Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-40839
Tsiviilasi
OÜ Fortis Kapital hagi AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotivarast hüvitise 477 780 euro koos viivisega saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
482 602.40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Fortis Kapital apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja OÜ Fortis Kapital (registrikood 10837710, asukoht Gonsiori 32-1, Tallinn), esindaja v/adv Timo Kullerkupp Vastustaja/kostja AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, esindaja v/adv Martin Tälli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.04.2013 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Jätta rahuldamata hageja 19.05.2014 taotlus võtta tsiviilasjas vastu järgmised täiendavad tõendid: Aiko Mark OÜ eksperthinnang 14.09.2007, AS-i TKE grupp (pankrotis) halduri L.Müürsoo 03.04.2008 nõudeavaldus TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, TKE Kinnisomandi OÜ 10.01.2008 osanike nimekiri.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.10.10.2012 esitas OÜ Fortis Kapital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS-i TKE Grupp (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja) vastu võlgniku pankrotivarast 447 780 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja TKE Kinnisomandi OÜ-lt (pankrotis; müüja) 05.02.2008 müügilepingu alusel vara (seadmed), mis asus müüja andmetel TKE Grupp ASi (pankrotis) ebaseaduslikus valduses ja mille väärtuseks oli 447 780 eurot. Müügilepingu punkti 4.2 kohaselt läks vara pärast müügilepingu jõustumist hageja omandisse. Hagejale teadaolevalt on kostja võõrandanud hageja vara kolmandale isikule, mistõttu ei ole võimalik vara hagejale tagastada. Seetõttu peab võlgnik hüvitama hagejale vara väärtuse ja maksma sellelt viivist. Hagi ei ole aegunud.
3.Tsiviilasjas nr 2-07-45149 oli vara müüja 25.10.2007 esitanud pankrotivõlgniku vastu hagi vara välistamiseks pankrotivarast. Vara välistamise taotlusega oli muuhulgas hõlmatud praeguse tsiviilasja esemeks olev vara, mille omanikuks on alates 05.02.2008 hageja. Alternatiivselt palus müüja mõista pankrotivõlgnikult pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 4 alusel välja hüvitise 656 069.88 eurot, kui haldur on hagejale kuuluva vara müünud või see ei ole säilinud. 19.11.2007 võttis müüja alternatiivnõude tagasi. 06.03.2009 kaasas maakohus hageja tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. 09.05.2009 esitas müüja täpsustatud hagi ja palus pankrotivõlgnikult välja mõista PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel hüvitise 192 036.79 eurot ja viivise, kuna kostja on osa varast võõrandanud (praeguse asja hagejale). Seetõttu nõudis ta hüvitist üksnes selle vara eest, mis jäi tema omandisse. Maakohus jättis 28.06.2012 otsusega hagi rahuldamata ja hagi täpsustamise taotluse rahuldamata. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et müüja nõudeks tuleb lugeda algses hagis esitatud vara pankrotivarast välistamise nõue. Maakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et müüja on hagi esemeks oleva vara võõrandanud ja ta ei ole enam selle omanik. Maakohtu otsuse peale esitatud müüja apellatsioonkaebust ei võtnud ringkonnakohus menetlusse. Riigikohus keeldus selle peale esitatud määruskaebust 21.01.2013 menetlusse võtmast.
4.Tsiviilasjas nr 2-12-9540 esitas hageja 06.03.2012 pankrotivõlgniku vastu hagi, paludes mõista PankrS § 123 lg 4 alusel välja hüvitise. Maakohus ei võtnud hagi menetlusse, sest sellelt ei olnud makstud riigilõiv. Hageja vaidlustatud maakohtu määruse kohta tehtud
ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust ei võtnud Riigikohus 29.08.2012 menetlusse. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus teha vaheotsuse, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Ei ole tõendatud, et hageja on ja vara müüja oli vaidlusaluse vara omanik. Samuti ei ole tõendatud vara väärtus ajal, mil hageja selle omandas või omandiõiguse kaotas. Sama vara välistamist pankrotivõlgniku pankrotivara hulgast nõudis vara müüja tsiviilasjas nr 2-07-45149. Selles asjas tuvastati, et vara turuväärtus oli hageja ostuhinnast tunduvalt väiksem ning vara on olemuselt seotud hoonega, mistõttu saab see olla üksnes kinnisasja omaniku omandis. Kostjal on varaline nõue hageja õiguseellase (vara müüja) vastu, kokku 1 608 692.50 eurot, mistõttu ta tasaarvestab hageja nõude.
6.Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hageja nõue tekkis 05.02.2008, mil ta vara ostis. PankrS § 123 lg 6 järgi pidi hageja nõue aeguma 06.02.2009. Hageja nõude aegumine ei ole peatunud. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 09.04.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hagi on aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.02.2008, mil ta sai väidetavalt vaidlusaluse vara omanikuks. PankrS § 123 lg 6 järgi on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest või nõudeõiguse tekkimisest. Hageja hüvitisnõude aegumise tähtaeg lõppes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 2 ja § 137 lg 1 kohaselt 06.02.2009 kell 24.00. Hagi esitati 10.10.2012.
9.Nõude aegumine ei peatunud TsÜS § 160 lg 1 ega sama paragrahvi lg 2 p 6 alusel kolmanda isiku esitatud vara välistamise hagi menetlemise ajaks, sest tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitati teine nõue ja hageja ei olnud selle vaidluse pooleks. Samuti ei peatunud hagi aegumine tsiviilasjas nr 2-12-9540 esitatud hagi menetlusse võtmise otsustamise ajaks, sest seda hagi ei võetud menetlusse. Apellatsioonkaebus
10.20.05.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus valesti, et hagi on aegunud. Vara välistamise nõude esitamine tsiviilasjas nr 2-07-45149 peatas hüvitise nõude aegumise. Aegumine on jätkuvalt peatunud, kuna ringkonnakohus ei ole selles tsiviilasjas lahendanud hageja esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust ja kohtud ei ole teinud menetlust lõpetavat lahendit. Aegumine oli peatunud ka tsiviilasjas nr 2-12-9540 esitatud hagi menetlemise ajaks. Vastustaja seisukoht
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
13.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.09.2013 määrusega maakohtu otsuse ja lõpetas tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 ning § 657 lg
1 p 4 ja lg 3 alusel, kuna samade poolte vahel on sama eseme suhtes jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-45149. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
14.Riigikohus tühistas 26.03.2014 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et praeguses asjas ei nõuta hüvitist samade esemete eest, mida nõudis hageja õiguseellane tsiviilasjas nr 2-07-45149.
15.Ringkonnakohus andis 02.04.2014 e-kirjaga pooltele seoses asja uueks arutamiseks saatmisega võimaluse esitada täiendavad seisukohad. Hageja jäi oma apellatsioonkaebuses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Aegumise peatumise osas märkis, et aegumine oli peatunud ajavahemikus 16.05.2007 (TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) esitas AS TKE Grupp (pankrotis) haldurile taotluse vara välistamiseks pankrotivarast – TsÜS § 160 lg 2 p 4) kuni 28.06.2012 (Harju Maakohus tegi otsuse samas). Nõude aegumine peatus uuesti hagi esitamisega käesolevas asjas 10.10.2012.
16.Kostja jäi apellatsioonkaebuse vastuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Seoses Riigikohtu 26.03.2014 määrusega rõhutas kostja kokkuvõtlikult seda, et hageja õiguseellase poolt tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitatud hagi ese ei ole samastatav käesolevas asjas esitatud hagi esemega, mistõttu ei saanud hageja õiguseellase poolt tsiviilasjas nr 2-07-45149 hagi esitamine ega ka selle 09.05.2012 täpsustamine tingida hageja nõude aegumise peatumist. Riigikohus on selgitanud üheselt, et hageja nõude aegumise peatumist ei tinginud ka hageja enda poolt tsiviilasjas nr 2-129540 hagi esitamine, sest kohus ei võtnud seda hagi menetlusse. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellandi väidetele.
18.Käesolevas asjas on menetletavaks nõudeks hüvitise nõue PankrS § 123 lg 4 1.lause alusel, mille aegumise tähtaeg tuleneb sama sätte lg-st 6. Apellant ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et tema nõudeõigus tekkis 05.02.2008 vaidlusaluste esemete müügilepingu sõlmimisest ja järgmisest päevast hakkas menetletav nõue aeguma. Seega kui aegumise peatumise või katkemise alused tõendamist ei leia, aegus hageja nõue 06.02.2009 kell 24.00. Võimalikke katkemise aluseid ei ole hageja esile toonud, küll aga peatumise aluseid. Apellant on seisukohal, et tema nõude aegumine oli peatunud tsiviilasjade nr 2-07-45149 ja nr 2-12-9540 menetluste ajal. Maakohus hagejaga ei nõustunud ja samal seisukohal on ka ringkonnakohus.
19.Käesolevas asjas tegi Riigikohus lahendi nr 3-2-1-3-14, mille p-s 12 nõustus maakohtuga, et tsiviilasja nr 2-12-9540 menetluse ajaks hageja nõude aegumine ei peatunud. Seega seda väidet ringkonnakohus pikemalt ei käsitle.
20.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aegumise peatumise ulatuse määrab seejuures esitatud hagi ese ja hagi esitamine peatab vaid samal alusel esitatava, sealhulgas alternatiivse, nõude
aegumise. Küll aga ulatub peatumine kõigile võimalikele nõudealustele, mille järgi saab samasisulist nõuet esitada. TsMS § 362 lg-dest 1 ja 3, §-st 372 ja §-st 393 tulenevalt loetakse hagi esitatuks üksnes siis, kui see võetakse menetlusse ja toimetatakse kostjale kätte. Seega saaks hageja väited aegumise peatamiseks olla põhjendatud juhul, kui tsiviilasjas nr 2-0745149 oli menetluses hageja õiguseelneja nõue 05.02.2008 müügilepingu objektiks olnud esemete eest hüvitise saamiseks. Maakohtu 28.06.2012 jõustunud otsusest nähtub, et 25.10.2007 esitas hageja õiguseelneja hagiavalduse muuhulgas 05.02.2008 lepingu objektiks olnud varade välistamiseks AS-i TKE Grupp pankrotivarast ning alternatiivse nõude hüvitise saamiseks juhul, kui haldur on varad võõrandanud või need ei ole säilinud. Samast nähtub, et 19.11.2007 võttis hageja õiguseelneja tagasi rahalise nõude ja otsuse resolutsiooni p-s 3 luges kohus hageja nõudeks vaid 25.10.2007 esitatud vara välistamise nõude. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hagejaga, nagu oleks tsiviilasjas nr 2-07-45149 olnud menetluses hageja õiguseellase sama nõue samadel alustel, mille apellant esitas 10.10.2012 käesolevas asjas. Vara pankrotivarast välistamise nõue ja sama vara eest rahalise hüvitise saamise nõue ei ole samastatavad nõuded ja neist ühe esitamine ei anna alust lugeda peatunuks teise aegumine. Kohtu infosüsteemist nähtub ka, et hageja soovis astuda tsiviilasja 2-07-45149 menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna, kuid kuna ta ei tasunud seaduses ettenähtud riigilõivu, keeldus maakohus tema hagi menetlusse võtmisest. Seega ka sel alusel hageja hüvitise nõude aegumine ei peatunud.
21.Apellant esitas 19.05.2014 järgmised täiendavaid dokumentaalsed tõendid: Aiko Mark OÜ eksperthinnang 14.09.2007, AS-i TKE Grupp (pankrotis) halduri L.Müürsoo 03.04.2008 nõudeavaldus TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, TKE Kinnisomandi OÜ 10.01.2008 osanike nimekiri. Kolleegium on seisukohal, et puuduvad alused nende vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses. Apellant ei ole põhjendanud, millisel põhjusel ei esitatud neid maakohtus, samuti ei ole esile toodud, millist tähtsust omavad need dokumendid hagi võimaliku aegumise üle otsustamisel. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohus rahuldas kostja aegumise vastuväite, siis ei saa apellatsiooniastmes tulla kõne alla hagi sisuline rahuldamine või rahuldamata jätmine. Täiendavad dokumendid on esitatud elektrooniliselt, seega puudub vajadus neid koos otsusega tagasi saata.
22.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.