Tsiviilasja number
2-10-11477
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.06.2014, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
INTRAC Eesti AS hagi Baddela Eesti OÜ (endine ärinimi Arbor Baltic OÜ), AJ ja MR vastu võlgnevuse saamiseks Harju Maakohtu 28.09.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
INTRAC Eesti AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6391,16 eurot
Istugi toimumise aeg
12.05.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja INTRAC Eesti AS (registrikood 10103801), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kostja I Baddela Eesti OÜ (endine ärinimi Arbor Baltic OÜ, registrikood 11409886) Kostja II AJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Maarika Kutser
Resolutsioon
Edasikaebe kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 10.03.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjate vastu solidaarselt kahe liisingulepingu järgse võlgnevuse sissenõudmiseks, põhisummaks 100 000 krooni. 28.12.2010 esitatud avaldusega võttis hageja hagi osaliselt tagasi ning samas suurendas nõuet. Korrigeeritud hagiavalduse (28.12.2010 - tl 78-82, I köide) kohaselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja liisingulepingust nr 520087430 tuleneva põhikohustuse katteks 100 000 krooni (6391, 16 eurot) ja viivist 100 000 krooni (6391,16 eurot). 25.11.2008 sõlmisid AS Nordea Finance Estonia ja kostja I liisingulepingu nr 520087430, mille esemeks oli metsaveotraktor John Deere 1110D. 26.11.2008 sõlmisid AS Nordea Finance Estonia, kostja II ja kostja III käenduslepingu nr 520087430, mille alusel kostja II ja kostja III kohustusid vastutama liisingulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. 30.07.2009 kokkuleppega muutsid lepingupooled liisingulepingut. Kostja II ja kostja III võtsid endale kohustuse käendada muudetud liisingulepingust tulenevaid kostja I kohustusi. 07.12.2009 ütles liisinguandja liisingulepingu üles seoses kostja I võlgnevusega. 11.12.2009 tagastas kostja I liisingulepingu esemeks oleva metsaveotraktori. 29.01.2010 nõude loovutamise lepinguga loovutas AS Nordea Finance Estonia liisingulepingust tuleneva nõude summas 257 390,07 krooni hagejale. Lepingu ülesütlemise hetkel oli vara jääkväärtus 1 239 265, 01 krooni (79 203,47 eurot) ning kostja I oli jätnud täitmata liisingulepingust tuleneva põhikohustuse 18 170,12 eurot (käibemaksuta), millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 2777,89 eurot. Hageja arvamuse kohaselt ei sõltu tema nõude rahuldamine liisingulepingu lõppemisel tagastatud vara väärtusest. Kui siiski tuleb hinnata tagastatud vara väärtust, kuulub nõue ikkagi tervikuna rahuldamisele. Kuna kostja I ei suutnud maksegraafikut täita, sõlmiti 30.07.2009 uus maksegraafik, millega nihkusid kokkulepitud maksed hilisemaks. Detsembris 2009 öeldi leping võlgnevuse tõttu üles. Kui ka eeldada, et liisingueseme väärtus ühtis tasumata liisingumaksete jäägiga, ületas jääk vara turuväärtust arvete alusel tasumata jäänud maksete võrra. Lisaks on kostja II võlgnevust tunnistanud. 10.11.2009 sõlmisid hageja ja kostja II kokkuleppe võlgnevuse tasumise ajatamise kohta (tl 114, I köide), mille alusel võttis kostja II kohustuse tasuda liisinguandjale kokkuleppes märgitud maksegraafiku alusel. Kuna kostja II kokkulepet ei täitnud, ütles hageja selle 02.02.2010 üles. Kostja on jätnud tasumata liisinguandja arved kogusummas 18 170,12 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustas hageja viivisenõue arvete tasumisega viivitamise eest kokku 97 165,19 krooni ehk 6209,99 eurot. Samas summas taotles hageja viivisenõude rahuldamist. Liisingueseme jääkväärtust ei saa arvestada koos käibemaksuga, kuna käibemaks maksti ära kolmanda osamakse koosseisus. Metsaveotraktori väärtus liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli eksperdiarvamuse kohaselt 85 000 eurot (käibemaksuta). Vara väärtusele ei ole alust lisada käibemaksu. Kuna vara väärtus ei kata hageja nõuet, siis on hagejal õigus nõuda liisingulepingu alusel 12 373,59 eurot.
Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud vara väärtust selle tagastamise ajal. Kuigi kostja I tasus liisingueseme ostuhinnalt käibemaksu juba 2009 kevadel, on makse-graafikus vara jääkväärtus kajastatud koos käibemaksuga. Maksegraafikus on vara jääkväärtus koos käibemaksuga 1 239 265,01 krooni (79 203,47 eurot), seega on vara jääkväärtus ilma käibemaksuta 67 121,58 eurot. Viivist on hagejal õigus nõuda kuni vara üleandmiseni 11.12.2009, kuna üleandmise hetkest alates oli kogu võlgnevus vara turuväärtusega kaetud. 11.12.2009 seisuga on hagejal õigus nõuda viivist 2777,89 eurot. Hageja nõue saab olla kokku 9169,06 eurot (põhinõue 6391,16 eurot + viivis 2777,89 eurot). Kuna vara turuväärtus liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli 85 000 eurot (käibemaksuta) ja vara jääkväärtus 67 121,58 eurot (käibemaksuta), siis on vara turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe 17 878,42 eurot. Sellega on kogu võlgnevus kaetud. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja I jätnud täitmata liisingulepingust tuleneva maksekohustuse summas 18 170, 12 eurot. Liisingulepingu punktis 3 on kokku lepitud viivises 0,25 % päevas. Vara tagastamise aja seisuga (11.12.2009) oli arvete tasumata jätmisest tulenev hageja viivisenõue 2777,89 eurot. Liisingulepingu muudetud maksegraafiku kohaselt oli vara jääkväärtus liisingulepingu ülesütlemise ajal 1 239 265,01 krooni (79 203,47 eurot). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas jääkväärtuse puhul on tegemist käibemaksuga või käibemaksuta summaga. Vaidlus puudub, et kogu käibemaksu tasus kostja I ära maksegraafikujärgse kolmanda osamakse koosseisus. Lisaks nähtub maksegraafikust ja selle muudatusest, et pärast käibemaksu sisaldanud osamakse tasumist väheneb vara jääkväärtus üksnes põhimakse võrra. Maksegraafikust nähtuvalt ei ole käibemaksu osamaksetele täiendavalt lisatud. Seega ei saa vara jääkmaksumus maksegraafikus olla käibemaksuga. 02.04.2012 ekspertiisiaktist selgub, et vaidlusaluse metsaveotraktori väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli 85 000 eurot (käibemaksuta). VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on 09.12.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 (p 24) asunud seisukohale, et pärast 01.05.2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb arvestada, et kogu liisinguese on juba käibemaksuga maksustatud ja selle tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda käibemaksuga väärtusest. Metsaveotraktori väärtus koos käibemaksuga selle liisinguandjale tagastamise ajal oli 100 300 eurot (85 000 eurot + käibemaks 18 %). Võrreldavuse huvides tuleb lähtuda vara väärtuse määratlemisel lepingu sõlmimise ajal kehtinud käibemaksu määrast (18 %), mitte vara tagastamise ajal kehtinud käibemaksu määrast (20 %), kuna kostja I on tasunud käibemaksu määraga 18 %. Hageja nõue kostjate vastu metsaveotraktori tagastamise aja seisuga oli kokku 100 151,48 eurot (18 170,12 + 2777,89 + 79 203,47). Vara väärtus oli 100 300 eurot. Kuna vara väärtus kattis hageja nõude ning vara tagastamisega oli hageja nõue rahuldatud, siis ei saa hageja arvestada alates 12.12.2009 ka viivist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendamatu. Hageja on oma nõudes tuginenud ka asjaolule, et kostja II on 10.11.2009 sõlminud kokkuleppe, millega on tunnistanud võlgnevust hageja ees. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja II sõlminud 10.11.2009 kokkuleppe võlgnevuse tasumise ajatamise kohta, millega kostja II kohustus käendajana tasuma liisingulepingutest nr 520087429 ja nr 520087430 tuleneva hageja nõude summas 582 161,10 krooni maksegraafiku alusel. Nimetatud kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus.
Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on, et võlatunnistuse väljastanud isik peab tõendama, et võlga ei ole. Käesoleval juhul ei võlgne kostja II hagejale hagis nõutud rahasummat. Seega ei saa hagi kostja II vastu rahuldada ka 10.11.2009 kokkuleppe alusel. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus on ekslikult kohaldanud VÕS § 367 lg-t 3 nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks enne liisingulepingu ülesütlemist. Liisingulepingu nr 520087430 ülesütlemise hetkeks (07.12.2009) oli kostja I jätnud tasumata liisingumakseid kokku summas 284 300,66 krooni (18 170,12 eurot). Juhul, kui hageja nõude suhtes kohaldub VÕS § 367 lg 3, on maakohus ebaõigesti arvutanud hageja nõude ja liisingueseme väärtuse vahe. Liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjad jätnud tasumata liisingulepingust tulenevana kokku 18 170,12 eurot ning vara tagastamise hetke seisuga viivisena 2 777,89 eurot. Liisingulepingu muudetud maksegraafikus märgitud vara jääkväärtus liisingulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga - 79 203,47 eurot - oli kajastatud käibemaksuta summana. Eeltoodust järeldub, et liisingulepingust tulenev põhinõue kostjate vastu on kogusummas 100 151,48 eurot (18 170,12 + 2777,89 + 79 203,47). Masina jääkväärtus ja tasumata arved liisingu põhimaksete osas on kajastatud käibemaksuta summadena. Ekspertiis tuvastas, et metsaveotraktori turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel oli hinnanguliselt 85 000 eurot (käibemaksuta). Seega tulnuks kohtul hinnata, kas metsaveotraktori turuväärtus katab hageja nõuded kostjate vastu. Paraku on kohus hageja nõude ja masina turuväärtuse kõrvutamisel teinud arvutusliku eksimuse, arvestades hageja nõude osas käibemaksuta summasid (osas, mis puudutab tasumata liisingumakseid ja masina jääkväärtust), kuid metsaveotraktori turuväärtuse summale lisanud käibemaksu. Hageja nõude ja masina turuväärtuse võrdlemisel oleks kohus pidanud lähtuma mõlema summa osas käibemaksuta summadest. Sel juhul on hagejal õigus nõuda hüvitisena 15 151,48 eurot (hageja nõue masina tagastamise seisuga 100 151,48 eurot – masina turuväärtus 85 000 eurot = 15 151,48 eurot). Samas, kui lähtuda metsaveotraktori osas 18% käibemaksuga summadest, on hagejal õigus nõuda hüvitisena 17 720,71 eurot (hageja nõue täitmata maksekohustuse osas (koos käibemaksuga) 21 282,71 eurot + viivisenõue liisingulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga 3277,91 eurot + vara jääkväärtus liisingulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga 93 460,09 eurot – masina turuväärtus 100 300 eurot = 17 720,71 eurot). Sõltumata sellest, kas kohus lähtus hüvitise arvutamisel käibemaksuta või käibemaksuga summadest, tulnuks hageja põhinõue 6391, 16 eurot tervikuna rahuldada. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub tervikuna rahuldamisele, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Maakohus on määranud ebaõigesti tsiviilasja hinna. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
kohtuotsuse
muutmata
ning
Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.07.2013 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu otsuse ning rahuldas hageja hagi. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 12 782,31 eurot (sh põhivõlgnevuse 6 391,16 eurot ja viivise 6 391,16 eurot). Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostjate kanda solidaarselt.
Kostjad vaidlustasid nimetatud otsuse ja 23.01.2014 lahendiga tsiviilasjas 3-2-1-173-13 tühistas Riigikohus osaliselt ringkonnakohtu lahendi. Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule traktori jääkväärtuse hindamise ja hagi rahuldamise otsustamise osas. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Pooled ei vaidle, et liisinguvõtja võlgnes liisingulepingu ülesütlemise ajal liisinguandjale tasumata maksetena 18 170 eurot 12 senti ja sissenõutavaks muutunud viivisena 2 777 eurot 89 senti, s.o kokku 20 948 eurot 1 senti. Vaieldakse selle üle, kas hageja näidatud traktori jääkväärtus lepingu ülesütlemise ajal (79 203 eurot 47 senti), mida koos eelnimetatud summadega (st 18 170 eurot 12 senti + 2777 eurot 89 senti + 79 203 eurot 57 senti) tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi võrrelda sõiduki turuväärtusega selle tagastamise hetkel, on käibemaksuta summa või käibemaksuga summa. VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutatavate summade arvestused peavad vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta. Liisingulepingu esialgse maksegraafiku järgi (I kd, tl 20) on liisinguandja finantseeritavaks summaks 1 878 808 krooni 98 senti (hind koos käibemaksuga) ja vara hinnaks 1 592 211 krooni (ilma käibemaksuta). Selle graafiku järgi on käibemaks tasutud kolmanda (1. märtsi 2009) osamakse koosseisus ning pärast seda on traktori jääkmaksumuseks märgitud 1 473 551 krooni 76 senti. Liisinguandja ja liisinguvõtja leppisid 30. juulil 2009 kokku liisingulepingu muutmises (I kd, tl 29 jj). Liisingulepingu muudatuses on märgitud, et lepingupooled otsustasid muuta lepingu tingimusi ja need on sätestatud muudatuse lisas olevas maksegraafikus. Samas on märgitud, et maksegraafikus sätestatud lepingu tähtaeg on tähtaeg muudatuse sõlmimisest kuni lepingu tähtaja lõpuni ning maksegraafikus sätestatud vara maksumuse real on märgitud lepingu alusel finantseeritav summa muudatuse sõlmimisel. Muudetud maksegraafiku järgi on liisinguandja finantseeritavaks summaks 1 473 551 krooni 73 senti (koos käibemaksuga) ja vara maksumuseks 1 248 772 krooni 67 senti (ilma käibemaksuta). Selles graafikus on kajastatud osamaksed alates 1.juunist 2009 ja vara jääkmaksumuseks (lepingu alusel finantseeritav summa) on märgitud 1 473 551 krooni 51 senti, mis graafiku pealdist arvestades on summa koos käibemaksuga. Pärast 1.detsembri 2009 osamakse tasumist on vara jääkmaksumuseks märgitud 1 239 265 krooni 1 senti (79 203 eurot 47 senti). Eeltoodut arvestades on kostja osutanud sellele, et kuigi käibemaks oli varem tasutud ja maksegraafikus eraldi käibemaksu enam välja ei toodud (käibemaks märgiti nulliga), ei saa uuest maksegraafikust järeldada, et traktori jääkväärtus oleks näidatud ilma käibemaksuta (liisinguandja on finantseerinud summat, mis sisaldab ka käibemaksu (1 248 772 krooni 67 senti + käibemaks 224 779 krooni 6 senti). Riigikohus on oma käesolevas asjas tehtud lahendis kohustanud ringkonnakohut võtma seisukoha, kas hageja nõudes märgitud traktori jääkväärtus sisaldas käibemaksu või mitte, otsustamaks seejärel hagi rahuldamise üle. Hageja on selgitanud menetlusdokumentides (II kd, tl 81) ja ringkonnakohtu istungil, et kostja tasus käibemaksu 2009 kevadel, mis nähtub maksegraafikust lepingule nr 520087430. Nimetatud maksegraafiku neljanda tulba pealkirjaga “Makse” kolmandalt realt nähtub asjaolu, et III makse oli suurem ja sisaldas käibemaksu 286 597.98 krooni. Nimetatuga on nõus ka kostja. Liisingulepingu muudatuse maksegraafik (I kd, tl 31) kajastab pealdises vara maksumusena 1 248 772,67 krooni. Hageja selgituste kohaselt on pealdises märgitud vara maksumus eksitav ja tingitud Nordea arvutiprogrammi iseärasustest (lahutas pealdises märgitud finantseeritavalt summalt 1 473 551.73 käibemkasu). Nimetatut kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul järgmised asjaolud:
-
Liisingulepingu muutmisele eelnenud võlgnevus ilma käibemaksuta oli 1 473 551.76 krooni (I maksegraafik viimane tulp, I kd, tl 20); - Liisingulepingu muutmise lepingu lisaks oleva maksegraafiku viimane tulp kajastab vara jääkväärtust 1 473 551.76 krooni (I kd, tl 31); - Liisingulepingu muutmise lepingu lisaks oleva maksegraafiku viies tulp “KM” (käibemaks) kajastab käibemaksuna 0 krooni (I kd, tl 31); - Asjas ei ole esile toodu asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et poolte tahe liisingulepingu muutmisel oli vähendada liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasutavat võlgnevust; - Liisingulepingujärgsetele põhimaksetele ja intressimaksete ei lisandunud arvete kohaselt käibemaksu (lisandus üksnes kindlustusmaksetele) (I kd, tl 35-44). Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et liisingulepingu muutmise maksegraafiku viimases tulbas märgitud vara jääkväärtus ei sisalda käibemaksu. Seega näitas hageja lepingu ülesütlemisel liisingueseme jääkväärtust ilma käibemaksuta, vara arvestuslikuks jääkväärtsueks oli 79 203,47 eurot. Kooskõlas VÕS § 367 lg-s 3 sätestatuga tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada kõnealusest võlgnevusest maha liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul tasutakse liisingueseme üleandmisel liisinguvõtjale käibemaks kogu liisingueseme hinnalt ning kuumaksed on seejärel käibemaksuta. Maakohus lisas õigesti liisingueseme jääkväärtusele käibemaksu. Kuna liisinguese oli juba käibemaksuga maksustatud, tuli selle tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemisel lähtuda samuti käibemaksuga väärtusest (hinnast). Ekspertarvamuse kohaselt on liisingueseme turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal 85 000 eurot (käibemaksuta) (II kd, tl 6). Eeltoodust tulenevalt oli liisingueseme jääkväärtuseks 93 460, 09 eurot (79 203, 47 + 14 256, 62), seega moodustas kostja I võlgnevus liisinguandja ees lepingu lõpetamise ajal 114 408, 10 eurot (18 170, 12 + 2777, 89 + 93 460, 09). Maakohus tuvastas, et liisingulepingu ülesütlemise aja seisuga oli eseme väärtuseks (koos käibemaksuga) 100 300 eurot (võrreldavuse huvides lähtus maakohus 18%-lisest käibemaksust), seega võlgnevusest vähem 14 108, 10 eurot. Hageja on esitanud kostjate vastu põhivõla osas nõude summas 6 391,16 eurot, mis kuulub rahuldamisele. Kuna käendajad vastutavad põhivõlgnikuga solidaarlselt, tuleb nõutav summa mõista kostjatelt välja solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb võlgnetavalt summalt välja mõista ka viivis. Liisingulepingu pooled leppisid viivise suuruseks 0,25% päevas (lepingu punkti 8.3 kohaselt võlgnetavast summast kuni kohustuse kohase täitmiseni). Hageja on piiranud viivisenõuet hagis nõutava põhivõlgnevuse suurusega, vaidlust ei ole selles, et viivise summa on viivitatud päevi arvestades tegelikkuses suurem, mistõttu kuulub hagi ka selles osas rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3).
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.