Brushwood OÜ hagi Ain Birk vastu tehtud kulutuste hüvitamise nõudes 7826,90 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Brushwood OÜ, registrikood 11295599, asukoht Libatse 10-9, Libatse, Halinga vald, Pärnumaa; juhatuse liige Jaanus Muskat ik *, e-post * Lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Kristel Valk, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat’it; e-post [email protected] Kostja: Ain Birk, isikukood *, elukoht *; e-post * Kostja esindaja määratud korras vandeadvokaat Argo Küünemäe; e-post [email protected] 05.05.2015.a.
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Ain Birk ́ilt hageja Brushwood OÜ kasuks välja 7826,90 eurot (seitse tuhat kaheksasada kakskümmend kuus eurot ja 90 senti).
3.Jätta hagi tagamine, millega Pärnu Maakohtu 13.03.2013 määrusega seati kohtulik hüpoteek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr * (kinnistu nimi: UueVillemi; omanik Ain Birk isikukood *) esimesele vabale järjekohale summas 8000 (kaheksa tuhat) eurot Brushwood OÜ (registrikood *) kasuks muutmata.
Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2-13-11592
1.Menetluskulud jätta avaldaja Ain Birki kanda.
2.Välja mõista kostjalt Ain Birk’ilt riigi kasuks määratud esindaja kulu summas 1586,40 eurot (üks tuhat viissada kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti), s.o esindajale makstud tasu.
2.1.Määratud esindaja kulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber, mis tuleneb makseinfo lehelt. Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr ja menetluskulu liik (määratud esindajaga seotud kulu). 2.2 Määratud esindaja kulu tuleb avaldajal tasuda ühekordse maksena 6 (kuue) kuu jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest.
2.3.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
3.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja rahuldada hageja OÜ Brushwood taotlus osaliselt.
4.Välja mõista avaldajalt Ain Birk'ilt puudutatud isiku OÜ Brushwood kasuks menetluskulud summas 6507,75 (kuus tuhat viissada seitse eurot ja 75 senti) eurot, so 925 eurot tasutud riigilõiv ja 5582,75 eurot lepingulise esindaja kulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja Brushwood OÜ esitas Pärnu Maakohtule 13.03.2013.a hagiavalduse kostja Ain Birki vastu tehtud kulutuste hüvitamise nõudes summas 7826 eurot. Pärnu Maakohus võttis 13.03.2013.a hagi menetlusse. 11.10.2013.a otsusega tsiviilasjas 2-1311592 jättis kohus Brushwood OÜ hagi rahuldamata.
2-13-11592
Hageja esitas Pärnu Maakohtu 11.10.2013.a kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014.a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati ning tühistati Pärnu Maakohtu 11.10.2013.a otsus ja tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hageja nõuet ei saa rahuldada sel põhjusel, et kostja poolt hageja raiutud puidu omandamine ei ole tõendatud. Maakohus pidas hageja väiteid ka seetõttu ebausutavateks, sest hageja märgitud raiemahud on oluliselt suuremad kui metsateatisel märgitud, samuti seetõttu, et hageja esitatud OÜ Lammutusabi arvete kohaselt teostas viimane töid juba 2011.a (kui kulutusi oleks tehtud juba siis, oleks kohtu hinnangul lepingute hilisem pikendamine olnud ebavajalik). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus täitis puudulikult seadusest tulenevaid eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust (TsMS § 392). Pooltele tuleb eelmenetluses selgitada muuhulgas tõendamisreegleid ning seejärel selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt vajaksid täpsustamist ka menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Kui kohus pidas hageja esitatud tõendeid ebapiisavaks, tuli hagejale seda öelda ning teha ettepanek oma väiteid täiendavalt tõendada (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Eelnimetatud nõuete täitmine on eelduseks, et langetada seaduslik ja õige otsus. Antud juhul ei vasta maakohtu otsus seaduse nõuetele (TsMS § 442 lg 8). Kohus peab otsuses muuhulgas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohus asus seisukohale, et nimetatud rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi ning toovad kaasa lahendi tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Pärnu Maakohus selgitas 30.09.2014.a määrusega, et asja õigeks otsustamiseks vajab eelnevalt täpsustamist menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Hageja on leidnud, et kostja on rikastunud vara osas, mille hageja on kulutusi teinud tuginedes VÕS § 1028 lg 1 ja § 1042 lg 1. Tallinna Ringkonnakohus märgib otsuses, et hageja väitel oli ta teinud kulutusi lepingute täitmiseks, kuid tema hinnangul ta kulutuste hüvitamise nõuet lepingute alusel esitada ei saa. Kohus selgitab, et toiming, mille tagajärjel kulutused tekivad, peavad kostja alusetu rikastumise korral olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st juhul, kui kulutusi kandnud isik ei olnud selliseks toiminguks õigustatud ega ka kohustatud (RKTKo 32-1-107-07, p 15). Käesoleval juhul on ka hageja leidnud, et kulud on tekkinud lepingu täitmise käigus, st hageja on lepingus ette nähtud puitmaterjali raiunud, kuid ta ei ole saanud raiutud puitmaterjali ära viia. VÕS § 216 lg 2 alusel kannab müüja kõik asjaga seotud kulud ja koormised kuni asja üleandmiseni või ostja vastuvõtuviivitusse sattumiseni, välja arvatud kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust. Lepingute sõlmimisega 26.07.2011.a ja 13.10.2011.a on raiumisele kuuluva puitmaterjali omandiõigus üle antud hagejale, seetõttu tuli raiega seotud kulutused kanda hagejal. Kohus määras, et hagejal tuleb kohtule esitada faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu ja väidet, millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja seisukohad peavad olema konkreetsed ja arusaadavad ning peavad järgima kohtu poolt määruses ära toodud struktuuri, seisukohtade pealiskaudset esitamist loeb kohus võrdseks esitamata jätmisega. Võttes arvesse, et haginõue on kvalifitseerimiseks ja seega ka hagi lahendamiseks ebaselge, andis kohus hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagiavalduse ebaselguse kõrvaldamiseks. Kohus andis hagejale 15 päeva puuduste kõrvaldamiseks arvates kohtumääruse kättesaamisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2-13-11592
Hagi asjaolud ja hageja nõue
2.Hageja ja kostja vahel on 26.07.2011.a sõlmitud ostu-müügileping nr *, millega kostja müüs hagejale kasvava puittaimestiku raie õigust. Pooled leppisid kokku, et maa-ala, kus raie teostatakse, asub *. Lepingu järgi raiutakse puittaimestik hakkepuidu valmistamise eesmärgil ning raiutud puittaimestik, sellest saadav hakkepuit ning saadav tulu kuulub hagejale tingimusel, et hageja on kostjale maksnud lepingujärgse tasu. Raide teostamise tähtaeg oli 31.10.2011.a ning raiutud materjali hakkimise tähtaeg oli 31.12.2011.a. Lisatingimusena lepiti kokku, et juhul kui hageja ei teosta nimetatud töid tähtaegselt, siis lõpeb hageja omandiõigus raiealal kasvavale puitmaterjalile. Raiutud materjali hakkimise ja äravedamise kohustus hageja teostama 31.07.2012.a. Pooled leppisid kokku ka selles, et hoolimata lepingu tähtaegade pikendamisest teostab hageja kostjale ettemaksu summas 4000 eurot kahes võrdses osas. Hageja ja kostja vahel on 13.10.2011.a sõlmitud ostu-müügileping nr *, millega kostja müüs hagejale kasvava puittaimestiku raie õigust. Pooled leppisid kokku, et maa-ala, kus raie teostatakse asub *. Lepingu järgi raiutakse puittaimestik hakkepuidu valmistamise eesmärgil ning raiutud puittaimestik, sellest saadav hakkepuit ning saadav tulu kuulub hagejale tingimusel, et hageja on kostjale maksnud lepingujärgse tasu. Raide teostamise tähtaeg oli 31.12.2011.a ning raiutud materjali hakkimise tähtaeg oli 31.03.2012.a. Pooled sõlmisid 18.01.2012.a lepingu lisa 3 ning leppisid kokku uue raide ja koondamise tähtaja 31.03.2012.a. Raiutud materjali hakkimise ja äravedamise kohustus hageja teostama 31.05.2012.a. 31.03.2012.a sõlmisid pooled lepingu lisa 4. Lisa 4 järgi oli kogu puitmaterjal raiutud, kuid kuna raiealad asuvad liigpehmel pinnasel, ei olnud võimalik materjali kokku vedada ja hakkida kogu raiutud mahus. Pooled leppisid kokku, et raie ja materjali kokkuvedu teostatakse hiljemalt 31.08.2012.a ja materjal hakitakse samuti hiljemalt 31.08.2012.a. Pooled teostasid ka vahearvestuse, mille järgi tasuti seisuga 31.03.2012.a. hakitud puitmaterjali raieõiguse eest (tasaarvestati hageja poolt ettemaksuna tasutud summa vahearvestuses märgitud summaga ning ülejäänud summa kohustus hageja tasuma hiljemalt 4.04.2012.a.) 31.03.2012.a seisuga oli kogu puittaimestik raiutud, kuid üksnes osaliselt oli see vahelattu veetud ja seal hakitud. Puittaimestik, mida ei õnnestunud halbade ilmastikuolude tõttu vahelattu vedada ja hakkida, jäi kostja kinnistule. Nimetatud puittaimestikuga seonduvad raiekulud oli hageja juba kandnud ning peale vahelattu vedamist ja hakkimist pidi kostja saama hagejalt lepingutes ettenähtud 2,5 eurot raiutud puittaimestiku hakkimise tulemusel saadud hakkepuidu puisteaine iga kuupmeetri eest. Kokku oli hageja teinud kulutusi raiutud, kuid kokku vedamata ja hakkimata puittaimestiku raidega seoses summas 7826 eurot. Teenust osutas OÜ Lammutusabi. Augustis 2012 leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja viib puittaimestiku vahelattu, teostab hakkimise ning kostja tasub hagejale lepingujärgse tasu kohe, kui maapind seda võimaldab. Hageja eeldas, et kokkuvedu saaks toimuda külmade saabudes. Kirjalikku kokkulepet pooled ei koostanud. 2012.a detsembris, kui olid esimesed külmad ja hageja läks maapinna seisundit kontrollima, sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja on asunud võõrandama kinnistul asuvat raiutud puittaimestiku ilma hagejat eelnevalt ühelgi viisil hoiatamata. Kui hageja võttis kostjaga ühendust ja palus selgitust nimetatud asjaolu osas, siis teatas kostja, et hageja ei ole ise lepinguid täitnud, mistõttu kostja on hagejale kuuluva puittaimestiku võõrandanud. 21. detsembril 2012 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni. Hageja hinnangul raiutud puittaimestiku kogust on võimalik tõendada hageja ja OÜ Lammutusabi vahel 2.08.2011.a ja 14.10.2011.a sõlmitud lepingutega ja nende alusel teostatud töödel põhinevate arvetega nr 139, 141, 151. Hageja ja OÜ Lammutusabi leppisid kokku, et hageja tasub tööde eest esmalt tunnipõhiselt 25,56 eurot iga töötunni eest. Hiljem, kui puittaimestik on raiutud, tehakse ümberarvestus vastavalt puittaimestiku mahule.
2-13-11592
Puittaimestiku maht määratakse selle hakkimise tulemusel saadud hakkepuidu mahu alusel puistekuupmeetrites. Töö hind on 2,30 eurot materjali hakkimise tulemusel saadud hakkepuidu iga puistekuupmeetri eest. Kui hakitud materjali ei ole võimalik mõõta, siis vastavalt lepingule loetakse lõplikuks lepingu maksumuseks 50 eurot iga töötatud tunni eest. Hageja sõnul saab luua seose, et ühes tunnis raiuti 21,74 puistekuupmeetrit puittaimestikku (50/2,3). Arvete kohaselt teostati vaidlusalustel kinnistutel töid kogumahus 325,5 tundi, mis käesoleva vastuse punktis 2.8 nimetatud seost arvestades teeb kokku 7076 puistekuupmeetrit puittaimestikku (325,5x21,74). Hageja ja kostja allkirjastatud lepingute lisadega on fikseeritud, et hageja oli kogu puittaimestiku raiunud, kuid hakkinud ja välja vedanud 3676 puistekuupmeetrit materjali, on seega tõendatud, et 3403 (7076-3673) pm3 materjali oli küll Lammutusabi OÜ poolt raiutud, kuid see oli kokku vedamata ja hakkimata, mis jäi kinnistutele. Kuna ühe puistekuupmeetri eest kohustus kostja Lammutusabi OÜ-le tasuma 2,3 eurot, siis sellest arvestusest lähtudes oli kostja Lammutusabi OÜ-le tasunud 7826,90 eurot, kuid selles väärtuses puittaimestikku hageja enam oma valdusesse ei saanud ning kostja võõrandas selle kolmandale isikule. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 26.03.2013.a hagile vastuse, mille kohaselt soovib hageja OÜ Lammutusabi arvetest nr 139, 141 ja 151 lähtuvalt kostjalt raha nõuda teadmata osas maharaiutud puude koguse pealt, olles enamuse kogusest metsast välja vedanud ja ära hakkinud. Kostja ei soovi hageja arvelt rikastuda, sest hageja enda lohakusest ja ükskõiksusest oli metsa jäänud mädanenud puidumaterjal. Kostja on 24.06.2013.a esitanud kohtule kirjalikud seisukohad, mille järgi on hageja antud piirkonnas igapäevaselt tegutsev ettevõte ja tööde tegemisel ja tähtaegade määramisel ilmselgelt lähtub ala tehitingimustest. Väide, et kahe aasta jooksul ei olnud hagejal võimalik ilma tõttu töid teostada, on kostja hinnangul väär ja kohatu ning seda veel olukorras, kus hageja teostab nimetatud perioodil töid kõrval või läheduses asuvatel kinnistutel. Kostja jaoks on arusaamatu hageja nõudearvutuse loogika, mille kohaselt peaks kostja hüvitama hagejale 325,5 tunni raietööde teostamise eest summas 7826,90 eurot, kuna ei võimaldanud hagejal materjali kogu mahus raiealalt välja vedada ja hakkida. Sealjuures on hageja võtnud tundide tasumäära aluseks hageja ja OÜ Lammutusabi vahel sõlmitud töövõtulepingute p. 4.3 sätestatud põhimõtted. Nimetatud punkti rakendatakse juhul, kui materjali hakkimise tulemusi ei ole võimalik mõõta või hakkimine viibib ebamõistlikult kaua töövõtjast olenemata põhjustel. Tavaline töötunni tariif oli lepingupoolte vahel kokku lepitud lepingu punktis 4.1 ja selleks oli 25,56 eurot tunnis, mitte 50 eurot nagu nähtub p-st 4.3. Hageja ja OÜ Lammutusabi vahel 02.04.2011.a sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg oli 31.10.2011.a ja arved, tehtud tööde eest, nr 139, 144 ja 151 esitati juba 17.10.2011.a, 31.10.2011.a ja 30.11.2011.a. Kostja ei ole kunagi takistanud hagejat raiutud puitu välja vedamast ja seda eriti 2011.a. Kostja seisukoht on, et puidu väljavedamine viibis üksnes hageja pahatahtliku ja vastutustundetu tegevusetuse tõttu. Hageja on otsustanud esitada kostja vastu alusetu nõude määras ja põhjusel, mis olid tingitud hageja enda tegevusetusest. Hageja ja kostja vahel 18.01.2012.a sõlmitud lepingu nr * lisast nr 3 nähtub, et hageja ei ole raietöid * kinnistutel veel teostanudki. Samas on OÜ Lammutusabi arve, raie eest nimetatud kinnistutel teostatud tööde eest, väljastatud juba 31.10.2011.a ja 30.11.2011.a, millest nähtub, et metsatraktor on kinnistutel tööd teinud ületades oluliselt raiemahtusid. Hageja ja kostja vahel 31.03.2012.a sõlmitud lepingu lisa 4 p. 2 on sätestatud, et „ostja ja müüja fikseerivad seisuga 31.03.2012. a hakitud materjali koguse ja teostavad vastava vahearvelduse. Hakitud materjali koguseks on 1506 pm3. Ostja on kohustus tasuda müüjale 1506 pm3 x 2,5 eurot so 3765 eurot. Minetatud summa loetakse tasutuks ostja poolt müüjale 07.10.2011. a, 09.11.2011.a ja 23.01.2012.a pangaülekannetega tehtud ettemaksudega”. Kostja kinnitab kohtule, et on eelnimetatud summa hagejalt kätte saanud. Hageja on omandanud raieõigust 502 tm, selle hakkinud, saanud 1506 pm3 haket ja tasunud selle eest kostjale. Kostja on arvamusel on sama olukord hageja nõudega, mis puudutab 13.10.2011.a sõlmitud lepingut. Lepingu lisa
2-13-11592
4 (31.03.2012. a) p-s 2 märgitakse, et „ostja ja müüja fikseerivad seisuga 31.03.2012. a hakitud materjali koguse ja teostavad vastava vahearvelduse. Hakitud materjali koguseks on 1492 pm3. Ostjal on kohustus tasuda müüjale 1492 pm3 x 2,5 eurot so 3730 eurot. Nimetatud summast loetakse 1235 eurot tasutuks ostja poolt müüjale 07.10.2011.a, 09.11.2011.a ja 23.01.2012.a pangaülekandega tehtud ettemaksudega. Ülejäänud summa so 2495 eurot tasub ostja pangaülekandega müüjale hiljemalt 04.04.2012.a”. Kostja kinnitab kohtule, et on eelnimetatud summa hagejalt kätte saanud. Seega vastavalt kokkuleppele on hageja omandanud raieõigust 497 tm, mille on hageja hakkinud ja saanud 1492 pm3 haket ning tasunud kostjale vastavalt lepingule 3730 eurot. Jääb arusaamatuks, mille alusel hageja nõuab kostjalt 7826,90 eurot. Kostja, tuginedes Pärnu Maakohtu poolt juba tuvastatud faktidele ja asjaoludele ning maakohtu otsuses väljatoodule ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses väljatoodule jääb 19.01.2015.a seisukohas juba varasemas menetluses väljatoodud faktide, asjaolude, vastuväidete ning tõendite juurde. Kostja leiab, et juba varasemas menetluses esitletud faktide, asjaolude, vastuväidete ning tõendite veelkordne ülekordamine on tarbetu, kuna kostja ei ole esitanud mingeid uusi asjaolusid, mis vajaksid kostjapoolset täiendavat selgitamist või ümberlükkamist. Selguse mõttes kordab kostja, et ei tunnista ühtegi hageja väidet, mida kostja ei ole selgesõnaliselt omaks võtnud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud Kota Grupp OÜ arved ja maa-ameti fotod ei tõenda kuidagiviisi hageja väiteid. Kostja hinnangul püüab hageja kohut eksitada avalduses, kui märgib, et raiutud puittaimestiku kogust on võimalik tõendada hageja ja OÜ Lammutusabi vahelise lepingu ja arvetega. Kostja leiab, et lepinguid ja arveid on võimalik sõlmida ja vahetada suvalisel ajal ja sisuga. Küll aga ei ole võimalik teha maksekorraldusi suvalise sisuga ja ajal. Kostja märgib, et tööde teostamise aeg ja lepingutes märgitud tööde teostamise aeg lahknevad teineteisest kardinaalselt. Nimetatud asjaolu on juba varasemas kohtumenetluses läbi uuritud. Hageja tõlgendus lepingust ja metsateatistest on pahatahtlik ja eksitav. Metsateatistel ja sellele lisatud plaanidel on kindel sisu ja eesmärk. Kostja leiab, et hageja ei ole kõrvaldanud maakohtu 30.09.2014.a määruses väljatoodud puuduseid. Hageja ei ole kuidagiviisi tõendanud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja täiendavad tõendid nendivad samu asjaolusid, millele kostja viitas eelnevas menetluses ja esitas ka vastavad metsateatised. Maa-ameti fotode alusel ei ole võimalik tõendada tööde teostamise aega, mahtusid, koguseid ega muid asjaolusid. Ainuke asjaolu mis fotodelt nähtud on asjaolu, et tegemist on tõenäoliselt metsamaaga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et: - ostu-müügilepingute nr * ja * järgi müüja (kostja) Ain Birk müüs ja ostja (hageja) OÜ Brushwood ostis kostjalt kasvava puittaimestiku raieõiguse kinnistutelt * (katastritunnus *), Mäesauna (katastritunnus *) ja * (katastritunnus *) hakkepuidu tegemiseks; - poolte kokkuleppel pikendati materjali koondamise ja hakkimise tähtaegu (lepingute lisade kohaselt pikendati mõlema lepingu järgset tähtaega kuni 31.08.2012); - hageja on lepingu nr * täitmisel võtnud * kinnistult maha metsamaterjali ja ära vedanud, mille hakitud koguseks on 1506 puistekuupmeetrit (pm3), so 502tm; - hageja on lepingu nr * täitmisel võtnud * kinnistult maha metsamaterjali ja ära vedanud, mille hakitud koguseks on 2167 pm3, so 722tm; - kostjale on hageja poolt ära veetud ja valmistatud hakkepuidu eest tasutud;
2-13-11592
- *** kinnistutel (edaspidi: kinnistud) ei ole enam metsamaterjali, mille hageja on hakkepuidu valmistamiseks maha võtnud.
5.1.Hageja leiab, et lepingute alusel raius hageja kostja kinnistutelt puitu, kuid seoses ilmastikuoludega jäi osa puidust metsa maha, mida hageja ei ole saanud enda valdusesse. Hageja arvutuste kohaselt jäi metsa maha 3403 pm3 lõigatud materjali, mille lõikamiseks on hageja OÜ-le Lammutusabi tasunud 7826,90 eurot /I kd, tl 131/. Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte vahel sõlmitud lepingud nr * ja * on ostu müügi lepingud, mille järgi kostja kohustus hagejale üle andma kasvava puittaimestiku raieõiguse. Lepingute p-des 5 lepiti kokku raiumisele kuuluva puitmaterjali omandiõiguse üleminek hagejale lepingute allkirjastamisest alates /I tl 9-10, 13-14/. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 3 alusel kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse müügile.
5.2.Hageja nõuab kulutuste hüvitamist summas 7826 eurot, mille on hageja tasunud OÜ-le Lammutusabi selle osa puitmaterjali raietööde eest, mis raiuti kõnealustelt kinnistutel, mida hageja ei saanud välja vedada. Kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud OÜ Lammutusabi arved nr 139, 141 ja 151 Brushwood OÜ-le ja hagejaga sõlmitud töövõtulepingud 02.08.2011.a.a ja 14.10.2011.a. /I kd, tl 6-8, 17-20/. Arvete sisuks on raiete teostamine hakkepuidu toorme tegemise eesmärgil hageja näidatud kinnistutel, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Hagi kohaselt teostas OÜ Lammutusabi lepingute * ja * alusel raiutava puitmaterjali raietöid mahus 325,50 tundi, mille kohta on OÜ Lammutusabi esitanud hagejale arve summas 16 275 eurot (325.50 tundi x 50€) /tl 100/. OÜ Lammutusabi ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingute 02.08.2012.a. ja 14.10.2012.a. punktide 4.2. ja 4.3. alusel lähtuti tariifist, mille järgi oli ühe hakkepuidu pm3 maksumuseks 2,30 eurot ning juhul, kui mahtu ei olnud võimalik tuvastada, siis tuli hagejal tasuda 50€ raietraktori töötunni kohta OÜ-le Lammutusabi /I kd, tl 17, 19/. Hageja seletuse kohaselt ei ole kostja kinnistutele jäänud raiutud metsamaterjali mahtu koguseliselt kindlaks tehtud. Hageja leiab, et raiutud metsamaterjali kogumahuks tuleb lugeda 7076 pm3 (325,50 tundi x 21,74 pm3) võttes aluseks, et ühes tunnis võidi raiuda 21,74 pm3 (50/2,30). Hagejal oli võimalik metsast metsamaterjali välja vedada ja hakkida mahus 3673 pm3, seetõttu on hageja hinnangul kostja kinnistule jäänud hakkepuitu koguses 3403 pm3. Hageja tuletab seejärel kokkulepitud tariifidest lähtudes raietööde tegemiseks vajaliku kulu, so 7826 eurot, mille hageja on OÜ Lammutusabi tasunud (3403 pm3 x 2,30€).
5.3.Kostja vastuväidete kohaselt: - metsateatiste alusel, mille järgi võis hageja raiuda lepingu nr * järgi 105 tm ja * järgi 250 tm, ületab hageja poolt arvestuslikku raiutud metsamaterjali mahtu /I kd, tl 116-119/. 7076 pm3, on raiutud puidu tihumeetreid kokku 2358,67 (1tm=3pm3); - metsateatisel märgitud lubatud raiepiirkond ei hõlmanud kogu kinnistut, vaid üksnes ositi, so kinnistu servade puhastamiseks ja koprakahjustuste likvideerimiseks, seetõttu ei saanud hageja märgitud mahud olla suuremad metsateatistes lubatust /I kd, tl 140, 142, 144, 145/; - hagejal ei olnud võimalik teha raietöid selles mahus, mida kinnitab kostja esitatud metsateatis nr 1195000113 * kinnistule, millega lubati kostjal nimetatud kinnistul raiuda 425 tm puitu pärast hageja poolt juba kostja kinnistul teostatud raiet /I kd, tl 166/; - 18.01.2012.a. allkirjastatud lepingu lisades nr 3, oli kokkulepitud lepingu muutmine, mille järgi teostatakse raie ja koondamise hiljemalt 31.03.2012.a. /I kd, tl 11, 15/. OÜ Lammutusabi
2-13-11592
arved on esitatud 17.10.2011.a., 31.10.2011.a. ja 30.11.2011.a. /I kd, tl 6-8/, seega oli hageja poolt väidetavad kulutused tehtud oluliselt enne seda, kui lepiti kokku tööde lõpule viimine.
5.4.Kohtuistungil on pooled kohtule kinnitanud, et jäävad kõigi varem esitatud seisukohtade juurde /III kd, tl 84-85, IV kd, tl 3-12/. Kostja on hageja väiteid sisuliselt tunnistanud (Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014.a. otsus samas asjas). Sõnaselgelt ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et osa hageja raiutud puidust jäi kostja valdusesse, alles pärast esimest eelistungit 09.05.2013.a. on oma seisukohti muutnud, leides, et metsateatistel lubatud raiemahtu arvestades ei saanud hakkepuidu materjali metsa jääda. Kostja Ain Birk on ka vande all andnud seletused, mille järgi sai ta raiutud hakkepuidu mahtudest teada hagejalt, sest ei ole viimased kaks aastat kinnistul käinud, seetõttu ei kinnita hageja poolt metsamaterjali jätmist kinnistule. Kohus leiab, et hageja lõigatud hakkepuidu toorme jäämine kostja kinnistule on hageja tõendanud asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Tulenevalt lepingute * ja * lisade nr 4 p 2 on seisuga 31.03.2012.a. hakitud metsamaterjali koguseks * kinnistult 1506 pm3 (millest hakkepuiduks loeti 1356 pm3) ning *ja * kinnistult 1492 pm3. Poolte kokkuleppel vastab ühele hakkepuidu puistekuupmeetrile üks tihumeeter /I, tl 12, 16/. Lepingute * ja * lisade nr 4 kohaselt kinnitab müüja, et seisuga 31.03.2012.a. on raided teostatud vastavalt lepingule, metsateatisele ja nõuetekohase kvaliteediga. Lepingu lisades puuduvad viited, kui palju on metsamaterjali kostja kinnistule jäänud, kuid mõlema lisa p. 1 kohaselt ei olnud võimalik kogu lõigatud materjali liigpehme pinnase tõttu kostja kinnistult välja vedada. Hageja taotlusel on tunnistajana üle kuulatud OÜ Brushwood ostujuht A T, kelle ütluste kohaselt jäi osa puitu pärast raiet kostja kinnistule. Tunnistaja A. T on vastanud jaatavalt ka küsimusele, kas 2012.a. suvel ja 2013.a. kevadel oli kostja kinnistul veel olemas hagejale kuuluv metsamaterjal. Tunnistaja A. T ütlustega riimuvad OÜ Lammutusabi J V tunnistajana antud ütlused, mille järgi lõpetati kostja kinnistul raietööd 2011.a. oktoobriks, kuid pärast seda tuli materjali hakata koondama ja metsast välja vedama. Tunnistaja J. V ütlustest nähtub, et kostja kinnistult materjali osaliselt välja ei veetud, mis ei olnud ka OÜ-ga Lammutusabi kokku lepitud. Koondamise ja väljaveo pidi korraldama OÜ Brushwood ise. Töö tellijale esitatakse tunnistaja J. V sõnade kohaselt arve hakitud metsamaterjali järgi, kui see ei osutu võimalikuks, siis on tasuks 50 eurot töötunni eest, mis on arvestuslikult sama, mis keskmiselt 2,3 kuni 2,4 eurot puistekuupmeetri kohta (tunnis lõigatakse keskmiselt 21,74 pm3). Arvete alusel on teostatud töid kogumahus 325,5 tundi, mis teeb kokku 7076 puistekuupmeetrit puittaimestikku (325,5x21,74), mille eest on hageja maksnud Lammutusabi OÜ-le kokku 16 275 eurot /III kd, tl 160, 161/. Hageja on OÜ Lammutusabi esitatud arvete nr 139, 141 ja 151 alusel tasunud 07.11.2011.a., 23.11.2011.a. ja 21.12.2011.a., mida kinnitavad kohtule esitatud maksekorraldused nr 2843, 3053 ja 3096 /III kd, tl 126-129/. Tulenevalt eelviidatud lepingu lisa nr 4 on välja veetud 3676 puistekuupmeetrit raiutud materjali. Tunnistaja J V ütlustest nähtub, et esimeses osas on hakkepuidu eest raha OÜ-lt Brushwood saadud, kuid hiljem on arvestatud lepingus kokkulepitud tunnihinda, kuna metsa jäänud materjali ei õnnestunud enam hakkida. Ühe kuuppuistemeetri eest kohustus hageja OÜ-le Lammutusabi maksma 2,3 eurot, seega on hinnanguliselt 3403 puistekuupmeetri materjali maksumus 7826,90 eurot. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist kostja kinnistule hakkepuidu toorme jäämine koguses 3403 pm3, mille raieks oli hageja kandnud kulu summas 7826 eurot (otsuse p 5.2.). Järeldust kinnitab hageja poolt kohtule esitatud Kota Grupp OÜ esitatud arved nr 13006 (21.02.2013.a.), 13008 (01.03.2013.a.) ja 13012 (05.04.2013.a.) Raja KT OÜ-le, millest nähtub, et * ja * kinnistustelt saadud hakkepuidu toorme 3065 pm3 on Kota Grupp OÜ edasi müünud /III kd, tl 62-64/. Puudub vaidlus, et kostja A. Birk on Kota Grupp OÜ-lt tellinud kõnealustele kinnistutele tööd, et viia lõpule hageja poolt alustatud hakkepuidu toorme valmistamine. Kohtu veendumust ei mõjuta kostja esitatud metsateatis nr ** kinnistule ja kasvava metsa OÜ-le Kota Grupp raieks andmise lepingu nr 1-01/13, millega lubati kostja
2-13-11592
kinnistul täiendavalt raiuda 425 tm puitu /I kd, tl 166, III kd, tl 167/. Viimati nimetatud metsateatiselt nähtub raie lubatavus ** kinnistul mitte aga ** kinnistul, samas on Kota Grupp OÜ müünud Raja KT OÜ-le arvestatavas koguses raiutud puittaimestikku mõlemalt kostja kinnistult. Seega on kostja realiseerinud hageja OÜ Brushwood lõigatud metsamaterjali. Hageja on kinnistule jäänud lõigatud metsamaterjali tõendamiseks kohtule esitanud ka Maaameti kaardiserveri väljatrüki, millega hageja väidab, et sellelt on näha raiutud metsamaterjali. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud väljavõtetelt üheselt mõistetavalt näha, et tegu oleks nimelt raie tulemusena koondatud metsamaterjaliga, nimetatud tõend ei saa seetõttu hageja väiteid kinnitada.
5.5.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille järgi ei kajasta OÜ Lammutusabi arved kinnistutel tehtud töid, sest poolte vahel lepiti 18.012012.a. tööde lõpule viimine. OÜ Lammutusabi arved on hagejale esitatud 17.10.2011.a., 31.10.2011.a. ja 30.11.2011.a. /I kd, tl 6-8/, mis aga ei kajasta materjali koondamist kinnistutel, seetõttu on põhjendatud 18.01.2012.a. poolte vahel ostu müügi lepingute muutmine (lisad nr 3), mille järgi teostatakse hageja poolt raie ja koondamine hiljemalt 31.03.2012.a. /I kd, tl 11, 15/. OÜ Lammutusabi oli poolte vahel allkirjastatud lisa nr 3 sõlmimise ajaks enda kohustused juba täitnud. Kostja on kohtule esitatud metsateatised, mille järgi võis hageja raiuda lepingu nr * järgi 105 tm ja * järgi 250 tm, mis ületab selgelt hageja poolt arvestuslikku raiutud metsamaterjali mahtu /I kd, tl 116-119/. Võttes aluseks raiutud hakkepuidu mahu, so 7076 pm3, on raiutud puidu tihumeetreid kokku 2358,66 (poolte kokkuleppel 1tm=3pm3). Kohus nõustub kostja väitega, et võrreldes metsateatistes lubatud raie mahtu ja hakkepuidu kogust on vahe mitmekordne. Tulenevalt Metsaseaduse § 37 lg 3 p 4 (kuni 2012.a. kehtinud redaktsioon) alusel on raieõiguse tõendavaks dokumendiks mh Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis. Seega metsateatis omab tähtsust küsimuses, kas raide teostajal on lubatud kinnistul metsateatisel märgitud mahus puitu raiuda. Sama seaduse § 41 lg 1 p 1 alusel esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatises andmed kavandatavate raiete kohta, seejuures ei peeta Metsaseaduse § 28 lg 11 alusel raieks metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Puudub vaidlus, et metsateatisel märgitud lubatud raiepiirkond ei hõlmanud kogu kinnistut, vaid üksnes ositi, so peamiselt kinnistu servade puhastamiseks ja koprakahjustuste likvideerimiseks /I kd, tl 140, 142, 144, 145/. Nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust ka tunnistaja J. Vassiljevi ütluste läbi. Lepingute lisade nr 4 sõlmimise ajaks oli raiutud puistekuupmeetritest tihumeetriteks ümber arvestatud materjali kogus suurem, kui metsateatises nimetatud kogustest, mille kohta lisas 4 ei ole kostja mh raie mahu, kvaliteedi jms osas pretensioone esitanud. Seega, kohus leiab, et metsateatised omavad tähtsust raieõiguse olemasolu tõendamiseks, kuid antud juhul on raiutud metsmaterjali, mis ei eelda metsateatise olemasolu, samuti nähtub teistest tõenditest, et raie on hageja nimetatud mahus toimunud.
6.Kohus leiab, et kostja Ain Birk on rikkunud hagejaga OÜ-ga Brushwood sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepinguid. Ostu-müügilepingute nr * ja * järgi kostja Ain Birk müüs ja hageja OÜ Brushwood ostis kostjalt kasvava puittaimestiku raieõiguse kinnistutelt *, * ja * hakkepuidu tegemiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingute nr * ja nr * p-des 1.5. ja 5 on pooled leppinud kokku hakkepuidu valmistamise, seejuures kuulus raiutud puittaimestik ja sellest saadav hakkepuit hagejale OÜ-le Brushwood. Hageja ei ole saanud enda valdusesse raiutud puittaimestikku 3403 pm3, mille oli lasknud OÜ-l Lammutusabi maha raiuda kandes sellega seoses kulu summas 7826 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja tegevuse tulemusena ei olnud hagejal võimalik lepingus sätestatud materjali hakkepuidu valmistamiseks omandada, kuna kostja võõrandas hageja loata osa raiutud materjalist kolmandale isikule, mis on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja nõuda kahju hüvitamist.
2-13-11592
VÕS § 115 lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, sest rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103). Kostja on rikkunud tahtlikult lepingutes sätestatud hageja õigust kokku vedada ja hakkida kinnistutel asuvat puittaimestikku, millega on kostja A. Birk jätnud hageja kestvalt kokkulepitud hakkepuidu toormest ilma (VÕS § 208 lg 1). Hageja on 21.12.2012.a. esitanud kostjale pretensiooni, millega on andnud VÕS § 114 tähenduses tähtaja lepingu vabatahtlikuks täitmiseks /I kd, tl 21/, millele kostja A. Birk ei ole reageerinud. Kohus leiab, et lepingute rikkumisega on kostja põhjustanud hagejale otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 alusel, mis hõlmab endas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (RKTKo nr 3-2-1-45-08, p 17). On leidnud tõendamist, et kinnistutele jäi 3403 pm3 materjali maksumusega 7826,90 eurot, mis on hageja kantud kulu kostjaga lepingus kokkulepitud hakkepuidu toorme raiumiseks. Seega ei oleks hageja saanud kahju kantud kulu näol juhul, kui kostja oleks lasknud hagejal hakkepuidu toorme kinnistutelt ära vedada ja seeläbi oleks hageja saanud tagasi mh metsamaterjali raiumise kulud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju ettenähtavuse puhul on VÕS § 127 lg 3 järgi oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingu sõlmimise ajal lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise ulatusega kahju tekkimisega (RKTKo nr 3-2-1-84-14, p 17). Kostjale A. Birkile pidi olema arusaadav, et lubades kolmandal isikul raiutud metsamaterjali minema viia kannab hageja kahju. Hagejaga sõlmitud lepingu eesmärgiks oli hakkepuidu valmistamine, mille raieks vajalikud kulud (töötunnid) olid kostjale ette nähtavad, seetõttu pidi kostja aru saama, et hagejale tekib kahju, kui tal ei õnnestu raiutud metsamaterjali hakkepuiduks teha. Kohus leiab, et kostja on lepingutes ette nähtud kohustusi rikkunud, millega on hagejale põhjustanud kahju. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldise põhimõtte menetluskulude jaotamiseks, mille alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulutused tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
2-13-11592
Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuotsuses on võimalik kindlaks määrata Pärnu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja 2-13-11592 menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 alusel on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtule on 28.03.2012.a esitatud hageja esindaja Vahur Krinal menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 925 eurot (475 eurot hagi esitamiselt, 50 eurot hagi tagamise taotluselt ning 400 eurot apellatsioonikaebuse esitamiselt) ja tagatist hagi tagamiseks 400 eurot. Kohtule esitatud esindaja kulude kohaselt on hageja tasunud Vahur Krinalile juriidilise konsultatsiooni, pretensiooni ja hagiavalduse koostamise eest 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot) ning 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot) juriidilise konsultatsiooni ja esinduse eest kohtuistungitel. Hageja esindaja Kristel Valk esitas 05.05.2015.a hageja menetluskulude nimekirja, mille alusel on käesolevas kohtuasjas tasunud hageja õigusteenuste ja muude kulude eest kokku summas 5615,59 eurot (sh käibemaks 935,93 eurot). Hageja kohtukuludeks on kokku 1325 eurot ning kohtuvälisteks kuludeks kokku 6695,59 eurot. Kostja esindaja Argo Küünemäe esitas kohtule 03.10.2013.a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kliendi kooskõlastusega. A. Küünemäe taotles riigi õigusabi tasuks 578,40 eurot ning riigi õigusabi kuludeks 60 eurot. Kohus rahuldas 29.10.2015.a A. Küünemäe taotluse ja määras riigi õigusabi tasuks 578,40 eurot (sh käibemaks 96,40 eurot) ning riigi õigusabi kuluks 60 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Argo Küünemäe esitas 24.04.2014.a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse õigusabikulu kindlaksmääramiseks summas 228 eurot. Ringkonnakohus rahuldas A. Küünemäe taotluse ning määras riigi õigusabi tasu suuruseks 228 eurot (sh käibemaks 38 eurot). A. Küünemäe esitas 11.05.2015.a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kliendi kooskõlastusega. A. Küünemäe taotles riigi õigusabi tasuks 696 eurot ning riigi õigusabi kuludeks 144 eurot. Kohus rahuldas 13.05.2015.a A. Küünemäe taotluse osaliselt ja määras riigi õigusabi tasuks 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot) ning riigi õigusabi kuludeks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Kostja kohtuväliseks kuluks on 1586,40 eurot. Kostja esitas 13.05.2015.a seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud üksnes hageja esindaja ebakvaliteetsest tööst ja sellest tingitud esindaja vahetusest tulenevate täiendavate menetluskulude väljamõistmine. Samuti ei ole põhjendatud hageja uue esindaja menetluskulud, sest need on põhjendamatud. Kostja hinnangul antud kaasus on sisult lihtsakoeline ning sellele väidetavalt kulutatud 44 tundi ja 50 minutit on ilmselgelt põhjendamatu. Kostja ei saa kanda hageja menetluskulusid, mis on tingitud hageja esindajate ebakvaliteetsest tööst. Samuti ei saa olla põhjendatud hageja menetluskulud, mis on tingitud kostja vastustega tutvumise ja neile vastamise eest, millised kostja koostas hageja ebapädevate menetlusdokumentidele hinnangu andmiseks. Hageja menetluskulud saavad olla põhjendatud üksnes asja materjalidega tutvumise, hagi koostamise ja kohtuistungitel viibitud aja eest. Seega on põhjendatud üksnes hageja esindaja Vahur Krinal poolt esitatud menetluskulud. Kostja on seisukohal, et hageja uue esindaja menetluskulud saavad jääda üksnes hageja enda kanda, kuna esindaja vahetus oli tingitud üksnes hagejast ja tema algsest esindajast. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõivu kokku summas 925 eurot (475 eurot hagi esitamiselt, 50 eurot hagi tagamise taotluselt ning 400 eurot apellatsioonkaebuse esitamiselt). Põhjendatud on ka hageja poolt Vahur Krinalile tasutud juriidilise konsultatsiooni,
2-13-11592
pretensiooni ja hagiavalduse koostamise eest 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot) ning 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot) juriidilise konsultatsiooni ja esinduse eest kohtuistungitel. Vähendada tuleb hageja esindaja Kristel Valk menetluskulude suurust, mis on käesolevas kohtuasjas tasunud hageja õigusteenuste ja muude kulude eest kokku summas 5615,59 eurot (sh käibemaks 935,93 eurot). Kohus nõustub kostjaga selles, et mõistlikult vajalikuks kuluks ei saa lugeda lepingulise esindaja vahetamisega seotud kulud, so 08.12.2014.a. tsiviilasja materjalidega tutvumine 4 tundi ja 08.12.2014.a. menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamine 0,75 tundi, so kokku 4,75 tundi. Ühe tunni maksumuseks on 125 eurot, seega tuleb välja mõistetavat lepingulise esindaja kulu vähendada 593,75 euro võrra. 08.05.2015.a. on hageja esitanud täiendava menetluskulude nimekirja, millega taotleb menetluskulude hüvitamist seoses 05.05.2015.a. kohtuistungil osalemisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on arve hagejale esitatud kohtuistungil osalemise eest ja kohtuistungile jõudmise eest 6,75h ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,50 tundi, so summas 1108,60 eurot (sh käibemaks summas 184 eurot). Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud kuluks on 4,45h, mis on lepingulise esindaja kohtuistungil osalemine. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalikuks kuluks, samuti esindaja poolt kohtuistungile jõudmiseks kulunud aeg, sest neid kulusid oleks saanud hageja vältida, nii näiteks oleks menetluskulude nimekirja hageja ise kohtule esitada. Seega tuleb välja mõistetavat lepingulise esindaja kulu vähendada 2,5h võrra, so 312,50 eurot. Hageja kinnitab, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule välja mõista 4682,75 eurot. 17.05.2013.a. on Pärnu Maakohus rahuldanud kostja A. Birk taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 16 lg 1 ja 3 kohaselt isikule riigi õigusabi andmise korral kohustusega osaliselt või täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, määratakse tema hüvitamiskohustus kindlaks proportsioonina või võimaluse korral konkreetses summas ja otsustatakse, kas hüvitamine toimub ühekordse maksena või osamaksetena. Õigusabi andmise viisiks oli õigusabi andmine kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena 6 kuu jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Kostja kohtuväliseks kuluks on 1586,40 eurot, mis tuleb riigile hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.