Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
30. mai 2014.a., Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-44673
Tsiviilasi
P. G. hagi V. D. võlgnevuse 255,65 eurot, intresside 54,32 euro, viivise 115,83 eurot ja lisanduva viivise nõudes Hageja: P. G. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxx Volitatud esindajad: M. L. M. H. I. O. xxxxxxxx e-post: Kostja: V. D. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 30.04.2008 laenutaotluse 4000 krooni so 255,65 euro saamiseks. Hageja rahuldas laenutaotluse ja sõlmis 30.04.2008 kostjaga SMS kiirlaenulepingu nr 310021538 laenusummaga 4000 krooni so 255,65 eurot. Kostja oli hagi esitamise ajaks jätnud laenusumma 255,65 eurot ja intressid summas 54,32 eurot täies ulatuses tagastamata. Kostja ei ole reageerinud hageja poolt edastatud korduvatele meeldetuletustele. Laenu ja lepingust tulenevate intresside tagastamata jätmisega on kostja tahtlikult rikkunud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja esindaja ja kostja vahelised läbirääkimised soovitud tulemusi ei andnud. Kuna kostja ei ole tagastanud laenu, arvestab hageja tasumata laenusummalt viiviseid summas 115,83 eurot ja taotleb koos laenusumma ja intressidega viiviste väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude nõuetekohase tasumiseni. Nõuet esitades on hageja toetunud VÕS §-dele 76 lg 1 ja 82 lg 1. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile (tl 26) tunnistab, et on laenusumma saanud ja ei ole seda õigeaegselt tagastanud. Kostja palub vähendada ebamõistlikult suurt intressi ja viiviste nõuet. Kostja on esile toonud, et hageja ei ole käitunud tema suhtes heatahtlikult ega pakkunud kohtuvälist laenu tagastamise võimalust. Viimase 3,5 aasta jooksul ei ole hageja kostjaga kordagi ühendust võtnud. Kostja taotleb, et kohus kontrolliks nõude aegumist. Hageja seisukoht kostja vastuväidete suhtes Hageja arvamuses kostja vastuväidete suhtes (tl.28-29) on toonud esile, et 30.04.2008 kehtinud laenulepingu üldtingimuse p 2.2 kohaselt vastutab laenusaaja andmete õigsuse eest ja kohustub andmete muutumisel muutma ka vastavaid andmeid laenuandja kodulehel. Nähtuvalt hageja poolt teostatud telefonikõnedest, ei ole kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega teavitanud hagejat kontaktandmete muutmisest. Hoolimata sellest on hageja teinud kõik endast oleneva, et saada ühendust kostjaga. Hageja on üritanud kostjaga ühendust võtta kõigil kättesaadavatel viisidel, kuid alates 08.08.2008 ei olnud hagejale teadaolevad numbrid kasutusel, millest tulenevalt ei olnud kostjaga võimalik ühendust saada ka telefoni teel. Kostja ei ole kontaktandmete, eelkõige telefoninumbri muutumisest hagejat vastavalt laenulepingu tingimustele teavitanud. Samuti ei vastanud kostja ei posti ega e-posti teel edastatud teatistele. Eeltoodust hageja järeldab, et kostja on jätnud saadud laenu tahtlikult tagastamata, lootes, et hageja temaga telefoninumbrite muutmisel enam ühendust ei võta. Hageja on seisukohal, et kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine on olnud tahtlik. Kohtuotsuse põhjendused
2 (4)
Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna pooled- hageja hagiavalduses (tl.3) ja kostja kohtule esitatud avalduses (tl.38) on andnud selleks nõusoleku. Kirjaliku menetluse määramisel on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks, kuid pooled ei ole täiendavaid seisukohti esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. VÕS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja taotlenud nõudele aegumise kohaldamist (tl 26). Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. SMS kiirlaenulepingu nr 310021538 (tl.9-10) kokku lepitud laen on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Osundatud paragrahvi 4.lõikes sätestatud kümneaastast aegumistähtaega rakendatakse juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega. Käesolevas asjas oli hageja poolt kostjale 30.04.2008 väljastatud laenu tasumise tähtaeg 30.05.2008 (tl.2). Seega algas nõuete aegumistähtaeg 31. maist 2008.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites nr 3-2-1-15-09 ja 3-2-1-79-09 asunud seisukohale, et kui hageja toetub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümne aastasele aegumistähtajale, peab ta esile tooma asjaolud, mis võimaldavad kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Tahtlus ei seisne kohustuse täitmata jätmises, vaid on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja on asunud seisukohale, et kostja on laenu tagastamisest kõrvale hoidunud tahtlikult, sest hagejal ei olnud võimalik kostjaga telefoni teel ühendust saada (tl 28-29). Hageja poolt esitatud kostjale teostatud telefonikõnede väljavõttest (tl 31) nähtub, et hageja on telefoni teel üritanud kostjaga ühendust saada ajavahemikul 27.05.2008 kuni 08.08.2008. Viimane katse kostjaga ühendust saada oli 08.08.2008, nimetatud kuupäeva taga on märge, et numbrid ei ole kasutusel. Sellest järeldab hageja, et kostja on rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust teavitada hagejat oma kontaktandmete muutmisest. Kostja on laenutaotluses (tl 9) märkinud oma elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-posti aadressiks [email protected]. Hageja poolt esitatud väljavõttest kostjaga suhtlemise kohta, ei nähtu, et hageja oleks kostjale edastanud teatiseid võlgnevuse kohta kostja elukohta või e-posti aadressile. Kostja on hageja poolt hagiavalduses märgitud elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isiklikult kätte saanud 02.10.2013 (tl 34) ning hagile tähtaegselt vastanud. Samal aadressil on kostja isiklikult kohtu poolt edastatud menetlusdokumendid vastu võtnud ka 09.01.2014 (tl 35) ja 27.03.2014.a. (tl 41) ning kohtu nõudmisel ka tähtaegselt vastanud (tl 38). Kohus on seisukohal, et kostja poolt telefoninumbri vahetamine ei takistanud hagejal teiste kontaktandmete kasutamist kostjaga ühenduse saamiseks. Käesolevas asjas ei ole hageja selliseid asjaolusid esitanud, mille alusel oleks võimalik tuvastatuks lugeda, et kostja soovis laenu tasumata jättes tekitada hagejale kahju või muud õigusvastast tagajärge.
3 (4)
Seetõttu tuleb käesolevas asjas kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolme aastast aegumistähtaega. Võttes aegumistähtaja algusena aluseks 31.05.2008.a, aegus hageja nõue 30.05.2011.a. Lähtudes TsÜS § 147 lõikest 3, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, so 31.12.2008, siis hageja nõue aegus 31.12.2011. Hagiavaldus kohtusse on esitatud 24.09.2013.a. Hageja nõue kostja vastu aegus VÕS § 82 lg 7 ja TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg-te 1 ja 3 järgi laenulepingust tuleneva nõude aegumisega 31. detsembril 2001 kell 24.00. Kostja tuginemine aegumisele ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna hageja on viivitanud oma õiguste maksmapanekuga pikka aega. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja on kaotanud aegumise tõttu oma õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.