Hageja: OÜ Brushwood (registrikood 11295599), seaduslik esindaja Jaanus Muskat, lepinguline esindaja advokaat Kristel Valk Kostja: AB (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe
Kohtuistungi toimumise aeg
08. märts 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 25. mai 2015 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja AB kanda. Välja mõista AB-lt riigi õigusabi kulu apellatsioonimenetluses 93 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud summa tuleb tasuda ühekordse maksena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtu ulatuses.
5.Välja mõista AB-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1250 eurot (õigusabikulud käibemaksuta) OÜ Brushwood kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AB-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Brushwood esitas 13.03.2013 Pärnu Maakohtule hagi AB vastu 7826,90 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 26.07.2011 lepingu RV-3-033 ja 13.10.2011 lepingu RV-3-045 alusel hagejale kasvava puittaimestiku raieõiguse UueVillemi (katastritunnus 67405:004:0074), Mäesauna (katastritunnus 67401:012:0202) ja Vätse-Sauna (katastritunnus 67401:012:0049) kinnistutel. Lepingute järgi raiutakse puittaimestik hakkepuidu valmistamise eesmärgil ja raiutud puittaimestik, sellest saadav hakkepuit ning saadav tulu kuulub hagejale tingimusel, et hageja on kostjale maksnud lepingujärgse tasu. Omandiõigus puittaimestikule läheb lepingute kohaselt hagejale üle lepingu allkirjastamisega.
2.Lepingu nr nr RV-3-033 järgi oli raide teostamise tähtaeg 31.10.2011 ja raiutud materjali hakkimise tähtaeg 31.12.2011. Lisatingimusena lepiti kokku, et juhul, kui hageja ei teosta töid tähtaegselt, lõpeb hageja omandiõigus raiealal kasvavale puitmaterjalile. Lepingu nr RV-3-045 järgi oli raide teostamise tähtaeg 31.12.2011 ja raiutud materjali tähtaeg 31.03.2012.
3.Lepingu RV-3-033 suhtes sõlmiti 18.01.2012 lisa 3, milles lepiti kokku uus raide ja koondamise tähtaeg 31.03.2012. Raiutud materjali hakkimise ja äravedamise kohustus hageja teostama 31.07.2012. Hoolimata lepingu tähtaegade pikendamisest lepiti kokku, et hageja teeb kostjale ettemaksu summas 4000 eurot kahes võrdses osas. 31.03.2012 sõlmisid pooled lepingu RV-3-033 lisa 4, mille järgi oli kogu puitmaterjal raiutud, kuid kuna raiealad asuvad liigpehmel pinnasel, ei olnud võimalik materjali kokku vedada ja hakkida kogu raiutud mahus. Raie ja materjali kokkuveo ja materjali hakkimiseks lepiti kokku uus tähtaeg 31.08.2012. Vahearvestuse alusel tasuti seisuga 31.03.2012 hakitud puitmaterjali raieõiguse eest (tasaarvestati hageja poolt ettemaksuna tasutud summa vahearvestuses märgitud summaga).
4.Lepingu RV-3-045 suhtes sõlmiti 18.01.2012 lisa 3, milles lepiti kokku uus raide ja koondamise tähtaeg 31.03.2012. Raiutud materjali hakkimise ja äravedamise kohustus hageja teostama 31.05.2012. 31.03.2012 sõlmisid pooled lepingu RV-3-045 lisa 4, mille järgi oli kogu puitmaterjal raiutud, kuid kuna raiealad asuvad liigpehmel pinnasel, ei olnud võimalik materjali kokku vedada ja hakkida kogu raiutud mahus. Raie ja materjali kokkuveo ja materjali hakkimiseks lepiti kokku uus tähtaeg 31.08.2012. Vahearvestuse alusel tasuti seisuga 31.03.2012 hakitud puitmaterjali raieõiguse eest (tasaarvestati hageja poolt ettemaksuna tasutud summa vahearvestuses märgitud summaga ning ülejäänud summa kohustus hageja tasuma hiljemalt 04.04.2012).
5.Seisuga 31.03.2012 oli fikseeritud, et hageja oli raiunud kogu puittaimestiku, kuid üksnes osaliselt vedanud vahelattu ja seal hakkinud, kuna pinnas ei võimaldanud niiskuse tõttu
kogu puittaimestiku kokkuvedu. Puittaimestik, mida ei õnnestunud vahelattu vedada ja hakkida, jäi kostja kinnistule. Sellega seonduvad raiekulud oli hageja juba kandnud. Pooled leppisid 2012. aasta augustis suuliselt kokku, et hageja viib puittaimestiku vahelattu, teostab hakkimise ja kostjale lepingujärgse tasu kohe, kui maapind seda võimaldab. 2012. aasta lõpul sai hageja teada, et kostja on asunud hagejale kuulunud puittaimestikku võõrandama kolmandale isikule. Tänaseks on hagejale kuulunud puittaimestik kostja poolt võõrandatud, mida kostja on ka ise kinnitanud.
6.Raiutud puittaimestiku mahtu on võimalik arvestada hageja ja raietööd teostanud OÜ Lammutusabi vahel 02.08.2011 ja 14.10.2011 sõlmitud lepingutega ja nende alusel teostatud töödel põhinevate arvetega. Lepingute punktides 4.1-4.3 tulenevalt pidi hageja tasuma tööde eest esmalt tunnipõhiselt 25,56 eurot iga töötunni kohta ja pärast puittaimestiku raiumist tehakse tasaarvestus vastavalt mahule. Töö hind on 2,30 eurot materjali hakkimise tulemusel saadud hakkepuidu iga puistekuupmeetri eest ja kui hakitud materjali ei ole võimalik mõõta, siis loetakse lõplikuks lepingu maksumuseks 50 eurot iga töötatud tunni eest. Seega raiuti eelduslikult ühes tunnis (50/2,30) 21,74 puistekuupmeetrit puittaimestikku, mis on tavapärane ja normaalne raiekogus. Arvete kohaselt teostati töid kogumahus 325,5 tundi. Seega raiuti kinnistutel eeltoodust tulenevalt kokku 7076 puistekuupmeetrit puittaimestikku (325,5x21,74), mille eest tasus hageja OÜ-le Lammutusabi kokku 16 275 eurot.
7.Lepingute 31.03.2012 lisades nr 4 ja lisa nr 5 alusel on fikseeritud, et hageja on puittaimestikku välja vedanud (1492+1506+675) 3673 puistekuupmeetrit. Seega jäi hagejal välja vedamata (7076-3673) 3403 puistekuupmeetrit, mille kostja võõras OÜ-le KotaGrupp, kuid mille raiumise eest tasus hageja OÜ-le Lammutusabi 7826,90 eurot (3403*2,30).
8.Kostja jättis müügilepingujärgse põhikohustuse täitmata, kuna ei teinud võimalikuks puittaimestiku omandi üleminekut ostjale. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud müügilepinguid ja tekitas sellega hagejale lepingu täitmise eesmärgil tehtud kulutuste näol varalist kahju.
9.Alternatiivselt, kui kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista hüvitis VÕS §-st 189 tulenevalt seoses sellega, et kostja taganes hagejaga sõlmitud müügilepingutest kaudse tahteavaldusega, mis seisnes metsamaterjali kolmandale isikule võõrandamises. Seega peab kostja hagejale hüvitama lepingu alusel üleantu väärtuse, milleks on 7826,90 eurot, mille hageja on kolmandale isikule tasunud. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu.
11.Hageja nõuab OÜ Lammutusabi arvetest lähtuvalt raha teadmata osas maharaiutud puude koguse pealt, olles samas enamuse kogusest metsast välja vedanud ja ära hakkinud. Hageja enda lohakusest ja ükskõiksusest jäi mädanenud puidumaterjal metsa. Hageja oli antud piirkonnas igapäevaselt tegutsev ettevõte ja tööde tegemisel ning tähtaegade määramisel pidi ta lähtuma tegelikest tingimustest. Väide, et kahe aasta jooksul ei olnud võimalik ilma tõttu töid teostada, on ilmselgelt väär ja kohatu, eriti olukorras, kus ta teostas samal perioodil töid kõrval või läheduses asuvatel kinnistutel. Metsa jäi maha üksnes koristamata jäänud metsatööde praht, mitte hagejale kuuluv puit.
12.Hageja arvutused on arusaamatud. Hageja võttis tundide tasumäära aluseks tema ja OÜ Lammutusabi vahel sõlmitud töövõtulepingute p-des 4.3 sätestatud põhimõtted.
Tavaline töötunni tariif oli lepingupoolte vahel kokku lepitud hoopis p- 4.1, s.o 25,56 eurot tunnis, mitte 50 eurot nagu nähtub p-st 4.3.
13.Lepingu nr RV3-045 18.01.2012 sõlmitud lisast nr 3 nähtub, et hageja ei ole raietöid VätseSauna ja Mäesauna kinnistutel veel teostanudki. Hageja ja OÜ Lammutusabi vahel 02.04.2011 sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg oli 31.10.2011 ning arved nr 139, 144 ja 151 tehtud tööde eest esitati juba 17.10.2011, 31.10.2011 ja 30.11.2011. Seega olid hageja väidetavad kulutused tehtud oluliselt enne seda, kui lepiti kokku tööde lõpuleviimine.
14.Kostja on hagejalt saanud 31.03.2012 sõlmitud lepingu lisa 4 p-s 2 nimetatud 3765 eurot (1506 pm3 haket x 2,5 eurot). Samuti on ta saanud 13.10.2011 sõlmitud lepingut lisa 4 p-s 2 nimetatud 3730 eurot (1492 pm3 haket x 2,5 eurot). Seega on arusaamatu, mille alusel nõuab hageja kostjalt 7826,90 eurot.
15.Hageja raius kostja kinnistutel 1224,3 tihumeetrit ehk 3673 puistekuupmeetrit hakkepuitu ja tasus kostjale kokku 9182,50 eurot. Metsateatiste kohaselt tohtis hageja raiuda lepingu nr RV-3-045 järgi 105 tihumeetrit ja lepingu nr RV-3-033 järgi 250 tihumeetrit. Arvestades hageja arvestuslikku raiutud metsamaterjali mahtu 7076 puistekuupmeetrit, on raiutud puidu tihumeetreid kokku 2358,67 (1 tm = 3 pm3). Metsateatisel märgitud lubatud raiepiirkond ei hõlmanud kogu kinnistut, vaid üksnes osa, s.o kinnistu servade puhastamiseks ja koprakahjustuste likvideerimiseks vajalikku osa, seetõttu ei saanud hageja märgitud mahud olla suuremad metsateatistes lubatust. Et hagejal ei olnud võimalik teha raietöid selles mahus, kinnitab ka metsateatis nr 1195000113 Vätse-Sauna kinnistule, millega lubati kostjal nimetatud kinnistul raiuda pärast hageja poolt kostja kinnistul juba teostatud raiet veel 425 tihumeetrit puitu.
16.OÜ Kota Grupp arved ja maa-ameti fotod ei tõenda hageja väiteid. Eksitav on väide, et raiutud puittaimestiku kogust on võimalik tõendada hageja ja OÜ Lammutusabi vahelise lepingu ja arvetega. Lepinguid ja arveid on võimalik sõlmida ning vahetada suvalisel ajal ja sisuga. Tööde teostamise aeg ja lepingutes märgitud tööde teostamise aeg lahknevad teineteisest. Hageja tõlgendus lepingutest ja metsateatistest on pahatahtlik ja eksitav. Metsateatistel ja sellele lisatud plaanidel on kindel sisu ja eesmärk. Maa-ameti fotode alusel ei ole võimalik tõendada tööde teostamise aega, mahtusid, koguseid ega muid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaks hagi aluseks olevaid asjaolusid. Esimese astme kohtu otsus
17.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt riigi kasuks välja määratud esindaja tasu 1586,40 eurot ja hageja kasuks menetluskulude hüvitise 6507,75 eurot, millest 925 eurot on riigilõiv ja 5582,75 eurot lepingulise esindaja tasu.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: ostu-müügilepingute nr RV-3-033 ja RV-3-045 järgi müüja (kostja) müüs ja ostja (hageja) ostis kostjalt kasvava puittaimestiku raieõiguse Uue-Villemi, Mäesauna ja Vätse-Sauna kinnistutelt hakkepuidu tegemiseks; poolte kokkuleppel pikendati materjali koondamise ja hakkimise tähtaegu (lepingute lisade kohaselt pikendati mõlema lepingu tähtaega kuni 31.08.2012); hageja võttis lepingu nr RV-3-033 täitmisel Uue-Villemi kinnistult maha ja vedas ära metsamaterjali, mille hakitud koguseks on 1506 puistekuupmeetrit (pm3), s.o 502tm; hageja võttis lepingu nr RV-3-045 täitmisel Mäesauna ja Vätse-Sauna kinnistult maha ja vedas ära metsamaterjali, mille hakitud koguseks on 2167 pm3, s.o 722tm; kostjale on hageja poolt ära veetud ja valmistatud hakkepuidu eest tasutud; Uue-Villemi, Mäesauna ja Vätse-Sauna kinnistutel ei ole enam metsamaterjali, mille hageja on hakkepuidu valmistamiseks maha võtnud.
19.Poolte vahel sõlmitud lepingud nr RV-3-033 ja RV-3-045 on ostu-müügi lepingud VÕS § 208 tähenduses, mille järgi kostja kohustus hagejale üle andma kasvava puittaimestiku raieõiguse. Lepingute p-des 5 lepiti kokku raiumisele kuuluva puitmaterjali omandiõiguse üleminek hagejale lepingute allkirjastamisest alates.
20.Hageja lõigatud hakkepuidu toorme jäämine kostja kinnistule on tõendatud. Kostja on hageja väiteid sisuliselt ka tunnistanud. Alles pärast 09.05.2013 eelistungit muutis kostja oma seisukohta, tuginedes metsateatistel lubatud raiemahule. Vande all antud seletuses ei kinnitanud kostja metsamaterjali jäämist kinnistule, väites, et ta ei ole viimased kaks aastat kinnistul käinud.
21.Hagejale kuuluva hakketoorme jäämine kostja kinnistule koguses 3403 pm 3 on tõendatud. Müügilepingute lisadega nr 4 on pooled kinnitanud hakitud ja välja veetud metsamaterjali koguse 3673 pm3 ja müüja kinnitas, et seisuga 31.03.2012 on raided teostatud vastavalt lepingule, metsateatisele ja nõuetekohase kvaliteediga ning et kogu lõigatud materjali ei olnud võimalik liigpehme pinnase tõttu kostja kinnistult välja vedada. Neid asjaolusid kinnitasid ka tunnistajad AT ja JV. Samuti on tunnistaja JV ütlustega tõendatud, et OÜ Lammutusabi raius kinnistutelt lepingus kokku lepitud tasumäärasid arvestades arvestuslikult 7076 pm3 puittaimestikku (325,5 töötundi x 21,74 eurot), mille eest on hageja tasunud kokku 16 275 eurot. Hageja tasus seega OÜ-le Lammutusabi lepingu alusel teostatud raietööde eest metsast välja vedamata jäänud (7076-3673) 3403 pm3 raiumise eest 7826, 90 eurot (2,30 eurot x 3403 pm3).
22.Sama kinnitavad OÜ Kota Grupp arved OÜ-le Raja KT, millest nähtub, et Vätse-Sauna ja Uue-Villemi kinnistutelt saadud hakkepuidu toorme 3065 pm3 on OÜ Kota Grupp edasi müünud. Puudub vaidlus, et kostja on tellinud OÜ-lt Kota Grupp kõnealustele kinnistutele tööd, et viia lõpule hageja poolt alustatud hakkepuidu toorme valmistamine. Metsateatis nr 1195000113 Vätse-Sauna kinnistule ja kasvava metsa OÜ-le Kota Grupp raieks andmise leping, millega lubati kostja kinnistul täiendavalt raiuda 425 tm puitu, ei mõjuta kohtu veendumust. Metsateatiselt nähtub raie lubatavus Vätse-Sauna kinnistul, aga mitte UueVillemi kinnistul. Samas on OÜ Kota Grupp müünud OÜ-le Raja KT arvestatavas koguses raiutud puittaimestikku mõlemalt kostja kinnistult. Seega on kostja realiseerinud hageja lõigatud metsamaterjali.
23.Õige ei ole kostja seisukoht, mille järgi ei kajasta OÜ Lammutusabi arved kinnistutel tehtud töid, sest poolte vahel lepiti tööde lõpule viimine kokku alles 18.01.2012. OÜ Lammutusabi arved ei kajasta materjali koondamist kinnistutel, mistõttu on põhjendatud 18.01.2012 poolte vahel ostu müügi lepingute muutmine (lisad nr 3), mille järgi teostatakse hageja poolt raie ja koondamine hiljemalt 31.03.2012. OÜ Lammutusabi oli poolte vahel allkirjastatud lisade nr 3 sõlmimise ajaks enda kohustused juba täitnud.
24.Õige on kostja väide, et metsateatistes lubatud raie mahu ja hakkepuidu koguste vahe on mitmekordne. Metsateatised omavad aga tähtsust vaid raieõiguse olemasolu tõendamiseks. Raieks ei peeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Metsateatistel märgitud lubatud raiepiirkond ei hõlmanud kogu kinnistut, vaid peamiselt kinnistu servade puhastamist ja koprakahjustuste likvideerimist, mis on tõendatud ka tunnistaja JV ütlustega. Antud juhul on raiutud metsamaterjali, mis ei eelda metsateatise olemasolu, samuti nähtub teistest tõenditest, et raie on hageja nimetatud mahus toimunud.
25.Kostja rikkus tahtlikult hagejaga sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepinguid, millega tekitas hagejale kahju. Kostja müüs puittaimestiku hagejale, kuid hageja ei ole saanud enda valdusesse raiutud puittaimestikku 3403 pm3, mille oli lasknud OÜ-l Lammutusabi maha raiuda, kandes sellega seoses kulu 7826 eurot. Kostja tegevuse tulemusena ei olnud hagejal
võimalik lepingus sätestatud materjali hakkepuidu valmistamiseks omandada, kuna kostja võõrandas hageja loata osa raiutud materjalist kolmandale isikule, mis on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine VÕS § 100 järgi.
26.Lepingute rikkumisega põhjustas kostja hagejale otsest varalist kahju ja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja rikkus tahtlikult lepingutes sätestatud hageja õigust kokku vedada ja hakkida kinnistutel asuvat puittaimestikku ning jättis hageja hakkepuidu toormest ilma (VÕS § 208 lg 1). Hageja esitas 21.12.2012 kostjale pretensiooni, millega andis VÕS § 114 tähenduses tähtaja lepingu vabatahtlikuks täitmiseks. Kostja sellele ei reageerinud.
27.Lepingute rikkumisega põhjustas kostja hagejale otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 3 järgi. Tõendatud on, et kinnistutele jäi 3403 pm3 materjali maksumusega 7826,90 eurot, mis on hageja kantud kulu kostjaga lepingus kokkulepitud hakkepuidu toorme raiumiseks. Hageja ei oleks saanud kahju kantud kulu näol juhul, kui kostja oleks lasknud hagejal hakkepuidu toorme kinnistutelt ära vedada ja seeläbi oleks hageja saanud tagasi mh metsamaterjali raiumise kulud.
28.Kostjale pidi olema arusaadav, et lubades kolmandal isikul raiutud metsamaterjali ära viia, tekib hagejal kahju. Hagejaga sõlmitud lepingu eesmärgiks oli hakkepuidu valmistamine, mille raieks vajalikud kulud (töötunnid) olid kostjale ette nähtavad. Seetõttu pidi kostja aru saama, et hagejale tekib kahju, kui tal ei õnnestu raiutud metsamaterjali hakkepuiduks teha. Apellatsioonkaebus
29.Kostja palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
30.Maakohus kordab oma otsuses sisuliselt ringkonnakohtu poolt tühistatud varasemas 11.10.2013 otsuses tuvastamist leidnud fakte, kuid teeb arusaamatult teistsuguseid järeldusi. Uute esitatud tõendite alusel asus maakohus üllatuslikult ja vääralt seisukohtadele, mis on diametraalselt erinevalt kui asja esimesel läbivaatusel. Maakohus rikkus asja teistkordsel läbivaatamisel ka võistlevuse printsiipi, kui andis neljal korral hagejale täiendava tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
31.Tunnistaja JV ütlused ja JM seletus ei kinnita hageja väiteid. Nimetatud tõendid üksnes kinnitasid kahtlusi, et hageja püüab asjaolusid moonutada ning läbi oma töötaja ja äripartneri moonutatud hinnanguid kinnistada. JM eksitas maakohut sedavõrd, et kohus jäi uskuma, et kraaviäärte puhastusraielt on võimalik saada neli korda suuremat materjalimahtu, kui seda oli vastavalt metsahoolduskavale ja raieloale võimalik ja lubatud raiuda.
32.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja poolt esitatud raietööde arved olid esitatud varem kui raietööd läbi viidi. Samas võttis maakohus raiekoguse arvestamisel arvesse just raietraktori töötunnid ja seda tunnistaja JV ütluste põhjal. Traktori töötunnid ja metsateatistes märgitud puidukogus peaks olema kooskõlas, kuid antud juhul on erinevus seitsmekordne. Traktori töötundide arv ei ole ka kontrollitav. Traktori juht on hageja äripartner, kes võib kirjutada töötundideks suvalise arvu tunde.
33.Lepingute lisad 3 ja 4 kinnitavad, et raiet teostati ka veel 2012. aasta kevadel ja suvel, arved (traktori poolt tehtud raietöö eest) olid aga esitatud juba 2011. aastal. Kui kinnistutel oli raie juba teostatud, oleks lepingu lisad tehtud üksnes väljaveoks ja määratletud ka ala ja kogus, mis metsa on jäänud ning märgitud, et üksnes ilmast sõltuvalt ei saa puitu väidetavalt välja vedada. Kostja ei ole kunagi takistanud hagejal kinnistutelt välja vedada puitmaterjali, mis sinna hageja sõnade kohaselt maha jäi. Absurdsed on hageja väited, et ta ei saanud aasta
jooksul ilma tõttu puitmaterjali välja vedada ja hageja lihtsalt loobus lepingu pikendamisest seoses väljaveo viivitusega.
34.Arusaamatu ja väär on maakohtu järeldus, et asjas puudub vaidlus, et kostja on OÜ-lt Kota Grupp tellinud Vätse-Sauna ja Uue-Villemi kinnistutelt tööd, et viia lõpule hageja poolt alustatud hakkepuidu toorme valmistamine. Arusaamatud on ka maakohtu põhjendused ja arutelu, mille kohaselt ei veena maakohut fakt, et kostja on OÜ-lt Kota Grupp tellinud töö üksnes Vätse-Sauna kinnistule ja on selle kinnituseks esitanud maakohtule ka vastava metsateatise nr 1195000113. Maakohus sidus OÜ Kota-Grupp ja OÜ Raja KT vahel teostatud arveldused automaatselt kostjaga, selgitamata, kuidas on kostja seotud nende isikute arvete ja tehingutega.
35.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks OÜ-lt Kota Grupp tellinud kõnealustele kinnistutele tööd, et väidetavalt lõpule viia hageja poolt alustatud hakkepuidu toorme valmistamine. Kostja tellis raie ja väljaveo OÜ-lt Kota Grupp üksnes Vätsa-Sauna kinnistu osas vastavalt uuele raieloale. Kostja ei tellinud OÜ-lt Kota Grupp töid teiste kinnistute osas või hageja puidu äravedamiseks. Kostja ei vastuta OÜ Kota Grupp ja/või OÜ Raja KT eest, kui nad on hageja puidumaterjali ära vedanud. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
38.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
39.Alusetu on kostja etteheide, et maakohus tegi teistsuguse otsuse võrreldes 11.10.2013 otsusega. Ringkonnakohus tühistas 30.05.2014 otsusega maakohtu 11.10.2014 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus andis maakohtule asja uueks läbivaatamiseks juhised, mille kohaselt tuli kohtul muu hulgas täpsustada menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid ning selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks. Maakohus on neid juhiseid järginud. Selles ei ole midagi erakordset ega lubamatut, kui maakohus teeb pärast asjaolude täpsustamist ja uute tõendite hindamist teistsuguse otsuse, kui tegi asja esimesel läbivaatamisel.
40.Maakohus ei rikkunud võistlevuse printsiipi, kui andis hagejale mitmel korral tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, mil viisil rikkus see kostja õigusi. Asja materjalist ei järeldu, et maakohus oleks pooli ebavõrdselt kohelnud. Kostjal oli õigus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid.
41.Ringkonnakohtu hinnangul juhindus maakohus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Nimetatud sätte kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Muu hulgas hindas kohus õigesti tunnistajate JV ja AT ütlusi ning hageja seadusliku esindaja JM seletust, mis on kooskõlas nii omavahel kui ka kirjalike tõenditega. Iseenesest asjaolu, et JV on hagejale raietöid teinud OÜ Lammutusabi tegevjuht ja AT hageja töötaja ning JM hageja seaduslik esindaja, ei anna alust kahelda nende ütluste ja seletuse õigsuses.
42.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite, et raietööde arved on esitatud varem kui tööd läbi viidi. Maakohus andis kostja sellekohasele väitele hinnangu kohtuotsuse p-s 5.5. Hageja on tõendanud raitööde tegemise 2011.a lõpus ja samal ajal on esitatud ka OÜ Lammutusabi arved. Seega puudub alus järelduse tegemiseks, et arved väljastati enne tööde teostamist. Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Lammutusabi oli poolte vahel allkirjastatud lepingu lisa 3 sõlmimise ajaks (18.01.2012) oma kohustused juba täitnud.
43.Lepingute lisad 3 ja 4 ei kinnita raide teostamist veel 2012.a kevadel ja suvel, nagu leidis õigesti ka maakohus. On ilmne, et pooled kasutasid lepingu lisade 3 ja 4 vormistamisel p-des 3.1 eksitavat sõnastust, märkides raide ja materjali kokkuveo uued tähtajad. Tegelikult pidasid pooled silmas uut tähtaega materjali kokkuveoks, kuna nimetatud lepingu lisade sõlmimise ajaks olid raietööd juba tehtud. See nähtub selgelt ka lepingu lisadest 4, mille p-des 1 on kinnitatud asjaolu, et kogu ostu-müügilepingute järgne puitmaterjal on raiutud kogu raieala ulatuses, kuid liigpehme pinnase tõttu ei ole olnud võimalik kokkuvedu ja hakkimine kogu raiutud mahus.
44.Asjakohane ei ole kostja väide, nagu ei oleks ta kunagi takistanud hagejal kinnistutelt välja vedada puitmaterjali, mis sinna jäi. Kostja kinnitas esimeses vastuses hagiavaldusele, et ta otsis puidumaterjali väljavedamiseks uue firma, kuna hageja jättis enda lohakuse ja ükskõiksuse tõttu puidu metsa. Kuna kostja müüs metsa jäänud puidumaterjali kolmandale isikule, ei olnud hagejal selle väljatoomine enam võimalik ja kostjal ei ole kohane väita, et hageja oleks võinud seda takistusteta teha.
45.Kuigi kostja ei ole nõus raiekoguse arvestamisega, ei ole ta esitanud omalt poolt arvestust, milline oleks tema arvates õige. Kostja üldsõnalistest vastuväidetest, sh selle kohta, et traktorijuht võib kirja panna suvalisi töötunde, asja lahendamiseks tema kasuks ei piisa. Hageja arvestused põhinevad tõenditel ja on loogiliselt jälgitavad.
46.Õige ei ole ka apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et traktori töötunnid ja metsateatistes märgitud puidukogus peavad olema vastavuses. Maakohus leidis õigesti, et metsateatised ei kajasta kogu lubatud raide mahtu. Antud juhul on raiutud hakkimiseks ka metsamaterjali, mis ei eelda metsateatise olemasolu. Lepingus RV-3-045 on märgitud, et Mäesauna ja Vätse-Sauna kinnistutel on müüdavaks raiealaks kraavipealsed ja võsastunud alad, mida metsateatistes ei kajastata.
47.Maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja müüs hageja poolt maha lõigatud puidumaterjali OÜ-le Kota Grupp, kes müüs selle edasi OÜ-le Raja KT. Maakohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Kohus põhjendas muu hulgas ka seda, miks ei lükka
metsateatis nr 1195000113 ümber hageja väidet raiutud ja kostja kinnistutele jäänud puidumaterjali müümise kohta kostja poolt OÜ-le Kota Grupp. Kuigi kostja kinnitas, et ta otsis vaidlusaluse puidumaterjali metsast väljavedamiseks teise firma, ei ole ta välja toonud selle firma nime. Seega ei ole veenvad kostja vastuväited seose puudumise kohta tema ja OÜ Kota Grupp vahel. Kuna tõendite kohaselt müüs kostja hageja lõigatud puidumaterjali OÜ-le Kota Grupp, ei ole õige kostja väide, et ta ei vastuta selle eest, kui OÜ Kota Grupp ja/või Raja KT on hageja puidumaterjali ära vedanud.
48.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
49.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
50.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 1500 eurot (käibemaksuta) 12 töötunni eest. Esindaja töötunni hind on 125 eurot (käibemaksuta).
51.Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ei pea hagejale hüvitama õigusabikulusid, mis seonduvad hageja taotluse esitamisega kohtuistungi aja muutmiseks, kuna selle toimingu tegemine ei sõltunud kostjast. Samuti ei kuulu hüvitamisele nõupidamine kliendiga poolelioleva kohtumenetlusega seonduvate probleemide arutamise eesmärgil (kohtuotsuse täitmise ja kohtumenetluse venimisega seonduvad küsimused) ning vastava tegevuskava koostamine. Enne kohtuotsuse jõustumist on kohtuotsuse täitmisega seonduvate küsimuste arutamine ilmselgelt ebavajalik. Ringkonnakohus muutis kohtuistungi aega poolte taotluste alusel ja määras koheselt uued istungiajad. Arutelu menetluse venimise teemal ei andnud ilmselt tulemust. Sellise arutelu kulu ei pea kostja hagejale hüvitama. Samuti ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamise kulu, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua menetlusosaliselt õigusteadmisi.
52.Hageja põhjendatud ajakulu 2-leheküljelise apellatsioonkaebusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks on kokku 7 tundi 30 minutit, ettevalmistuseks kohtuistungiks, sh materjalide ülelugemiseks 1 tund 30 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund – kokku 10 tundi. Esindaja tunnihind 125 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamiseks 1250 eurot.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.