Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

OÜ esitas 01.04.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli jaemüük. Võlgnikul on kohustusi 616 386,14 euro ulatuses, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on majanduskonjunktuuri langus ja täiendava finantseerimise puudumine. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 15.04.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 2,84 USA dollarit ning kohustusi on 930 299,88 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur rasket juhtimisviga, kuna pankrotiavaldust ei esitatud õigeaegselt, mistõttu võlgnevused kasvasid. Raskeks juhtimisveaks võib olla ka maksude mittetasumine, registrile andmete mitteesitamine ja raamatupidamise ebarahuldav korraldamine. Maksejõuetus saabus hiljemalt 2012.a lõpus. Tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 510 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 85 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning summa palub haldur välja maksta Mari Männiko arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 1 656,30 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku likvideerijalt XXX ja kanda summa Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. 08.05.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisneb süsteemses maksude mittemaksmises alates 2008 aastast, ebaadekvaatses raamatupidamises ning pankrotiavalduse õigeaegses mitteesitamises. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega, väljaarvatud osas, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Võlgnik kinnitas, et XXX on nõus tasuma puudujäävad pankrotiavalduse menetlemise kulud. 13.05.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning avaldas 13.05.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 2,84 USA dollarit ja kohustusi on 930 299,88 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus peab pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks rasket juhtimisviga. Pankrs § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse kohustuseks on mh äriühingu juhtimine ning raamatupidamise korraldamine. Ajutise halduri hinnangul seisneb raske juhtimisviga süsteemses tööjõumaksude tasumata jätmises, maksuvõlg tekkis juba aastal 2008. Lisaks ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente. Kuna võlgnikul puudub adekvaatne ülevaade nii oma kohustustest kui ka varast, annab see alust uskuda, et võlgnikul oli puudulik või ebaadekvaatne raamatupidamine.

Raamatupidamise kohase korraldamise kohustus on juhatuse liikmel. Samuti tuleb tööjõumaksude maksmata jätmist pidada tahtlikuks juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga ning peab maksejõuetuse põhjuseks rasket juhtimisviga, mis seisneb süsteemses maksude tasumata jätmises ning raamatupidamise korraldamata jätmises. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole iseenesest maksejõuetuse põhjuseks. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2012.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Võlgniku esindaja on teatanud, et XXXon nõus tasuma nimetatud kulu. Kohus täpsustab juhatuse liikmelt väljamõistetava summa suurust ning mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasuks ja kulutuste katteks XXX 1 565,29 eurot. Tasu välja maksta Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku likvideerija XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.