Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2014. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-59847
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (Negonovsky Law Office OÜ, Kopli 27, 10412 Tallinn, telefon: 53969180, e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista XXX välja XXX kasuks 560,05 eurot (viissada kuuskümmend eurot ja viis senti), millest üürivõlgnevus on 309,65 eurot ja kõrvalnõuete võlgnevus on 250,40 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja tasutud riigilõivu katteks 100 (sada) eurot. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-13-59847 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XXX(„hageja“) esitas 16.04.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(„kostja“) vastu võlgnevuse 750 euro nõudes (millest üürivõlgnevus on 400 eurot, muude maksete võlgnevus kokku 250,40 eurot ja kahjunõue seoses külmiku uste vigastusega 189,95 eurot. Hageja kogunõue kostja vastu on 840,35 eurot, kuid menetluskulude ökonoomia huvides vähendas hageja oma nõuet 750 euroni. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 17.04.2014 kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.08.2013. a. XXX(edaspidi Hageja) ja XXX(edaspidi Kostja) korteri aadressil XXXTallinn üürileping (edaspidi Üürileping). Üürilepingu p.4.2 kohaselt lepingu allakirjutamisel tasub Üürnik Üürileandjale tasu ühe kuu ette 400 eurot, lisaks ka tagatisraha 400 eurot. Kuid Üürilepingu sõlmimisel 25.08.2013. a. tasus Kostja Hagejale ainult 400 eurot, mis Hageja võttis vastu vastavalt Üürilepingu p. 4.2 tagatisrahana. Kostja lubas lähiajal, kui saab palga, tasuda veel 400 eurot üüri septembri kuu eest. Hageja uskus Kostjat, lubas kolida sisse ning andis Kostjale korteri võtmed. 2013. a. septembri kuu algul tasus Kostja Hagejale 400 eurot septembri kuu eest. 26.10.2013. a. lõpetas Kostja ühepoolselt Hagejaga 25.08.2013. a. sõlmitud Üürilepingu, jättes tasumata oktoobri kuu üüri 400 eurot, septembri ja oktoobri kuude eest kommunaalteenuste arved summas 250,40 eurot ning tekitas Hagejale kahju külmiku uste vigastamise näol 189,95 euro suuruses summas. 25.11.2013. a. esitas Hageja Kostjale pretensiooni 840,35 euro nõudes. Kostja pretensioonile ei reageerinud. 17.12.2013. a. esitas Hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kostja vastu 665 euro nõudes. 04.02.2014. a. esitas Kostja vastuväide maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. 22.03.2014. a. määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlust ja andis Hageja nõue XXX vastu 600,00 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja on seisukohal, et Kostja rikkus Hageja õigusi ning tekitas Hagejale kahju. Rikutud õiguste kaitseks ja kahju hüvitamiseks on sunnitud Hageja pöörduma kohtule. Hageja palub välja mõista Kostjalt 750 eurot ning menetluskulud 450 eurot.
3.Hageja märgib, et Üürilepingu alusel tasus Kostja Hagejale kokku ainult 800 eurot, s.o. üürilepingu sõlmimisel 25.08.2013. a. tagatisraha 400 eurot ja septembri kuu üür 400 eurot. Juhul, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt Üürniku algatusel, ei tagasta Üürileandja
2-13-59847 Lepingu p. 4.2. ettenähtud tagatisraha (Üürilepingu p. 5.6). 26.10.2013. a. lõpetas Kostja üürilepingu omal algatusel. Hageja ei tagastanud Kostjale tagatisraha 400 eurot, võttes tagatisraha sanktsioonina lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest ning hüvitisena saamata jäänud tulude katteks. Kostja ei tasunud Hagejale oktoobri kuu üüri 400 eurot, seega rikkus Kostja Üürilepingu p. 4.1 ja 4.3.
4.25.08.2013. a. sõlmitud Üürilepingu p. 4.4 kohaselt lisaks lepingus p. 4.1. ettenähtud üürile tasub Üürnik: elektri, vee kulu, küte, kommunaalteenuste ning kõik teised maksed vastavalt elamu hooldaja esitatud arvetele. Kostja ei tasunud kommunaalteenuste eest vastavalt elamu hooldaja esitatud arvetele septembri ja oktoobri kuude eest, millega rikkus Üürilepingu p. 4.4. AS XXX20.10.2013. a. esitatud arve nr 201310 ja 20.11.2013. a. esitatud arve nr 201311 kokku 250,40 eurot suuruses summas on Kostja poolt tasumata.
5.Lisaks märgib hageja, et Kostja vigastas üüritud korteri külmiku ukse, millega tekitas Hagejale kahju. Vastavalt Üürilepingu p. 1.3. korteri seisund on – uus korter. Üürilepingu p.
3.4.kohaselt peab Üürnik vabastama korter lepingu tähtaja lõppemisel. Eluruum peab olema tagastatud seisundis, mis on määratud lepingu p. 1.3, arvestades eluruumi tavalist ekspluateerimist. Üürilepingu p. 3.1. kohaselt peab Üürnik hoidma üürikorterit korras ning tagama korteri kasutus heaperemeheliku hoolsusega. Üürilepingu p. 3.2. kohaselt Üürnik on kohustatud hüvitama Üürileandjale kahju, mis on tekitatud üürikorterile ning varale, mis asub korteris. Lepingu lõpetamisel selgus, et külmiku uks on vigastatud (nähtav piltidel, mis on lisatud hagile). Hageja nõudis Kostjalt külmiku uste parandamist või uue ukse paigaldamist. Kostja keeldus parandamast ukse vigastusi või kahju hüvitamisest. Hageja tegi päringu Candy külmiku uste paranduste suhtes ning XXXOÜ vastas Hagejale, et külmiku uue ukse hind on 189,95 eurot. Hageja on seisukohal, et külmiku ukse vigastusega tekitas Kostja Hagejale kahju 189,95 eurot. Enne üürilepingu sõlmimist külmiku uks oli korras.
6.21.05.2014 menetlusdokumendis Hageja täpsustas oma hagiavaldust, märkides, et Hageja nõue koosneb:
1.oktoobri kuu 2013. a. üür 400 eurot
2.Kahju vigastatud külmiku näol 189,95 eurot
3.AS XXX arved nr 201210 ja 201311 250,40 eurot Kokku hageja nõuded: 840,35 eurot Hageja selgitas, et Hagiavalduses vähendas Hageja nõude kuni 750 euroni täpsustamata, milliste nõuete osas on ta oma nõuet vähendanud. Hageja täpsustab, et on vähendanud oma nõuet oktoobri kuu 2013. a. 400 euro üürinõude osas ning kogu tasumata oktoobri kuu 2013 üürinõue moodustab 309,65 eurot.
7.Hageja kinnitab oma nõude aluseid järgmiste kirjalike tõenditega:
5.2.1.25.08.2013. a. üürileping koos kinnitatud tõlkega.
5.2.2.Kahjustatud külmiku ukse pildid.
5.2.3.Külmiku pilt enne üürilepingu sõlmimist.
5.2.4.25.11.2013. a. pretensioon.
5.2.5.XXXOÜ vastus külmiku ukse hinna kohta.
5.2.6.AS XXX20.10.2013. a. arve nr 201310 ja arve nr 201311.
8.Hageja palub välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks seitsesada viiskümmend (750,00) eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda, mõistes XXX(isikukood XXX) välja XXX(isikukood XXX) kasuks ts. asjas nr. 2-13-59847 hageja
2-13-59847 poolt kantud menetluskulud nelisada viiskümmend (450,00) eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja õigusabikulud 350 eurot.
9.08.05.2014 esitas hageja oma seisukoha seoses kostja vastusega hagiavaldusele ning samuti menetluskulude nimekirja. Hageja märkis muuhulgas, et kostja väide, et tema tasus kommunaalteenuste eest Hagejale sularahas, on tõendamata. 25.08.2013. a. sõlmitud Üürilepingu p. 4.4 kohaselt lisaks lepingus p. 4.1. ettenähtud üürile tasub Üürnik: elektri, vee kulu, küte, kommunaalteenuste ning kõik teised maksed vastavalt elamu hooldaja esitatud arvetele. Üürileping ei kohusta Kostjat tasuma kõrvalkulusid Hagejale sularahas ning seega Kostja on ise süüdi, et ei tasunud arveid otse arve väljastajale pangaülekannetega. Käesoleval juhul Kostja vastuväited tasumise kohta on paljasõnalised.
10.09.05.2014 kohtumäärusega määras kohus jätta rahuldamata kostja taotluse vigastatud külmkapi ekspertiisi läbiviimiseks tootjapoolse kompetentse organisatsiooni poolt. Kohus asus seisukohale, et kahju tekkimist (antud juhul väidetavat külmkapi vigastamist kostja poolt) ning väidetava kahju suurust peab tõendama hageja. Kuna tegemist on asjaoluga, millele tugineb hageja kahju hüvitamise nõue, siis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendamise koormus temal. Erandi sellest reeglist sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-11, p 11). VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Samuti leiab kohus, et külmkapi ukse välise kahjustuse remondi maksumuse näol ei ole tegemist küsimusega, mida peaks lahendama kohtuliku ekspertiisi vormis. Pooltel on õigus oma väidete tõendamiseks esitada kõiki seaduses ettenähtud tõendeid. Tõendiks võib olla mh tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus. Lisaks kahtles kohus, kas ekspertiisiga oleks võimalik kindlaks määrata külmkapi vigastamise täpset päeva, samuti ei saaks ainuüksi külmkapi vigastamise päevast teha järeldust selle kohta, kes on konkreetse vigastuse põhjustanud.
11.09.05.2014 kohtumäärusega määras kohus jätta rahuldamata kostja taotluse tema abikaasa XXX tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja ei ole konkretiseerinud, millistes asjas tähtsust omavates küsimustes ta täpsemalt oma abikaasa tunnistajana ülekuulamist soovib ning kohus ei pidanud tunnistaja abstraktset ülekuulamist vajalikuks. Samuti märkis kohus, et käesolevat asja menetletakse lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 järgi, mis muuhulgas tähendab, et kohus võib kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega saab kohus käesolevas asjas iseenesest tõendina arvestada ka kostja poolt kohtule esitatud selgitusi. Lisaks märkis kohus seoses kostja taotlusega tunnistada kohtule esitatud kahjustatud külmkapi fotod falsifitseerituks, et selles osas saab kohus seisukoha võtta tõendite hindamise järel kohtuotsuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja teatas oma 29.04.2014 vastuses, et ei ole hagiavaldusega ts. asjas nr. 2-1359847 nõus. Kostja leiab, et hagis Hageja on moonutanud oma nõudmisi ja esitanud
2-13-59847 valeandmeid ning asjaolusid, mis puudutavad finantsilist pretensiooni kostja vastu, millega on viinud kohtu eksitusse. Kostja leidis, et kompromissi antud asjus saavutada ei ole võimalik, vastuväiteid kohtule asja menetlusse võtmiseks ei ole.
13.Kostja selgitas, et 23. augustil olid tal pulmad ja kuna Hagejal XXXoli sobiv korterüüri variant aadressil: XXX. 13915 Tallinn, siis 25. augustil kostja sõlmis Hagejaga tema poolt pakutava eluaseme üürilepingu. Lepingu sõlmimisel kostja ja kostja abikaasa juuresolekul, andis kostja Hageja kätte 800 eurot sularaha, millest 400 eurot oli lepinguline tagatisraha ja 400 eurot – järgmise kuu (septembrikuu) üüritasu. Kostja palus Hagejat, et nendevaheline arveldus toimuks Hagejale tasumiseks kuuluvate lepinguliste maksete (üürimaksed, kommunaalmaksed) pangaülekannete teel, kuid XXX kategooriliselt keeldus sellest ning nõudis arveldamist sularahas.
14.Suusõnaliselt kostja ja Hageja leppisid kokku, et kuna augustikuu on praktiliselt lõppenud, siis augustikuu kommunaalmakseid Hageja maksab ise ilma vastuväideteta. 25.augustil, lepingu allakirjutamise päeval, kostja abikaasa ja kostja kolisid korterisse aadressil: XXX. 13915 Tallinn, samuti hoiatasid nad Hagejat, et lähtudes üheks aastaks sõlmitud lepingust võib kostja lõpetada lepingu ennetähtaegselt, kuna võis tekkida oma eluase ostmise võimalus. Selle peale andis Hageja positiivse vastuse, viidates vastavale lepingu punktile ning jättes endale tagatisraha – 400 eurot, millega kostja oli nõus. Olles elanud üürikorteris ühe kuu jooksul, 25. septembril maksis kostja Hagejale 400 eurot üüri sularahas järgmise kuu (oktoobri) eest. Oktoobris tuli arve (septembrikuu) kommunaalteenuste eest. Kohtumisel XXXmaksis kostja temale summa sularahas (septembrikuu) kommunaalteenuste eesti vastavalt arvele, kusjuures kostja teavitas Hagejat, et 26. oktoobril kolib kostja üürikorterist välja ja lõpetab üürilepingu, mille peale Hageja hakkas tungivalt nõudma kostja käest lisa 400 eurot tagatisraha ning lisaks 100 eurot selle eest, et kostja ei hoiatanud Hagejat sellest ette, mille peale kostja andis eitava vastuse, et mingeid lisamakseid ta tegema ei hakka, viidates Hageja kätte jäetud ilma pretensioonita 400 eurot tagatisrahale ning lepingu punktidele. Väljakolimise päeval, 26.10.2013.a, Hageja koos oma abikaasaga XXX, vaatasid korteri täielikult üle, kontrollisid kodutehnika töökorda ja olles veendunud, et kõik oli korras, andis kostja korteri võtmed Hagejale üle. Selle juures Hageja palus, et kostja teeks märke korterist väljakolimise kuupäeva kohta ning et lepingu suhtes Hagejale pretensioone ei ole, mida kostja ka tegi. Pärast seda XXXuuesti, küllaltki karmis vormis, nõudis 100 euro maksmist, mille peale kostja uuesti andis negatiivse vastuse, see toimus Hageja abikaasa, XXXjuuresolekul.
15.Hiljem Hageja abikaasa ja Hageja ise hakkasid helistama kostjale ähvardustega oletatavalt maksmata lisa 100 euro eest, šantažeerides kostjat võimalike edasiste selgesõnaliste isiklike probleemidega, mille peale kostja ei reageerinud. Siis Hageja ja tema abikaasa hakkasid saatma kostjale väidetavalt kahjustatud külmiku fotosid ja nõudma, et kostja peaks ostma uue või maksma kinni selle remondi, kuigi 26. oktoobril, päeval, millal kostja kolis Hagejale kuuluvast üürikorterist välja, ei Hageja ega tema abikaasa ei esitanud mingeid pretensioone pärast korteri ülevaatamist ja kodutehnika ja mööbli korrashoiu kontrollimist. Asjas esitatud 25.11.2013.a pretensioonist selle fakti kohta kostja ei olnud teadlik ja mingit pretensiooni ei ole saanud.
2-13-59847
16.Eeltoodu alusel palus kostja kohut nõuda Hageja vigastatud külmkapi ekspertiisi läbiviimist tootjapoolse kompetentse organisatsiooni poolt, vastates järgmistele küsimustele: a. Millal leidsid aset Hageja mainitud vigastused b. Remondi maksumus ja remondi maksumuse eelarve c. Külmkapi reaalmaksumus vigastuse avastamise päeval. Samuti palus kostja tunnistada kohtule esitatud kahjustatud külmkapi fotod falsifitseerituks, kuna fotosid on võimalik töödelda igas formaadis ja ajaliselt. Lisaks palus kostja kutsuda tema abikaasa, XXX, elukoht: XXX, Tallinn, asja kohta tunnistuste andmiseks vande all.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt selgitab kohus lihtmenetluse normide kohaldamist ja vaidlustamata asjaolusid (I); järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet tasumata üüri ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks (II); seejärel hindab kohus hageja kahjunõude põhjendatust (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). I
18.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja ja teeb käesoleva otsuse lihtmenetluse normide järgi. Kohus on pooltele selgitanud käesolevas asjas lihtmenetluse normide kohaldamist mh tsiviilasja menetlusse võtmise määruses (tl 46-48) ning ka 09.05.2014 määruses (tl 69-70). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
19.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 25.08.2013 üürilepingu, mille alusel anti kostjale üürile korter aadressil XXXTallinn ning et kostja lõpetas 26.10.2013 üürilepingu omal algatusel (tl 21, tl 56-57). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tulenevalt üürilepingu p-st 5.6. oli hageja õigustatud jätma endale tagatisraha (vt ka tl 31 ja tl 66). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja tasus hagejale tagatisraha vastavalt üürilepingu p-le 4.2. summas 400 eurot ning samuti 2013 septembrikuu üüri (tl 20-21; tl 56). II
21.Poolte vahel on vaidlus esmalt selles, kas kostja tasus hagejale sularahas 2013 oktoobrikuu üüri 400 eurot ja septembrikuu kommunaalteenuste eest vastavalt arvele. Kostja väitel maksis ta hagejale 25.09.2013 sularahas oktoobrikuu üüri eest ja kohtumisel hagejaga
2-13-59847 samuti sularahas septembrikuu kommunaalteenuste eest vastavalt arvele (tl 56-57). Hageja eitab nimetatud sularahamaksete saamist.
22.Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. VÕS § 96 lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Seega on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt tõendit täitmise vastuvõtmise kohta. VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud dokumentide väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Järelikult juhul, kui võlgnikul ei ole kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Samas VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2).
23.Käesoleva kohtuotsuse punktist 22 tuleneb seega, et hagejale 2013 oktoobri üüri ja 2013 septembri kommunaalteenuste ning muude maksete sularahas tasumise tõendamiskoormus on käesolevas asjas kostjal, kuivõrd kostjal ei ole väidetava sularahas tasumise kohta kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada. Kohus leiab, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust 2013 oktoobri üüri ja 2013 septembri kommunaalteenuste ning muude maksete sularahas tasumise kohta täitnud. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust üürilepingut mitte täita ning jätta tasumata üüri ja muude üürilepingu objektiga seotud maksete eest.
24.Kuigi kohus saab lihtmenetluses iseenesest tõendina arvestada ka kostja poolt kohtule esitatud selgitusi, ei pea kohus eluliselt usutavaks kostja seletust tema poolt 2013 oktoobri üüri ja 2013 septembri kommunaalteenuste eest sularahas tasumise kohta. Kostja ei ole täpsustanud, millal ta väidetavalt tasus sularahas hagejale 2013 septembri kommunaalteenuste eest, väites, et tasumine toimus „kohtumisel XXX“ (tl 56-57). Samas kommunaalteenuste arve 2013 septembri eest väljastati 20.10.2013 ja selle arve tasumise tähtaeg oli 31.10.2013 ehk pärast pooltevahelise üürisuhte lõppu (tl 41). Samuti ei ole kostja väitnud, et ta oleks tasunud arve 2013 oktoobri kommunaalteenuste ja muude maksete eest (tl 42), kuigi kostja ei ole esitanud vastuväiteid antud arve tasumise kohustusele. Kohtul puudub olemasolevate tõendite põhjal alus arvata, et hageja oleks toime pannud teadliku pettuse ja nõuaks kostjalt teistkordselt raha, mida kostja hagejale enda väitel juba tasunud on. Muuhulgas on hageja juba 25.11.2013 esitanud kostjale pretensiooni 840,35 euro nõudes (tl 37), millise nõude suuruse juurde on hageja jäänud ka hagiavalduses (vähendades küll nõuet menetluskulude ökonoomia huvides 750 euroni).
25.Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada vastavalt hageja 21.05.2014 menetlusdokumendis täpsustatud nõudele ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 560,05 eurot (sh 2013. a. oktoobrikuu üürinõude katteks 309,65 eurot ning 2013 septembri ja oktoobri kommunaalteenuste jm kõrvalnõuete maksete katteks kokku 250,40 eurot). Kuigi üürileping lõppes 26.10.2013, ei ole kostja vaielnud vastu kohustusele tasuda
2-13-59847 2013 oktoobrikuu kommunaalmaksete jm kõrvalnõuete eest tervikuna (mis on kohtu hinnangul ka mõistlik arvestades asjaolu, et kostja elas vaidlusaluses üürikorteris kokku 2 kuud ning ei tasunud kommunaalmakseid 2013 augustikuu eest. Samuti ei ole kostja esile toonud, et keegi teine peale tema oleks üüritud eluruumi pärast üürilepingu lõppu 2013 oktoobris kasutanud ja sellega kommunaalkulusid suurendanud). Üüri üks kuu ette tasumise kohustus tuleneb pooltevahelise üürilepingu p-dest 4.1. ja 4.3. ning kommunaalteenuste ja kõigi muude maksete eest tasumise kohustus tuleneb pooltevahelise üürilepingu p-st 4.4. (tl 31, tl 66). 2013 septembri ja oktoobri kommunaalmaksete ja kõigi muude maksete suurust tõendavad AS XXX20.10.2013. a. arve nr 201310 ja 20.11.2013 arve nr 201311 (tl 41-42).
26.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 kohaselt, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. 25.08.2013 sõlmitud üürilepingu p. 4.1 kohaselt kohustub Üürnik tasuma üüri 400 eurot kuus sularahas. 25.08.2013 sõlmitud Üürilepingu p. 4.4 kohaselt lisaks lepingus p. 4.1. ettenähtud üürile tasub üürnik elektrienergia, vee, keskkütte, kommunaalteenuste ja kõigi muude maksete eest arve kohaselt (tl 31, tl 66). III
27.Järgnevalt käsitleb kohus hageja kahjunõuet. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 189,95 eurot tuleb jätta rahuldamata.
28.Kohus on seisukohal, et kahju tekkimist (antud juhul väidetavat külmkapi vigastamist kostja poolt) ning väidetava kahju suurust pidanuks tõendama hageja. Kuna tegemist on asjaoluga, millele tugineb hageja kahju hüvitamise nõue, siis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendamise koormus temal. Erandi sellest reeglist sätestab VÕS § 334 lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-11, p 11).
29.VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
30.Hageja pole tõendanud, et ta oleks üürilepingu lõppemisel ja üüritud korteri tagastamisel
2-13-59847 26.10.2013 külmkapi ukse vigastamisest viivitamata kostjale teatanud. Kohtu hinnangul ei ole külmkapi ukse vigastuse näol tegemist ka puudusega, mida ei saanuks tavalise ülevaatusega avastada. Seega sõltumata sellest, kas külmkapi ust oli vigastanud kostja, kaotas hageja kooskõlas VÕS § 336 lg 1 oma õigused kostja vastu, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, sh kahjunõude esitamise õiguse. Samuti pole hageja tõendanud, millises seisundis oli külmkapi uks korteri üürniku kasutusse andmise hetkel (puudub üleandmisakt) ning et külmkapi ust oleks vigastanud kostja. Ainuüksi kohtule teadmata ajal külmkapist tehtud fotod (tl 33-35) ei saa tõendada külmkapi vigastamist kostja poolt. Kuna hageja kahjunõue on põhjendamatu, siis puudub vajadus eraldi hinnata kahjunõude suurust.
IV
31.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 560,05 eurot, millest üürivõlgnevus 309,65 eurot ja kõrvalnõuete võlgnevus 250,40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagi kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 189,95 eurot.
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
33.TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 64), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust kokku summas 100 eurot ja õigusabikuludest ning tõlketeenustest kokku summas 350 eurot (sh tl 38-39 nähtuvalt on tõlketeenuste maksumuseks 50 eurot ja õigusabikulude maksumus kokku 300 eurot). Kohus märgib, et hageja õigusabikulud seoses kohtueelse menetlusega, sh seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisega ei kuuluks hagejale ka hagi täieliku rahuldamise korral hüvitamisele, sest kohtueelse menetluse kulud ei ole vaadeldavad konkreetse tsiviilasja kuludena. Kohtu hinnangul võib põhimõtteliselt kõne alla tulle õigusabikulude hüvitamine alates hagiavalduse koostamisest. Siiski leiab kohus, et arvestades hagi osalist rahuldamist (kusjuures kahju hüvitamise nõue kui üks kahest hageja põhinõudest on kohtu hinnangul alusetu), tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega näeb kohus menetluskulude suuruse ette käesolevas kohtuotsuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiga seoses tasutud riigilõivu kokku summas 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.