Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja omandas XXXOÜ-lt (pankrotis) 5. veebruaril 2008 sõlmitud seadmete müügilepingu alusel alljärgneva vara: Optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina nr 4162, väärtusega 45 600 EUR; Kruntvärvimise kompleks MAKOR, väärtusega 108 000 EUR; Nelikanthöövel SK907S, masina nr 031022, väärtusega 36 220 EUR; Kilbi press L.S.L.R.CA, masina nr 79120803, väärtusega 132 000 EUR; Vineerimispress NPC/A, masina nr 79120203, väärtusega 31 000 EUR; Lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina nr 1043/FO1735, väärtusega 94 960 EUR. Seadmete väärtuseks oli kokku 447 780 EUR. Müügilepingu p-i 4.1 kohaselt ei asunud seadmed müüja, XXXOÜ (pankrotis), valduses ning müüja loovutas vara omanikuna Seadmete väljanõudeõiguse. Müügilepingus müüja andmetel asusid Seadmed XXXAS (pankrotis) ebaseaduslikus valduses ning paiknesid XXX asuvates hoonetes. Müügilepingu p-i 4.2 kohaselt läks Seadmete omand pärast Müügilepingu jõustumist otse ostja (hageja) omandisse. XXXOÜ (pankrotis) omandas seadmed müügilepingute alusel AS-lt XXX, AS-lt XXX ja XXX.

nr 2-11-9540 määruse, milles kohustas XXXOÜ-d kõrvaldama puudused. Harju Maakohus leidis, et hagiavalduselt ei olnud tasutud kohases määras riigilõivu. Hageja (XXXOÜ) asus seisukohale, et riigilõiv on kohaselt tasutud ning vaidlustas Harju Maakohtu vastava määruse tsiviilasjas nr 2-11-9540. Riigikohus ei võtnud oma 29. augusti 2012 määrusega tsiviilasjas nr 211-9540 hageja määruskaebust menetlusse. Eeltoodu alusel tuleb järeldada, et Seadmete osas kestis kohtumenetlus alates 16. maist 2007 (avalduse esitamine pankrotihaldurile vara välistamiseks) kuni 29. augustini 2012, mil Riigikohus keeldus hageja määruskaebust menetlusse võtmast. Hageja märgib, et eeltoodust tulenevalt on käesolev hagiavaldus seega esitatud tähtaegselt. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hagejale kuuluvad, lisas 1 loetletud esemed olid Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal Võlgniku valduses. PankrS § 123 lõike 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Võlgniku pankrotihaldur (kostja) ei tagastanud hageja õiguseelnejale (XXXOÜ-le) Seadmeid. PankrS § 123 lõike 6 kohaselt on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates. Võlgniku pankrotiteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. aprillil 2007. XXXOÜ (pankrotis) esitas taotluse vara välistamiseks 16. mail 2007. Hageja õiguseelneja esitas seega vara välistamise taotluse tähtaegselt. Hagejale kuuluvate esemete (Seadmete) väärtus on 447 780 EUR, mille hüvitamist hageja Võlgniku pankrotivara arvel nõuab. Kostja vastus Kohtule 27.12.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja väited tema ja hageja väidetava õiguseellase XXXOÜ (pankrotis) omandiõiguse kohta vaidlusalasele varale on paljasõnalised. Vaidlusaluste seadmete väärtus nende hageja poolt omandamise aja seisuga ja/või omandiõiguse kaotamise aja seisuga on tõendamata. Hagiavalduses toob hageja esile vaidlusaluste seadmete ostuhinnad 2003. aasta seisuga, arvestamata, et AS-i XXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamise ajaks oli seadmete väärtus mitmekordselt langenud nii seadmete amortiseerumise kui ka turu muudatuste tõttu. Võrdluseks viitab kostja, et samade seadmete välistamist nõudis AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ka XXXOÜ (pankrotis) tsiviilasjas nr 2-07-45149 ning kohtuvaidluses tuvastati, et osade vaidlusaluste seadmete tegelik turuväärus 2008.a juulis oli nende ostuhinnast ca 15 korda väiksem. Lisaks tuvastati viidatud kohtuasjas, et vaidlusalused seadmed on olemuselt seotud hoonega ja ei saa seetõttu kuuluda muule isikule kui kinnisasja omanik. Seetõttu asja sisulise arutamise korral palub kostja kohtul määrata ekspertiis vaidlusaluse vara turuväärtuse ja hoonest eraldatavuse kindlakstegemiseks. Kostjal on varaline nõue hageja õiguseellase XXXOÜ (pankrotis) vastu summas kokku 25 170 568 krooni (1 608 692,50 eurot), millest suurem osa on vastuvaidlematult tõendatud pangaülekannetega. VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja esitab käesolevaga hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Analoogse tasaarvestuse vastuväite on AS XXX(pankrotis) esitanud ka tsiviilasja nr 2-07-45149 raames XXXOÜ (pankrotis) nõude tasaarvestamiseks. Viidatud asjas esitati ka hulgaliselt tõendeid poolte vastastikuste varaliste nõuete kohta, mistõttu palub hageja võtta viidatud tsiviilasja materjalid tervikuna toimiku juurde (kohtulahend tsiviilasjas nr 2-0745149 jõustub eelduslikult lähinädalatel), et selles asuvaid tõendeid sisuliselt analüüsida ja hinnata. Kostja on ASi XXX(pankrotis) nimel esitanud oma eespoolviidatud nõude XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna nõue jäi kaitsmisel tunnustamata, esitas AS XXX(pankrotis) hagi nõude tunnustamiseks, mis on praegu Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-09-4151.

Hageja rajab oma nõude PankrS §-le 123 ja märgib ka ise oma hagiavalduses, et tema nõude aegumist reguleerib PankrS § 123 lg 6, mis sätestab järgmist: vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg on üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et tema nõue kostja vastu on tekkinud vaidlusaluste seadmete üleandmisest hageja omandisse, mis on hageja väitel toimunud 05.02.2008 lepingu jõustumisel. Hagiavalduse kohaselt algas hageja nõude aegumine PankrS § 123 lg 6 teise alternatiivi kohaselt 06.02.2008.a ja pidi seega lõppema hiljemalt ühe aasta möödumisel 06.02.2009.a, s.o rohkem kui kolm aastat enne 09.10.2012 hagiavalduse esitamist. Sel põhjusel pidas hageja vajalikuks oma hagiavalduses põhistada, et tema nõue ei ole siiski aegunud. Nimelt leitakse hagiavalduses, et hageja nõude aegumine oli peatunud perioodil 16.05.2007 – 29.08.2012 järgmistel asjaoludel: 16.05.2007.a esitas vaidlusaluste seadmete väidetav omanik XXXOÜ (pankrotis) kostjale taotluse nende välistamiseks AS-i XXX(pankrotis) pankrotivarast. Kuna kostja 16.05.2007.a välistamistaotlust ei rahuldanud, esitas XXXOÜ (pankrotis) AS-i XXX(pankrotis) vastu vara välistamise hagi, mis on tänaseni menetluses tsiviilasjas nr 2-07-45149. Hagi esemeks olid hagi esitamisel mh seadmed, mille eest nõuab hageja hüvitust käesolevas asjas. 14.11.2008.a esitas hageja avalduse tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlusse astumiseks XXXOÜ (pankrotis) asemel või alternatiivselt kolmanda isikuna hageja poolel kaasamiseks. Maakohus jättis 06.03.2009 määrusega rahuldamata avalduse menetlusse hagejana astumiseks, kuid rahuldas alternatiivse taotluse kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse astumiseks. 08.03.2010.a esitas hageja tsiviilasjas nr 2-07-45149 iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagiavalduse, mida mitmete kohtumääruste ja nende vaidlustamise tulemusena ei võtnud Riigikohus lõppastmes 25. jaanuaril 2012 menetlusse. 02.03.2012.a esitas hageja hagiavalduse AS-i XXX(pankrotis) vastu samas nõudes, nagu ka käesolevas menetluses. Hagiavaldus jäeti lõppastmes Riigikohtu 29.08.2012 määrusega menetlusse võtmata. Eelviidatud asjaoludest teeb hageja järelduse, et käesolevas menetluses hagi esitamise ajaks ei olnud veel tema nõue kostja vastu aegunud, kuna TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kostja ei nõustu hageja poolt eeltoodud asjaoludest tehtud järeldusega aegumise tähtaja peatumise kohta seoses hagiavalduses viidatud hageja varasemate avalduste esitamisega. Hagiavalduse p-s 3.2. toodud väide jätab eksitava mulje justkui maakohtu 06.03.2009 määrus jäi jõusse. Tegelikult Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009 määrusega maakohtu määrus tühistati ja hageja jäi lõppastmes menetlusse kaasamata. Hageja väidetav nõue on tekkinud 05.02.2008 lepingu sõlmimise ja jõustumisega. PankrS § 126 lg 6 järgi pidi hageja nõue üldalustel aeguma 06.02.2009.a. Seega hindamaks hageja nõude aegumist tuleb kontrollida, kas ajavahemikus 06.02.2008 kuni 06.02.2009.a on aset leidnud mõni sündmus, mis on kaasa toonud hageja nõude aegumise peatumise TsÜS § 160 alusel. Käesolevas asjas esitatud hagiavalduses põhjendab hageja oma nõude mitteaegumist eelkõige asjaoluga, et ta on 08.03.2010.a esitatud hagiavalduse tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlusse astumiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Hageja sellise põhjenduse puhul on tegemist ilmse õigusloogilise veaga, kuna tulenevalt hageja enda poolt viidatud asjaoludest ja õigusnormidest pidi tema nõue olema 08.03.2010 hagiavalduse esitamise ajaks juba aegunud. Aegunud nõude aegumise tähtaeg ei saa enam peatuda. Seega tuleb kontrollida, kas hageja nõude aegumine oli mingil alusel peatunud juba enne 08.03.2010.a hagiavalduse esitamist. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt võis tema nõude aegumine peatuda hageja poolt 14.11.2008 tsiviilasjas nr 2-07-45149 avalduse

esitamisega, millega hageja palus kaasata teda menetlusse XXXOÜ (pankrotis) asemele hagejana või alternatiivselt kolmanda isikuna hageja poolel. 14.11.2008.a avalduse puhul ei olnud tegemist hagiavaldusega TsÜS § 160 lg 1 tähenduses. Seega tuleb hinnata, kas hageja 14.11.2008.a avalduse esitamist saab käsitada mõne TsÜS § 160 lg-s 2 toodud asjaoluna. Hagiavalduses p-s 3.5 viidatakse nõude aegumuse peatumise põhjendamiseks TsÜS § 160 lg 2 p-le 4, mille kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud ka avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses /.../. Selline põhjendus jääb kostjale arusaamatuks, kuna 14.11.2008 avaldus esitati kohtumenetluses. Samuti ei ole hageja 14.11.2008 avalduse puhul kohaldatavad ka teised TsÜS § 160 lg 2 sätted, s.o see ei olnud pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus, hagi tagamise avaldus, avaldus maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses, nõude tasaarvestamise avaldus eeltõendamismenetluse avaldus ega menetlusabi taotlus. Samuti ei ole tegemist ka TsÜS § 160 lg 2 p-s 6 ettenähtud juhtumiga, mil hagiavalduse esitamisega võrdsustatakse kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes, kuna esiteks XXXOÜ-d kolmanda isikuna tsiviilasja nr 2-07-45149 menetlusse ei kaasatud ja teiseks tegemist oli XXXOÜ kui kolmanda isiku väidetava nõudega viidatud tsiviilasja kostja vastu ja mitte kolmanda isiku vastu suunatud nõudega. Ebaõige on ka hageja väide, et hageja on varasemalt esitanud sama nõude sama kostja vastu. Käesoleva menetluse kostjaks on ASi XXX(pankrotis) pankrotihaldur XXX, kelle vastu ei ole hageja varem esitanud mistahes nõudeid. Käeolevas asjas esitatud hagiavalduses viidatud 08.03.2010 hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitati hoopis pankrotivõlgniku ASi XXX(pankrotis) vastu ning seda ajal, mil hageja hagiavalduse esemeks olnud nõue oli juba aegunud. Kostja palub teha asjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 04.04.2007 a otsusega kuulutati välja AS XXX(pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati XXX (tl 12). Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud XXXOÜ-lt (pankrotis) 5. veebruaril 2008 sõlmitud seadmete müügilepingu alusel alljärgneva vara: Optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina nr 4162, väärtusega 45 600 EUR; Kruntvärvimise kompleks MAKOR, väärtusega 108 000 EUR; Nelikanthöövel SK907S, masina nr 031022, väärtusega 36 220 EUR; Kilbi press L.S.L.R.CA, masina nr 79120803, väärtusega 132 000 EUR; Vineerimispress NPC/A, masina nr 79120203, väärtusega 31 000 EUR; Lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina nr 1043/FO1735, väärtusega 94 960 EUR. 16.05.2007. a esitas XXXOÜ (pankrotis) AS XXX(pankrotis) pankrotihaldurile taotluse vara välistamiseks pankrotivarast. Hagiavalduse kohaselt on kostja võõrandanud AS XXX(pankrotis) pankrotihaldurina välistamise nõude esemeks oleva vara kolmandale isikule, seetõttu nõuab hageja kostjalt hüvitust. PankrS § 123 lg 1 järgi pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastamata (vara välistamine). Sama paragrahvi lõike 4 järgi kui haldur võõrandas käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. PankrS § 123 lõike 6 kohaselt on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates. Kostja vastuväite kohaselt on hageja väidetav nõue tekkinud 05.02.2008. a, seega pidi hageja nõue aeguma 06.02.2009. a. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 168 lõike 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka ning lõike 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Hageja hinnangul oli aegumine peatunud ajavahemikul 16.05.2007. a kuni 29.08.2012. a, s.o. XXXOÜ (pankrotis) poolt vara välistamise avalduse esitamisest pankrotihaldurile kuni ajani, mil tsiviilasjas 2-12-9540 Riigikohus keeldus hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega aegumise peatumisest. Kohtu hinnangul ei peata XXXOÜ (pankrotis) poolt hagiavalduse esitamine hageja poolt esitatud hüvitise tasumise nõude aegumist. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 sätestatule hagi esitamine peatab üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Tsiviilasjas 2-07-45149 menetles kohus XXXOÜ (pankrotis) hagi vara välistamiseks pankrotivarast. Kohtu hinnangul ei ole seega tegemist sama nõudega, mille hageja on esitanud käesolevas menetluses. Hagiavalduse kohaselt oli aegumine peatunud ka seetõttu, et hageja esitas 02.03.2012. a tsiviilasjas 2-12-9540 AS XXX(pankrotis) vastu sama nõude, mis käesolevas menetluses. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja esitas küll 06.03.2012. a hagi AS XXX(pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast, kuid kohus keeldus 10.04.2012. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisega peatuks nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel üksnes juhul, kui ei esinenud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Käesoleval juhul kohus XXXOÜ hagi menetlusse ei võtnud ega kostjale kätte ei toimetanud, seega ei toonud tsiviilasja 2-12-9540 menetlemine kaasa aegumise peatumist. Iseenesest õige on kostja märkus ka selle kohta, et tsiviilasjas 2-12-9540 esitas hageja nõude pankrotivõlgniku vastu. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Pankrotihalduri vastu esitas hageja nõude alles käesolevas menetluses 10.10.2012. a, seega ei ole kohtu hinnangul esitatud nõuet sama kostja vastu. Nõude aegumise peatab üksnes õige kostja vastu esitatud hagi ning üksnes selle kohustatud isiku osas, kelle vastu nõue esitati. Hageja leiab, et aegumine oli peatunud ka tsiviilasja 2-07-45149 menetluse tõttu. 14.11.2008. a esitas hageja kohtule taotluse menetlusse astumiseks hageja õiguseellasena senise hageja asemel, alternatiivselt palus hageja kaasata ta menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja poolel. 08.03.2010. a esitas XXXOÜ iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagiavalduse. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust 25.01.2012. a menetlusse. Kohus nõustub kostjaga selles, et tsiviilasjas 2-07-45149 hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja nõue juba aegunud, mistõttu ei saanud nõude aegumine hagiavalduse esitamisega peatuda. Kuivõrd kohus esitatud hagi menetlusse ei võtnud, ei toonud kohtu hinnangul sellise hagi esitamine kaasa ka nõude aegumise peatumist. TsMS § 362 lg 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, üksnes eeldusel, et hagi on hiljem kostjale kätte toimetatud. 08.03.2010. a esitatud hagiavaldust TsMS § 372 järgi menetlusse ei

võetud, mistõttu ei toonud selle esitamine kaasa ka aegumise peatumist. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et 14.11.2008. a esitatud menetlusse astumise taotlus on samastatav TsÜS § 160 lg 2 sätestatud asjaoluna. Hageja esitas küll kohtule taotluse menetlusse astumiseks hageja õiguseellasena senise hageja asemel, alternatiivselt palus hageja kaasata ta menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja poolel, kuid kohus ei kaasanud hagejat menetlusse kolmanda isikuna. TsÜS § 160 lg 2 p 6 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Käesoleval juhul ei ole tegemist kolmanda isiku vastu suunatud nõudega, vaid XXXOÜ väidetava nõudega XXXAS (pankrotis) vastu. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist TsÜS § 160 lg 2 p 6 juhtumiga, mis tooks kaasa aegumise peatumise. Hageja hinnangul muutus tema nõue sissenõutavaks 05.02.2008. a lepingu jõustumisest. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Tähtaja möödumist täpsustab TsÜS § 137 lg 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg üldjuhul vastaval päeval kell 24.00. Seega lõppes praegusel juhul hüvitise nõude aegumise aastane tähtaeg 06. veebruaril 2009 kell 24.00. Kuna hagi esitati 10. oktoobril 2012, on hagi aegunud. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 23.11.2012. a määruse alusel oli hageja kohustatud tasuma riigilõivu summas 3 400 eurot. Hageja tasus 3 200 eurot. Kuna hageja kanda jäävad menetluskulud täies ulatuses, tuleb tasumata riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas TsMS § 179 lg 7 ja 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.