Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
OÜ Fortis Kapital hagi AS-i TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu AS-i TKE GRUPP (pankrotis) pankrotivarast 477 780 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-40839
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Fortis Kapital määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Fortis Kapital (registrikood 10837710), esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Kostja AS TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, esindaja vandeadvokaat Martin Tälli
Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-40839 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.OÜ Fortis Kapital (hageja) esitas 10. oktoobril 2012 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) (võlgnik) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja) vastu võlgniku pankrotivarast 447 780 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja TKE Kinnisomandi Osaühingult (pankrotis) (müüja)
5.veebruaril 2008 sõlmitud müügilepingu alusel vara (seadmed), mis asus müüja andmetel TKE Grupp AS (pankrotis) (pankrotivõlgnik) ebaseaduslikus valduses ja mille väärtus on kokku 447 780 eurot. Müügilepingu p 4.2 kohaselt läks vara pärast müügilepingu jõustumist hageja omandisse. Hagejale teadaolevalt on kostja võõrandanud hageja vara kolmandale isikule, mistõttu ei ole võimalik vara hagejale tagastada. Seetõttu peab võlgnik hüvitama hagejale vara väärtuse
447 780 eurot ja maksma sellelt viivist. Hagi ei ole aegunud. Tsiviilasjas nr 2-07-45149 oli vara müüja 25. oktoobril 2007 esitanud pankrotivõlgniku vastu Harju Maakohtusse hagi vara välistamiseks pankrotivarast. Vara välistamise taotlusega oli mh hõlmatud praeguse tsiviilasja esemeks olev vara, mille omanikuks on 5. veebruaril 2008 sõlmitud müügilepingu alusel hageja. Alternatiivselt palus müüja mõista pankrotivõlgnikult pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 4 alusel välja hüvitise 656 069 eurot 88 senti, kui haldur on hagejale kuuluva vara müünud või see ei ole säilinud. 19. novembril 2007 võttis müüja alternatiivnõude tagasi. 6. märtsil 2009 kaasas maakohus hageja tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. 9. mail 2009 esitas vara müüja täpsustatud hagi ja palus pankrotivõlgnikult välja mõista PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel hüvitise 192 036 eurot 79 senti ja viivise, kuna kostja on osa varast võõrandanud (praeguse asja hagejale). Seetõttu nõudis ta hüvitist üksnes selle vara eest, mis jäi tema omandisse. Maakohus jättis 28. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-45149 hagi rahuldamata ja hagi täpsustamise taotluse rahuldamata. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et müüja nõudeks tuleb lugeda algses hagis esitatud vara pankrotivarast välistamise nõue. Maakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et müüja on hagi esemeks oleva vara võõrandanud ja ta ei ole enam selle omanik. Maakohtu otsuse peale esitatud müüja apellatsioonkaebust ei võtnud ringkonnakohus menetlusse. Riigikohus keeldus selle peale esitatud määruskaebust 21. jaanuaril 2013 menetlusse võtmast. Tsiviilasjas nr 2-12-9540 oli hageja esitanud 6. märtsil 2012 pankrotivõlgniku vastu hagi, paludes mõista pankrotivõlgnikult PankrS § 123 lg 4 alusel välja hüvitise. Maakohus ei võtnud hagiavaldust menetlusse, sest sellelt ei olnud makstud riigilõiv. Hageja vaidlustatud maakohtu määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust ei võtnud Riigikohus 29. augustil 2012 menetlusse.
2.Kostja ei tunnistanud 10. oktoobril 2012 esitatud hagi, vaidles sellele vastu ja palus teha vaheotsuse, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja leidis, et ei ole tõendatud, et hageja on ja vara müüja oli vaidlusaluse vara omanik. Samuti ei ole tõendatud vara väärtus ajal, mil hageja selle omandas või omandiõiguse kaotas. Sama vara välistamist pankrotivõlgniku pankrotivara hulgast nõudis vara müüja tsiviilasjas nr 2-07-45149. Selles asjas tuvastati, et vara turuväärtus oli hageja ostuhinnast tunduvalt väiksem ning vara on olemuselt seotud hoonega, mistõttu saab see olla üksnes kinnisasja omaniku omandis. Kostjal on varaline nõue hageja õiguseellase (vara müüja) vastu, kokku 1 608 692 eurot 50 senti, mistõttu ta tasaarvestab hageja nõude. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hageja nõue tekkis 5. veebruaril 2008, mil ta vara ostis. PankrS § 123 lg 6 järgi pidi hageja nõue aeguma 6. veebruaril 2009. Hageja nõude aegumine ei ole peatunud.
3.Harju Maakohus jättis 9. aprilli 2013. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on hagi aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 5. veebruaril 2008, mil ta sai väidetavalt vaidlusaluse vara omanikuks. PankrS § 123 lg 6 järgi on vara välistamise või
hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest või nõudeõiguse tekkimisest. Hageja hüvitisnõude aegumise tähtaeg lõppes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 2 ja § 137 lg 1 kohaselt 6. veebruaril 2009 kell 24.00. Hagi esitati alles 10. oktoobril 2012. Hageja nõude aegumine ei peatunud TsÜS § 160 lg 1 ega sama paragrahvi lg 2 p 6 alusel kolmanda isiku esitatud vara välistamise hagi menetlemise ajaks, sest tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitati teine nõue ja hageja ei olnud pooleks. Samuti ei peatunud hagi aegumine tsiviilasjas nr 2-12-9540 esitatud hageja hagi menetlusse võtmise otsustamise ajaks, sest seda hagi ei võetud menetlusse.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus valesti, et hagi on aegunud. Vara välistamise nõude esitamine tsiviilasjas nr 2-07-45149 peatas hüvitise nõude aegumise. Aegumine on jätkuvalt peatunud, kuna ringkonnakohus ei ole selles tsiviilasjas lahendanud hageja esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust. Selles tsiviilasjas ei ole kohus teinud hagejale kuuluva vara (seadmete) kohta menetlust lõpetavat kohtulahendit. Aegumine oli peatunud ka tsiviilasjas nr 2-12-9540 esitatud hagi menetlemise ajaks.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. septembri 2013. a määrusega maakohtu otsuse ja lõpetas tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 ning § 657 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel, kuna samade poolte vahel on sama eseme suhtes jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-0745149. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt nõuab hageja hüvitist sama vara eest, mille välistamist pankrotivarast taotles tsiviilasjas nr 2-07-45149 vara müüja. Praeguse hagi ese on sama mis tsiviilasjas nr 2-07-45149, milles vara müüja täpsustas haginõuet ja palus mõista kostjalt välja hüvitise PankrS § 123 lg 4 alusel, kuid maakohus leidis ekslikult, et see on hagi eseme muutmine, mida hageja ei saa ilma kostja nõusolekuta teha. Praeguse tsiviilasja hageja on sama kes tsiviilasjas nr 2-07-45149. Hageja on eelviidatud asja hageja eriõigusjärglane ning TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus tema suhtes, kuna ta teadis sellest kohtumenetlusest. Ka praegune kostja on sama kes tsiviilasjas nr 2-07-45149. Pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses kostjana ainult tulenevalt oma ülesannetest pankrotihaldurina ja tehtava kohtulahendi alusel saavad kohustused tekkida ainult pankrotivõlgnikul. See, et enne 24. märtsi 2011 tuli PankrS § 123 lg-te 1 ja 4 alusel esitatud nõuded esitada pankrotivõlgniku vastu, ei anna alust järeldada, et tegemist on erinevate kostjatega. Hageja ei ole praeguses asjas taotlenud kahju hüvitamist pankrotihaldurilt PankrS § 123 lg 4 teise lause järgi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.
Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus valesti TsMS § 428 lg 1 p 2, kuna samade poolte vahel ei ole vaidlust sama eseme üle. Asja nr 2-07-45149 ja praeguse asja nõude esemed ei ole samad, sest viidatud kohtuasjas võttis nõude esitanud isik hagejale võõrandatud vara osas enne eelmenetluse lõppemist nõude tagasi.
8.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja arvates rajaneb määruskaebus valedel väidetel. Praeguse vaidluse pooled ja ese langevad kokku tsiviilasja nr 2-07-45149 poolte ja esemega ning viidatud tsiviilasjas tehtud kohtuotsus on jõustunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Hageja nõuab praeguses tsiviilasjas kostjalt PankrS § 123 lg 4 esimese lause alusel oma vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Maakohus leidis, et hagi on PankrS § 123 lg 6 järgi aegunud, ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse põhjendusega, et tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada, sest poolte vahel on sama eseme suhtes jõustunud kohtuotsus. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et praeguse asja pooled on samad kes tsiviilasjas nr 2-0745149. Selles osas ei pea kolleegium vajalikuks ringkonnakohtu põhjendusi korrata. Samas on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et praeguse hagi eseme ja aluse kohta on jõustunud kohtuotsus. Tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitas vara müüja (hageja õiguseellane) vara pankrotivarast välistamise hagi pankrotivõlgniku vastu. Selle tsiviilasja menetluse kestel täpsustas vara müüja oma nõuet, taotledes pankrotivarast rahalist hüvitist välistamisnõude esemeks oleva vara eest, mida ta ei ole võõrandanud hagejale. Seega ei nõudnud vara müüja pankrotivõlgnikult hüvitist vara eest, mille ta oli müünud hagejale, ning vähendas oma esialgset haginõuet müüdud esemete võrra. Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-07-45149 tehtud otsuse resolutsiooni p-s 3, et vara müüja nõudeks tuleb lugeda
25.oktoobril 2007 esitatud hagiavalduses toodud vara välistamise nõue. Järelikult ei teinud maakohus, vaatamata vara müüja 9. mai 2012 täpsustatud haginõudele, otsust PankrS § 123 lg 4 esimese lause alusel esitatud rahalise hüvitise väljamõistmise nõude kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõude kohta (hüvitisnõue PankrS § 123 lg 4 esimese lause ja § 146 lg 1 p 1 alusel) jõustunud kohtuotsust ning ringkonnakohus kohaldas TsMS § 428 lg 1 p 2 valesti. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on ekslikult leidnud, et vara müüja ei võinud tsiviilasjas nr 2-07-45149 ilma kostja nõusolekuta nõuda vara välistamise asemel hüvitist PankrS § 123 lg 4 esimese lause järgi. TsMS § 376 lg 4 p 3 kohaselt ei ole hagi muutmiseks see, kui esialgu nõutud eseme asemel nõutakse asjaolude muutumise tõttu hüvitist. Eeltoodu ei muuda aga olematuks asjaolu, et hageja PankrS § 123 lg 4 esimese lause alusel esitatud nõude kohta ei ole jõustunud kohtulahendit.
11.Kohtud on jätnud tähelepanuta, et vara müüja vähendas tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitatud haginõuet praeguses tsiviilasjas hagejale müüdud esemete võrra. Tegemist oli haginõude vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ning maakohus oleks pidanud tegema määruse kas hageja hagist osaliselt loobumise või selle osaliselt tagasi võtmise kohta (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Eeltoodu tõttu ei saa asuda seisukohale, et praeguses asjas nõutakse hüvitist samade esemete eest, mida nõudis vara müüja tsiviilasjas nr 2-07-45149.
12.Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada vaidlus hageja apellatsioonkaebuse alusel. Selleks peab ringkonnakohus kontrollima, kas maakohus jättis õigesti hagi aegumise tõttu rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas hagi on aegunud. Kuna hageja väidab, et hagi aegumine on peatunud, peab ringkonnakohus seda väidet hindama. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude aegumine ei olnud peatunud tsiviilasjas nr 2-12-9540 esitatud hagi menetlemise ajaks, sest maakohus ei võtnud seda hagi menetlusse.
13.Kolleegium selgitab, et PankrS § 123 lg-s 6 ettenähtud aegumistähtaeg puudutab üksnes PankrS § 123 lg 1 ja § 123 lg 4 esimese lause alusel esitatud nõudeid. See aegumistähtaeg ei kohaldu PankrS § 123 lg 4 teises lauses sätestatud halduri vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele. Praeguses asjas ei ole hageja esitanud PankrS § 123 lg 4 teises lauses nimetatud nõuet.
14.Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hagejale tasutud kautsjon. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.