Kohtulahend

(katastritunnus 67401:012:0202) ja Vätse-Sauna (katastritunnus 67401:012:0049). Raieõigused osteti hakkepuidu toorme saamiseks ja sellest hakkepuidu valmistamiseks. Nimetatud lepingud sõlmiti sisuliselt kui müügilepingud, mille alusel kostja võõrandas hagejale raieõiguse, mis andis hagejale õiguse nimetatud kinnistutelt raiuda puittaimestik, see kokku koondada ja virnastada vahelattu ning sellest valmistada hakkepuit. Raide teostamiseks ja materjali hakkimiseks olid lepingus määratud tähtajad, mida pooled kokkuleppel hiljem pikendasid. Lepingutes reguleeris lepingute lõppemist punkt 6.1, kus pooled olid kokku leppinud järgmises: "Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ja on kehtiv kuni kokkulepitud kohustuste täitmiseni poolte poolt". Kostja ei võimaldanud hagejal lepingulisi kohustusi lõpuni täita. Kõnealused raiealad asuvad Läänemaal Ridala vallas soistel ja pehmetel pinnastel. Sellistel aladel oli võimalik metsatöid teostada ilma pinnast kahjustamata kas väga kuival ajal või läbikülmunud pinnasega. Sügis-talvel 2011/2012 oli ilmastik materjali väljaveoks ebasoodne. Seetõttu jäid tööd lõpetamata. Poolte kokkuleppel pikendati materjali kokkuveo ja hakkimise tähtaega kuni 31.08.2012. Augustis 2012 oli hageja ostujuhi Arne Torilo ja kostja vahel telefoni teel jutt, et kohe kui maapind võimaldab, veetakse materjal ära. Hageja töödejuhataja Allan Maidla käis 2013. aasta oktoobris objektide seisukorda kontrollimas. Kuna ilmad läksid novembri lõpust püsivalt külmaks ja maapind külmus, sooviti detsembris alustada kokkuveotöödega, kuid kohapeal selgus, et objektidele on toodud võõras metsatehnika. Asja uurimisel selgus et kostja oli kokku leppinud kõnealuste kinnistute müügi OÜ-le Samareks. 21.12.2012 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, mis sisaldas ettepanekut olukorra lahendamiseks. Kostja jättis pretensiooni tähelepanuta. Hageja hinnangul oli tegemist kostja selge sooviga hageja poolt väärindatud materjal müüa kolmandale isikule ja sellega alusetult rikastuda. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal raiutud puitmaterjali kogu mahus metsast välja vedada ja hakkida, vaid realiseeris selle ise, siis on võimalik kostja kinnistule jäänud raiutud materjali hinnata kaudselt, arvestades tehtud raietööde hinnangulist kogumahtu, millest arvatakse maha hageja poolt metsast välja veetud ja hakitud puitmaterjal. Lepingute RV-3-033 ja RV-3-045 alusel raiutava puitmaterjali raietöödeks sõlmis hageja töövõtulepingu Lammutusabi OÜ-ga. Peale objektiga tutvumist määrasid OÜ Lammutusabi ja OÜ Brushwood raietööde hinnaks ehk vastavateks tariifideks 2,30 eurot raiutud puitmaterjalist saadava iga hakkepuidu puistekuupmeetri eest või 50 eurot raietraktori iga töötunni eest (+ käibemaks). OÜ Lammutusabi teostas lepingute RV-3-033 ja RV-3-045 alusel raiutava puitmaterjali raietöid mahus 325,5 tundi. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal materjali kogu mahus raiealalt välja vedada ja hakkida, esitas OÜ Lammutusabi hagejale arved raiemasina töötundide alusel, st 325,5 tundi x 50 eurot = 16 275 eurot, millele lisandus käibemaks. Võttes aluseks OÜ Lammutusabi ja hageja poolt määratud tariifidest 2,30 eurot/pm3 ja 50 eurot/h tuleneva seose, et ühes tunnis raiuti 21,74 pm3 (50/2,30 = 21,74) mahus materjali, saab hinnata raiutud materjali kogumahuks 325,5 tundi x 21,74 pm3 = 7076 pm3. Hagejal oli võimalik raiutud puitmaterjali metsast välja vedada ja hakkida mahus 3673 pm3, milline kogus on ka fikseeritud lepingute RV-3-033 ja RV-3-045 hageja ja kostja poolt allkirjastatud lisades nr 4. Seega puitmaterjali maht, mida hagejal ei olnud võimalik välja vedada ja hakkida, oli 7076 – 3673 = 3403 pm3 ja vastavaks raietööde hinnaks, võttes aluseks eeltoodud tariifid, oli 3403 pm3 x 2,30€ = 7826,90 eurot. Hageja on teinud raietöid kostja kinnistutel 7826, 90 euro ulatuses ning selle eest on lepingute kohaselt puitmaterjali saamata. Hageja nõue põhineb alusetu rikastumise sätetel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja § 1042 lg 1 järgi. Kostja omastas lepingu raames raiutud materjali. Hageja arvestuste kohaselt jäi metsa maha 3 403 puistekuupmeetrit lõigatud materjali, millise töö väärtuseks on 7826, 90 eurot.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul soovib hageja OÜ Lammutusabi arvetest lähtuvalt kostjalt raha nõuda mingi teadmata osas maharaiutud puude koguse pealt, olles enamuse kogusest metsast välja vedanud ja ära hakkinud. Kostja ei soovinud hageja arvelt rikastuda, sest hageja enda lohakusest ja ükskõiksusest oli metsa jäänud mädanenud puidumaterjal. Kostja märkis, et hageja oli antud piirkonnas igapäevaselt tegutsev ettevõte ning tööde tegemisel ja tähtaegade määramisel pidi ta lähtuma tegelikest tingimustest. Väide, et kahe aasta jooksul ei olnud hagejal võimalik ilma tõttu töid teostada, on ilmselgelt väär ja kohatu, pealegi seda olukorras, kus ta teostas samal perioodil töid kõrval või läheduses asuvatel kinnistutel. Kostja hinnangul oli tavaline töötunni tariif lepingupoolte vahel kokku lepitud lepingu punktis 4.1. ja selleks oli 25,56 eurot tunnis, mitte 50 eurot nagu nähtub p-st 4.3. Kostja ei ole kunagi takistanud hagejal raiutud puitu välja vedamast ja seda eriti 2011. aastal. Puidu väljavedamine viibis üksnes hageja pahatahtliku ja vastutustundetu tegevusetuse tõttu. Hageja otsustas esitada kostja vastu alusetu nõude määras ja põhjusel, mis oli tingitud hageja enda tegevusetusest. Hageja ja kostja vahel 18.01.2012 sõlmitud lepingu nr RV3-045 lisast 3 nähtub, et hageja ei ole raitetöid Vätse-Sauna ja Mäesauna kinnistutel veel teostanudki. Samas väljastati OÜ Lammutusabi arve raie eest nimetatud kinnistutel teostatud tööde osas juba 31.10.2011 ja 30.11.2011, kust nähtub, et metsatraktor on kinnistutel tööd tehes ületanud oluliselt raiemahtusid. Hageja ja kostja vahel 31.03.2012 sõlmitud lepingu lisas 4 p-s 2 on sätestatud, et „ostja ja müüja fikseerivad seisuga 31.03.2012 hakitud materjali koguse ja teostavad vastava vahearvelduse. Hakitud materjali koguseks on 1506 pm3. Ostjal on kohustus tasuda müüjale 1506 pm3 x 2,5 eurot, s.o 3765 eurot. Minetatud summa loetakse tasutuks ostja poolt müüjale 07.10.2011, 09.11.2011 ja 23.01.2012 pangaülekannetega tehtud ettemaksudega”. Kostja kinnitas kohtule, et on eelnimetatud summa hagejalt kätte saanud. Hageja omandas raieõiguse 502 tm, hakkis selle ja sai 1506 pm3 haket ning tasus selle eest kostjale. Sama olukord oli hageja nõudega, mis puudutas 13.10.2011 sõlmitud lepingut. Lepingu lisa 4 p-s 2 märgitakse, et „ostja ja müüja fikseerivad seisuga 31.03.2012 hakitud materjali koguse ja teostavad vastava vahearvelduse. Hakitud materjali koguseks on 1492 pm3. Ostjal on kohustus tasuda müüjale 1492 pm3 x 2,5 eurot, s.o 3730 eurot. Nimetatud summast loetakse 1235 eurot tasutuks ostja poolt müüjale 07.10.2011, 09.11.2011 ja 23.01.2012 pangaülekannetega tehtud ettemaksudega. Ülejäänud summa, s.o 2495 eurot tasub ostja pangaülekandega müüjale hiljemalt 04.04.2012“. Kostja kinnitas kohtule, et on eelnimetatud summa hagejalt kätte saanud. Seega vastavalt poolte kokkuleppele on hageja omandanud raieõigust 497 tm, mille on hageja hakkinud ja saanud 1492 pm3 haket ning tasunud kostjale vastavalt lepingule 3730 eurot. Tuginedes eelöeldule jäi kostja jaoks arusaamatuks, mille alusel hageja nõuab kostjalt 7826, 90 eurot. Kostja väitel on hageja raiunud kostja kinnistutel 1224,3 tm ehk teinud 3673 pm3 hakkepuitu ja tasunud kostjale 9182, 50 eurot. Nimetatud kogused on arvutatud üksnes hageja sõnade kohaselt ja kostjale tasutud summade alusel. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et metsateatiste kohaselt tohtis hageja raiuda lepingu nr RV-3-045 järgi 105 tm, hageja raius aga 722,3 tm. Lepingu nr RV-3-033 järgi tohtis hageja metsateatise järgi raiuda 250 tm, hageja raius aga 502 tm. Ka vaidles kostja vastu hagejale, nagu oleks raiutud puitu metsa jäänud. Kostja väitel ei jäänud tegelikkuses hagejale kuuluvat puitu metsa. Metsa jäi maha üksnes hageja poolt koristamata jäänud metsatööde praht. Metsas on kostja järjepidevalt enda tarbeks metsa teinud ja tõenäoliselt soovis hageja kostjale kuuluvat metsa omastada ja panna see enda poolt raiutu nimekirja.

Esimese astme kohtu lahend

Pärnu Maakohus jättis OÜ Brushwood hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus tühistas 13.03.2013 määrusega seatud hagi tagamise (kohtulik hüpoteek Uue-Villemi kinnistule). Kohus nõustus hagejaga selles, et poolte vahel sõlmitud lepingud RV-3-033 ja RV-3-045 olid ostu-müügi lepingud, mille järgi kostja kohustus hagejale üle andma kasvava puittaimestiku raie õiguse. Lepingute sõlmimisega 26.07.2011 ja 13.10.2011 anti raiumisele kuuluva puitmaterjali omandiõigus üle hagejale, seetõttu tuli raiega seotud kulutused kanda hagejal. Hageja kulutused tehti kehtivate raieõiguse ostu-müügi lepingute RV-3-033 ja RV-3-045 alusel. Kohus leidis, et kostja ei ole alusetult rikastunud, sest hageja on teinud kulutused õiguslikul alusel kostjaga sõlmitud lepingute täitmiseks, seetõttu jättis kohus VÕS § 1042 lg 1 alusel esitatud kulutuse hüvitamise nõude rahuldamata. Kohus selgitas, et toiming, mille tagajärjel kulutused tekivad, peavad kostja alusetu rikastumise korral olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st juhul, kui kulutusi kandnud isik ei olnud selliseks toiminguks õigustatud ega ka kohustatud. Kohus on hagejale ka selgitanud võimalust esitada kahju hüvitamise nõue lepingu alusel, mida hageja ei ole teinud. Kohus leidis, et hagi ei saa rahuldada ka põhjusel, et kostja poolt raiutud hakkepuidu omandamine ei ole tõendatud. Kohus märkis, et hageja arvestuslik kulude hüvitamise nõue on tendentslik, mis ei võtnud aluseks tegelikku hakkepuidu tegemiseks vajalikku töömahtu. Võttes seejuures arvesse asjaolu, et metsateatisel märgitud lubatud raiepiirkond ei hõlmanud kogu kinnistut, vaid üksnes ositi, s.o peamiselt kinnistu servade puhastamiseks ja koprakahjustuste likvideerimiseks, ei saanud hageja märgitud mahud olla niivõrd suured võrreldes metsateatistes lubatuga. Kohtu veendumust, et nimetatud mahus ei olnud hagejal võimalik raietöid teha kinnitas kostja esitatud metsateatis nr 1195000113 Vätse-Sauna kinnistule, millega lubati kostja kinnistul raiuda 425 tm puitu. Juhul, kui hageja oleks raiunud hagis esitatud arvestuse kohaselt, ei oleks saanud kostja veel täiendavalt metsamaterjali raiuda. Järeldust, et töid ei teostatud hageja märgitud mahus, kinnitab täiendavalt asjaolu, et mõlema ostumüügi lepingu lisades nr 3, mis olid allkirjastatud 18.01.2012, oli poolte vahel kokku lepitud lepingu muutmine, mille järgi teostatakse raie ja koondamine hiljemalt 31.03.2012. Samas olid OÜ Lammutusabi arved esitatud 17.10.2011, 31.10.2011 ja 30.11.2011, seega oli hageja poolt väidetavad kulutused tehtud oluliselt enne seda, kui lepiti kokku tööde lõpule viimine. Kohtu hinnangul ei olnud usutav, et kui raie oli väidetavalt teostatud kostja kinnistul hiljemalt 2011. aasta oktoobriks, tuli veel 2012. aasta jaanuaris leppida kokku raide teostamine, seetõttu ei saanud kohtule esitatud OÜ Lammutusabi arved kuidagi kajastada nõude aluseks olevate tööde tegemise eest kulude kandmist. Hilisemate tööde tegemise kohta ei ole tõendeid esitatud. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et ei ole tõendatud hageja märgitud raide tegemine hakkepuidu saamiseks mahus, mis oli väidetavalt jäänud kostja kinnistule. Kostja A B andis vande all seletused, mille järgi sai ta raiutud hakkepuidu mahtudest teada hagejalt, sest ei olnud viimased kaks aastat kinnistul käinud ning seetõttu ei kinnitanud ta hageja poolt metsamaterjali jätmist kinnistule. Samuti väitis A B, et 2013. aasta kevadel sõlmiti leping Kota Grupp OÜ-ga, kes teostas kinnistul raietöid. Hageja tunnistaja A Torila andis ütlusi selle kohta, et ta nägi OÜ Brushwood hakkepuitu kostja kinnistul, kuid ei viibinud materjali koondamise juures. Seega ei saanud kohtu hinnangul teiste tõendite puudumise tõttu tõsikindlalt väita, et tunnistaja poolt 2013. aasta kevadel kostja kinnistul olnud metsamaterjal oli hageja raiutud, mitte aga kostja enda või Kota Grupp OÜ poolt viimase metsateatise 15.10.2012 alusel maha võetud materjal. Seega ei olnud tõendatud ka hageja lõigatud matsamaterjali jäämine kostja kinnistule pärast tööde lõppu 31.03.2012. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja palub ringkonnakohtul tunnistajana üle kuulata Kota Grupp OÜ esindaja Janek Kirsipuu. Hageja palub ringkonnakohtul vastu võtta täiendavad tõendid - Samareks OÜ, Kota Grupp OÜ ja Raja KT OÜ vahelised vastavad ostu-müügi dokumendid ning väljavõtte maa-ameti kodulehel olevatest aerofotodest kõnesolevate kinnistute olukorrast 24.04.2012. Hageja hinnangul saab praegusel juhul kohaldada VÕS §-i 1042. Hageja on seisukohal, et lepingulised suhted lõppesid kostja tegevuse tulemusel, kes otsustas omastada hageja poolt raiutud, kuid kokku vedamata hakkematerjali. Antud olukorrast tingituna leidis hageja, et tal on õigus nõuda hüvitist alusetu rikastumise sätete alusel, sest lepinguline kohustus langes peale kostja poolt lepingu ülesütlemist ära ning kostja hõivas raiutud metsamaterjali ning rikastus alusetult. Kohus on ekslikult tõlgendanud ostu-müügi lepingute lisa nr 3, nagu oleks nimetatud lisadega 18.01.2012 kokku lepitud raietööde tähtaja pikendamine kuni 31.03.2012 ja teinud sellest eksliku järelduse, et hageja ei ole tegelikult raietöid teinud hiljemalt novembriks 2011 sellises mahus nagu on märgitud OÜ Lammutusabi arvetel. Lepingute lisades 3 p-s 1 lepivad pooled kokku lepingu punkti 3.1. muutmise, mis algses sõnastuses oli "Ostja kohustub teostama raide hiljemalt 31.12.2011" ning mille uueks sõnastuseks lepiti kokku "Ostja kohustub teostama raide ja koondamise hiljemalt 31.12.2011". Samade lepingute punktis 1.3. lepivad pooled kokku, et kõnealuste lepingute mõistes loetakse "raieks" metsaseaduse §28 lg 1 ja lg 11 loetletud kõik tegevused kokku. Lepingu p 1.3. ongi sõnastatud selliselt, et leping oleks võimalikult lihtne ja lepingus ei oleks vaja käsitleda kõiki metsas tehtavaid töid eraldi, sh tuua välja kõikide võimalike tööde tähttaegu. Pooled lisasid lepingu lisaga 3 lepingu p-i 3.1. sõnastusse sõna "koondamine" just selleks et rõhutada-täpsustada seda, et materjali koondamise tähtaega pikendatakse kuni 31.03.2012. Lepingu p-st 1.3. tulenevalt oleks võinud lisa 3 sõnastuses kasutada ka Ault sõna "raie" ja jätta sõna "koondamine" kasutamata. Ebaõige ja väär on lisa 3 olemasolevas sõnastuses tõlgendamine selliselt nagu tähendaks sõna "raie" selles Ault puude ja põõsaste langetamist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lepingute lisas 4 kinnitab kostja selgesõnaliselt, et seisuga 31.03.2012 on raiumisele kuuluv puitmaterjal raiutud kogu raieala ulatuses, kuid ei ole kogu ulatuses raiutud mahust vaheladudesse kokku koondatud. Samade lisadega pikendavad pooled ka uuesti raide ja materjali kokkuveo tähttaegu. Seda, et raietööd on tehtud 2011. aastal mahus 325,5 h tõendavad OÜ Lammutusabi arved, millel olevad mahud on hageja kinnitanud ja arved on hageja ka tasunud 2011. aasta novembris ja detsembris. Ei ole mõistlik eeldada, et hageja tasuks tööde eest, mida tegelikult ei ole tehtud ja kannaks seetõttu talle põhjendamatut majanduslikku kahju. Lepingute RV-3-033 ja RV-3-045 kohaselt müüs kostja puitmaterjali raieõiguse lepingutes märgitud aladelt, see hõlmab nii metsamaterjali kui ka puitmaterjali mis ei ole metsamaterjal metsaseaduse mõistes. Hageja raius vastavalt lepingule kogu raieala ulatuses lisaks metsamaterjalile ka võsa, põõsastiku ja võsastunud alusmetsa. Samuti raiuti puhtaks olemasolevad kraavid ja trassid ja nende kaitsevööndid kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põsastest ning likvideeriti koprakahjustused. Lepingu kohaselt raiutud puitmaterjali, mis ei olnud metsamaterjal metsaseaduse mõistes ning ei ole seetõttu ka kajastatud metsateatisel, maht kõnealustel kinnistutel oli märkimisväärne enamus kogumahust. Kohus on jätnud otsuse tegemisel arvestamata asjaolu et kostja on selgesõnaliselt kinnitanud mõlema lepingu lisas 4 p-s 1, et seisuga 31.03.2012 oli mõlema lepinguga määratud raiealadel raie teostatud kogu ulatuses, kuid metsast välja veetud osaliselt. Samuti ei eitanud kostja asjaolu, et raiutud materjal oli veel metsas ka 2012. aasta sügisel. Seisukohale, et metsas mingit hageja poolt

raiutud materjali ei olnud, asus kostja alles kohtuistungil, oma eelnevaid ütlusi enda kasuks muutes. Küsitav on, kuidas kostja sai teada, et metsa hageja poolt raiutud materjali ei jäänud, kui ta kohtuistungil vande all kinnitas, et ta ei ole vaidlusalusel perioodil kordagi oma metsas käinud. Hageja hinnangul saab siit selgelt järeldada, et hageja poolt raiutud materjal oli veel metsas ja koondamata ja välja vedamata peale 31.03.2012. Hageja poolt raiutud materjali olemasolu kõnealustel kinnistutel 2012-2013. aasta talvel saab kinnitada Kota Grupp OÜ esindaja Janek Kirsipuu, kes sel ajal teostas nimetatud kinnistutel metsamaterjali raietöid. Samuti kinnitab nimetatud isik, et Kota Grupp OÜ ostis Samareks OÜ vahendusel kinnistul olnud eelnevalt raiutud materjali (lehtpuuvõsa ja tüvesed) ning müüs selle edasi Raja KT OÜ-le, kes valmistas sellest hakkepuidu. Need uued asjaolud ilmnesid alles viimasel kohtuistungil 30.09.2013 ning hageja ei saanud neid kontrollida, mistõttu soovib hageja esitada täiendavad tõendid ringkonnakohtule. Asjaolu, et aprillis 2012 olid antud kinnistutel lõigatud võsa ja tüvesed, saab kontrollida avaliku maa-ameti rakenduse kaudu (aerofotod), millest nähtub, et nimetatud kinnistutel oli 24.04.2012 olemas lõigatud, kuid koondamata võsa ja tüvesed. Sellega saab ümber lükata kostja väited, et kogu lõigatud materjal hakiti hageja poolt, metsa alla jäi vaid väärtusetu risu ning peale 2012. aasta märtsi metsa hageja poolt raiutud puitmaterjali ei jäänud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt hakkepuidu toorme saamiseks kasvava puittaimestiku raieõiguse kolmel kinnistul, sõlmides selleks kaks lepingut: 26.07.2011 lepingu nr RV-3-033 ja 13.10.2011 lepingu nr RV-3-045 (esimene neist tööde teostamiseks Uue-Villemi kinnistul, teine Mäesauna ja Vätse-Sauna kinnistul). Hageja väitel tegi ta osa lepingujärgsest tööst ära tähtaegselt, s.o teostas raide, kuid probleemse pinnastiku ja ebasoodsate ilmastikuolude tõttu jäi raiutud materjal tähtajaks välja vedamata. Poolte kokkuleppel pikendati seetõttu materjali kokkuveo ja hakkimise tähtaegu (lepingute lisade kohaselt pikendati mõlema lepingu järgset tähtaega kuni 31.08.2012). Hageja väitel pikendati halbade ilmade tõttu tähtaega veel ka suuliselt ning lepiti kostjaga augustis 2012 telefoni teel kokku, et raiutud puittaimestiku väljavedu teostatakse esimesel võimalusel (kui maapind võimaldab), väidetavalt aga selgus 2012.a hilissügisel, et kostja on hageja raiutud materjali omastanud ja müünud selle kolmandale isikule. Seetõttu esitas hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, sest on teinud materjali tootmiseks kulutusi. Kuna maakohus leidis, et hageja on teinud kulutusi õiguslikul alusel, s.o kostjaga sõlmitud lepingute täitmiseks, jättis ta VÕS § 1042 lg-le 1 tugineva hageja nõude rahuldamata. Samas asus kohus seisukohale, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka sel põhjusel, et kostja poolt hageja raiutud puidu omandamine ei ole tõendatud. Kohus pidas hageja väiteid ka seetõttu ebausutavateks, sest hageja märgitud raiemahud on oluliselt suuremad kui metsateatisel märgitud, samuti seetõttu, et hageja esitatud OÜ Lammutusabi arvete kohaselt teostas viimane töid juba 2011.a (kui kulutusi oleks tehtud juba siis, oleks kohtu hinnagul lepingute hilisem pikendamine olnud ebavajalik).

Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud käsitlusega. Kaevatavas otsuses ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja selgitusi, et kostja luges lepingud lõppenuks ning keeldus hageja raiutud materjali väljaandmisest, samuti väidet, et lepingute varasem pikendamine oli tingitud takistustest väljaveol. 26.03.2013 esitatud vastuses hagile (tl 40-43, I köide) on ka kostja kinnitanud, et raie lõpetati novembris 2011 (väites küll samas, et puudusid takistused puidu väljaveoks). Kostja vastuse kohaselt on hageja lepingut rikkunud (augustis 2012 ootas kostja lepingute pikendamist, kuid temaga ühendust ei võetud). Kostja ei vastanud 22.12.2012 hagejalt saadud pretensioonile, sest lepinguid ei oldud mõistliku aja jooksul pikendatud. Kostja väitel on hageja enamuse maharaiutud materjali kogusest metsast välja vedanud ja hakkinud; kui hageja oli jätkuvalt tema poolt raiutud materjalist huvitatud, siis oleks ta pidanud sõlmima lepingu (pikendama). Kostja väitel ei soovinud ta hageja arvelt alusetult rikastuda, vaid hageja enda lohakusest metsa jäetud materjal vajas väljavedamist, mistõttu palkaski ta uue firma. 24.06.2013 vastuses (tl 111-113, I köide) on kostja jätkuvalt rõhutanud hageja ükskõiksust lepingu täitmise vastu, samuti vaielnud vastu hageja rahalise nõude arvestuse loogikale. Ühelgi juhul ei ole kostja vaielnud sõnaselgelt vastu hageja väitele, et osa hageja raiutud puidust jäi kostja valdusesse. Viimases vastuses on kostja küll rõhutanud hageja teostatud üleraiet (saadud tasust lähtuvalt), väites et metsateatistel lubatust olid need mahud oluliselt suuremad. Hageja selgituse kohaselt (30.09.2013 istungi protokoll - tl 174, I köide) ei ole kraavide ja trasside puhastamisel saadav materjal käsitatav metsamaterjalina metsateatise tähenduses (hakkepuidu valmistamiseks kasutatav toore ei ole metsamaterjal, võsa maht võib olla kordades suurem kui metsateatises märgitud mahud). Samal istungil kinnitas tunnistaja Arne Torilo, et käis suvel 2012 raielangi läbi ja nägi, et lõigatud materjal oli kuhjades maas (objektil 035 oli kogu materjal välja vedamata, teisel objektil oli osa materjalist ära viimata), samuti veendus ta, et pinnas ei võimalda masinatega peale minna (tl 175). Eeltoodust nähtuvalt ei põhine maakohtu järeldused poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludel ega asjas esitatud tõenditel. Antud vaidluse lahendamiseks vajasid tuvastamist hagi aluseks olevad asjaolud, sealhulgas tuli kohtul hinnata menetlusosaliste väidete tõesust. Hageja väitel oli ta teinud kulutusi lepingute täitmiseks, kuid tema hinnangul ta kulutuste hüvitamise nõuet lepingute alusel esitada ei saa. Lepingutest tulenevalt oli tal õigus toodetud hakkepuit realiseerida (ja kohustus osa hinnast kostjale tasuda), kuid selle tootmiseks tehtud kulutuste hüvitamist lepingud ette ei näinud. Kui kohus leidis, et hageja väidetud asjaolud ei võimalda kvalifitseerida hagi (rahalist nõuet) esitatuks alusetu rikastumise sätete alusel, võis kohus anda hagi aluseks olevatele asjaoludele ka teistsuguse õigusliku hinnangu. Kui hageja väitis, et kostja on lepingut rikkunud (keeldunud raiutud puitmaterjali välja andmast), võis hageja kohaldada VÕS § 101 lg-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115). Nii võis kostja käitumist käsitleda ka lepingust taganemisena, millest tulenevalt oleks pooltel õigus nõuda lepingu järgi ülantu tagastamist või selle rahalist hüvitamist (VÕS 189). Maakohtul ei olnud alust jätta arvestamata menetlusosaliste endi seisukohti ega panna hagejale tõendamiskoormust osas, milles kostja on hageja väiteid sisuliselt tunnistanud. Praegusel juhul on maakohus täitnud puudulikult seadusest tulenevaid eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust (TsMS § 392). Pooltele tuleb eelmenetluses selgitada muuhulgas tõendamisreegleid ning seejärel selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks. Eelnevalt vajaksid täpsustamist ka menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Kui kohus pidas hageja esitatud tõendeid ebapiisavaks, tuli hagejale seda öelda ning teha ettepanek oma väiteid täiendavalt tõendada (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Eelnimetatud nõuete täitmine on eelduseks, et langetada seaduslik ja õige otsus. Antud juhul ei vasta maakohtu otsus seaduse nõuetele (TsMS § 442 lg 8). Kohus peab otsuses muuhulgas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki

tõendeid analüüsima. Kõnealused rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi, mis toovad kaasa lahendi tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine Kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks jätab kohus rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamist või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja esindaja väljendatud seisukohad on protokollis kajastatud põhimõtteliselt õigesti. Esindaja tuginemine maakohtus esitatud metsateatisele, millest nähtuvalt ei olnud OÜ-le Kota Grupp õigust teostada raiet neil kinnistutel, kus seda tegi hageja, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel otsest tähtsust (ei tõenda faktiliselt toimunud sündmusi). Esindaja mõtte puudulik sõnastus ei vaja TsMS § 53 korras muutmist. Antud juhul vaidlesid pooled selle üle, kas hageja raiutud puittaimestik jäi kostja kinnitutele või mitte. Pealegi on kostja õiguslik positsioon leidnud mitmes menetlusdokumendis põhjalikku kajastamist.

Ü. Jänes

U. Loonurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.