lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-50769/9

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-50769/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-50769

Tsiviilasi

XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2014.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Võlgnik Inga XXX Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja XXXpankrot 02.06.2014.a kell 09.00.
3.Nimetada XXXpankrotihalduriks Andres Hermet (asukoht Roseni 7 10111 TALLINN, telefon 6645 137, 50 26 408, faks 6645 135, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.06.2014.a algusega kell 12.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks pankrotivara arvelt 560 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste hüvitiseks 53 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda Andres Hermeti arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Hüvitada pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu katteks 163 eurot

(lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste katteks 53 eurot (sisaldab käibemaksu).

8.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Inga XXX esitas 03.04.2014 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi 21 914,40 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on töötasu. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohustustest vabastamise avalduse. 15.04.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, igakuine sissetulek kokku on 370 eurot ja kohustusi on vähemalt 18 919,54 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning püsiv maksejõuetus tekkis 2007.a septembris. Haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Haldur palub määrata tasuks 560 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvitiseks 53 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda Andres Hermeti arveldusarvele. Osaliselt palub ajutine haldur välja mõista tasu ja hüvitis riigi vahenditest, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks), ning ülejäänud osas hüvitada pankrotivara arvel. 20.05.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2007.a septembrit. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Hermeti ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.06.2014.a kell 12.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul võlgnikul kinnisvara puudub ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 560 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 53 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad arvestuslikes büroo-, side- ja transpordikuludes ning kulus päringule. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Kohus määrab ajutine halduri tasuks 560 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 53 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest. Ülejäänud tasu osas summas 163 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvitis 53 eurot (sisaldab käibemaksu) kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja