus võlgnik tasuma ka elatist oma lastele. H. P sõnul püüdis ta võlgnikuga kooselu vältel võlgniku laene tasuda, kuid mõned kohustused (TF Bank ja PlusPlus Baltic OÜ) olid võlgnikul võetud ilma abikaasaga kooskõlastamata. Lisaks on ka H P ́i kanda kohustused, mis ühise kooselu jooksul on võetud, näitena tõi H. P laenu Swedbank AS-ist, mille tagasimakse on igakuiselt 315 eurot. Ülaltoodust nähtub, et antud hetkel lahknevad võlgniku ja tema endise abikaasa ütlused ühise kooselu jooksul võetud kohustuste ja soetatud vara osas ning ühisvara jagamist puudutavad asjaolud vajavad täpsustamist edasises menetluses. Võlgniku selgituste kohaselt puudub tal igasugune sissetulek ja ta ei ole ka arvel töötuna Eesti Töötukassas. Võlgnik selgitas lisaks, et ta aitab vahel üksikut vanainimest majapidamistöödes ja saab vastutasuks elada viimasele kuuluval kinnisasjal. Võlgnikul on plaan tööd otsida, kuid tema sõnul on see raskendatud tema vanuse tõttu (55.a ) ja lisaks kuna tal on nii palju laenukohustusi ei jääks palgast midagi märkimisväärset järgi. Ajutise pankrotihalduri käsutuses on võlgniku viimase viie aasta kontoväljavõtted ning nimetatud kontoväljavõtetest nähtub, et võlgnik on saanud töötasu xxxx poolt kuni 2010.a aprillini ja 2010. a lõpust kuni 2011.a juunini on võlgnik saanud töötasu xxxx poolt, keskmiselt 230 eurot ühes kuus. Lisaks nähtub võlgniku kontodelt, et võlgnik on saanud toetust Eesti Töötukassalt 10.10.2012.a kuni 31.02.2013.a keskmiselt 59 eurot kuus.

Ajutisele halduri käesoleval hetkel kättesaadavate materjalide põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõetu. Võlgnikul puudub sissetulek ja tal puudub vara, mille arvelt võetud kohustusi täita. Maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib pidada 2010.a., kui võlgnik kaotas püsiva sissetuleku töötasu näol ja samas olid võlgnikul täitmata kohustusi Viru Maakohtu 07. jaanuari 2008.a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-44433 tuleneva elatisraha nõude näol ja samuti oli võlgnikul tasumata laenukohustusi AS-i Swedbank ja AS-i SEB Pank ees. Ajutine haldur lisab, et isegi juhul kui võlgniku kanda jääks ühisvara jagamise järel pool tema laenukohustustest ei muudaks see võlgniku maksevõimet positiivseks, kuna tal puudub vara ja sissetulek ja võlgniku senisest käitumisest ei nähtu, et ta ka tegeleks oma varalise seisu parandamisega. Võlgniku selgituste kohaselt puudub tal igasugune vara, välja arvatud võimalikud ühisvara jagamise nõuded. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: AS-is Swedbank - arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 23.04.2014.a. seisuga on 0 eurot. -limiidikontod nr xxxx (suleti 01.02.2014) ja nr xxxx (suleti 05.09.2009) Kontod on arestitud ajutise pankrotihalduri 17.04.2014.a. teatise alusel. Võlgnikul on kohustusi panga ees. Danske Bank A/S Eesti filiaalis - arvelduskontot nr xxxx, mille saldo seisuga 28.04.2014.a. on 0 eurot. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 17.04.2014.a. Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees. SEB Pank AS-is - arvelduskontot nr xxxx, mille saldo seisuga 28.04.2014.a. on 0 eurot. - kaardikontot nr xxxx (suletud 10.10.2009), saldo seisuga 28.04.2014 on 0 eurot. Arvelduskonto arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 16.04.2014.a. Võlgnikul on kohustusi panga ees. AS-is Krediidipank - arvelduskontot nr xxxx, mille jääk 05.05.2014.a seisuga on 0,82 eurot. Konto on avatud 03.09.2012.a, konto käsutamise õigus on olnud ainult võlgnikul. Bigbank AS-is, Versobank AS-is, AS-is DNB Pank, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is LHV Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AS Citadele banka Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma.

AS-ga DNB Pank Liising, AS-ga Swedbank Liising, AS-ga Krediidipanga Liising, OÜ-ga Citadele Leasing & Factoring, AS-ga SEB Liising, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, AS-ga Nordea Finance Estonia ja ALG Liisingu AS-ga ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. Maanteeameti 17.07.2013. a teatise kohaselt ei ole võlgniku nimele käesoleval hetkel sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette registreeritud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 28.04.2014. a andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, mille saldo on 2516,618 Swedbank Pensionifond K3 osakut. Vastavalt Täitemenetluse seadustikus sätestatule ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ole kuulunud. Äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul seosed äriühingutega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kokku 3 kohustust kogusummas 4908,13 eurot alljärgnevalt: Swedbank AS 2997,70 eurot SEB Pank AS 973,96 eurot Plus Plus Baltic OÜ 936,47 AS-i Swedbank 23.04.2014.a andmetel on võlgnikul panga ees alljärgnevad kohustused: Krediitkaardilepingust nr 12-004443-KE tulenev kohustus, laenujääk 313,72 eurot, intressivõlgnevus 2,24 eurot, viivise võlgnevus 57,40 eurot ja menetlustasu 3,20 eurot. Kokku on võlgnikul krediitkaardilepingust nr 12-004443-KE tulenev kohustus AS-i Swedbank ees 376,56 eurot. Laenulepingust nr 09-051547-VL tulenev kohustus, mille põhiosa võlgnevus 23.04.2014.a seisuga oli 1972,28 eurot, millele lisandub intressivõlgnevus 330,08 eurot, leppetrahvi võlgnevus 259,00 eurot, viivise võlgnevus 605,33 eurot ning leppetrahvi viivis 22,39 eurot. Kokku on võlgnikul laenulepingust nr 09-051547-VL tulenev kohustus võlausaldaja ees 3180,08 eurot. Kokku on võlgnikul AS-i Swedbank ees kohustusi 3556,64 eurot. AS-i SEB Pank 28.04.2014.a vastuse kohaselt on võlgnikul AS-i SEB Pank ees väikelaenulepingust nr 2009024618 tulenev kohustus kokku 836,05 eurot, mis koosneb põhinõudest 442,17 eurot, intressivõlgnevusest 51,00 eurot, viivisenõudest 268,19 eurot ja teenustasu võlgnevusest 74,69 eurot.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel ei ole võlgnikul 28.04.2014.a. seisuga maksuvõlgnevusi ja võlgniku suhtes ei toimu maksumenetlusi. Võlgnik ei ole esitanud maksudeklaratsioone 2012.a ja 2013.a kohta. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 17.04.2014.a. andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas 4 täitemenetlust alljärgnevalt: Jrk

Toimiku nr

163/2013/54

Avamise kuupäev 08.01.2013

163/2002/1878 158/2008/997 066/2013/1129

09.09.2002 25.02.2008 03.06.2013

Sissenõudja

Nõue EUR

Kohtutäitur

AS SEB

Pank Riik PP Swedbank AS

713,60

Kersti Vilbo

17,90

3373,62

Kersti Vilbo Raigo Pärs Andrei Krek

Ajutine haldur märgib, et täiteasja nr 158/2008/997 puhul on tegemist elatisraha nõudega, mis tuleneb Viru Maakohtu 07. jaanuari 2008.a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-44433, millega suurendati võlgnikult varem väljamõistetud elatist ja kohustati võlgniku tasuma alates 22.10.2007.a elatist mõlemale võlgniku järeltulijale 1800 krooni (115,7 eurot) ühes kuus. Kohtutäitur Raigo Pärsi 06.05.2014.a vastuse kohaselt on nimetatud elatisenõude jäägiks 06.05.2014.a seisuga 6224,27 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu jääk 88,69 eurot. Kokku on võlgniku võlgnevus nimetatud elatisrahanõudes 6321,96 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 11 600 eurot. Käesolevas menetluses ei ole ajutine haldur talle kättesaadavate materjalide põhjal tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja kohustusi on ca 11 600 euro ulatuses. Võlgniku selgituste kohaselt on tema makseraskused tekkinud seoses abielulahutuse ja ebaõiglase abieluvara jagamise tulemusena. Samas vastanduvad selles küsimuses võlgniku ja tema endise abikaasa H Pi seisukohad täielikult. Käesolevaks ajaks ei ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud tõendeid, mis võiksid tema seisukohti abieluvara jagamise osas tõendada ja samuti ei ole võlgnik esitanud kohtusse hagi abieluvara puudutavas, seega käesoleval hetkel ei ole ajutisel halduril selles küsimuses võimalik lõpliku seisukohta võtta ja see vajab täpsustamist edasises menetluses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on alates 2008.a võlgnevus elatisraha nõudes. Kohtutäitur Raigo Pärsi vastuse kohaselt on praeguseks elatisraha võlgnevus 6321,96 eurot. Kuigi võlgnikul puudub pangakontodest nähtuvalt püsiv sissetulek, on ajutine haldur seisukohal,

et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ainult abielu lahutusest tulenev vara jaotamise küsimus, nagu ta ise väidab, vaid ka kergekäeline suhtumine oma kohustuste täitmisesse, mis väljendub selles, et käesolevaks hetkeks ei ole võlgnik elatist oma alanejatele sugulastele maksnud, kuigi selline kohustus tal oli juba alates 2008.a algusest. Ajutine haldur leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada, palub reguleerida tema tasu ning teatab, e on nõus jätkama antud menetluses haldurina. Kohtu järeldus PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustusi on esitatud andmetel suurusjärgus ca 11 600 eurot ja varade väärtuseks on sisuliselt 0 eurot. Võlgniku poolt avalduses esitatud asjaolud ja põhjendused annavad kohtule aluse arvata, et võlgniku majanduslik olukord ei parane ka lähitulevikus. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna võlgnik on esitanud kohutustest vabastamise menetluse avalduse ja alust selle rahuldamata jätmiseks ei ole. Võlgnik on küll ilmselgelt sattunud oma kohustuste täitmisel raskustesse tulenevalt oma senisest finantskäitumisest, kuid seaduses ettenähtud ajapiirides - viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist - ei ole silmnähtavat tahtlikku või hooletust võlausaldajate nõuete täitmata jätmisel või vara raiskamist võimalik tuvastada. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Oliver Ennok, kes vastab PankrS § 56 nõuetele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et füüsilise isiku Kalev Pooli pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab pankroti kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Taotlus ajutise halduri tasu ja kulude kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvelt, sealjuures menetlusabina 397 euro ulatuses riigieelarvelistest vahenditest.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 640 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 640 eurot + käibemaks. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puudub igasugune pankrotivara. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.