2-13-61815/17 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 31.12.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt allkirjastati 01.03.2013.a KÜ XXX ja XXXOÜ vahel ehituse töövõtuleping nr 001 koos lisadega. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati tellija (kostja) ja töövõtja (hageja) poolt 13. august 2013.a. Hageja esitas 06.06.2013.a arve nr 13, mis tasuti Kostja poolt hilinemisega 25 päeva, mis on aluseks viivise nõudele 50,91 EUR (viivise arvutamise aluseks lepingu punkt 5.3). Hageja esitas Kostjale arve nr 14, mis tasuti 11 päeva hiljem ning mis on aluseks viivise nõudele 83,59 EUR (viivise arvutamise aluseks lepingu punkt 5.3). 06.08.2013.a esitati Hageja poolt vastavalt töövõtulepingule ja selle lisadele ning vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitule arve nr 16 summas 6130,22 EUR, mida Kostja ei ole käesoleva ajani tasunud. 24.09.2013.a (e-posti teel 03.10.2013.a) saatis hageja kostjale ettepaneku vaidluse lahendamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kohtuväliselt ning esitas oma kompromissi. Kostja vastas hageja ettepanekule e-kirjaga 25.10.2013.a ning keeldub tasumast arvet teostatud tööde eest. Lepingu objektiks oli kortermaja välisvoodri vahetus koos sellele lisanduvate ehitustöödega asukohas Küti 11, Tallinn, vastavalt Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt 2009.a koostatud projektdokumentatsioonile. Lepingut allkirjastades kinnitas Kostja Hagejale, et Hagejal on olema ehitamiseks nõutav ehitusluba ja omanikujärelvalvet teostav isik. Ehitusloa olemasolu on kohustuslik ning aluseks ehitustöödega alustamisel. Hageja küsis 16. mai 2013.a Kostjalt näha ehitusluba, sest pidi kohtuma projekteerijaga ning kohaliku omavalitsuse esindajatega. Hageja kinnitas loa olemasolu, kuid ei andnud seda Kostjale, põhjendades sellega ,et luba on teiste ühistu liikmete käes. Hageja usaldas Kostjat ning alustas ehitustöödega vastavalt töövõtulepingule. Lepingu punkti 3.7 kohaselt: „Tellija kohustub andma Töövõtjale töö tegemiseks vajalikku Tellija käsutuses olevat informatsiooni ning teavitama Töövõtjat võimalikest Tellija poolsetest muudatustest, mis mõjutavad Tööde tegemist“ Seega Kostja varjas Hageja eest olulist informatsiooni ning dokumente, mis on aluseks üldse ehitamise alustamise lubamisega ning mis on aluseks käesoleva vaidluse tekkimisele. Lepingu punkt 2.16. nimetab, et: „kui ehitustöö algus ehitusplatsil viibib Tellija poolsetel põhjustel, nihkub lepingu täitmise tähtaeg ehitustöö alguse viibimise võrra.“ Kostja on keeldunud Hageja poolt tehtud ja üleantud töö eest maksmast, kuna Hageja ei saanud lõpetada töid vastavalt lepingus märgitud tähtajaks (p. 4.1.2), kuid ei tunnista, et Hageja tööseisakud olid seotud Kostja poolt ehitusseaduse ja töövõtulepingu rikkumisega (p. 3.7), s.o puudus ehitusluba ning omaniku järelevalveks oli esitatud Kostja poolt sobimatu isik. Hageja selgitab, et ehitusseaduse § 12 kohaselt esitatakse ehitamisele nõuded. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile (lg 1). Ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada (lg 2) ja ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele. Hagejale sai teatavaks ehitusloa puudumine 07.06.2013.a, kui ta kohtus projekteerijaga, kellega kooskõlastati maja värvikaardi ja piirete paigaldus. Kohtumise käigus selgus, et antud objektil puudub ehitusluba. Kostja kinnitas Hagejale taas, et ehitusluba on töös ja see esitatakse koheselt Hagejale. Esimest korda küsis Hageja ehitusluba Kostjalt juba 16.mai 2013.a. Kostja kohustus oli teada, et ilma ehitusloata ehitamine ei ole lubatud ning ehitise omaniku kohustus on tagada enne ehitamist

ehitusluba. Kui ehitusluba puudub on vastavalt ehitusseaduse §-le 68, s.o ehitise omaniku kohustuste eiramine – juriidilise isiku poolt ehitusseaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest õigus karistada teda rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Seega ei olnud Hagejal (ehitajal) õigust ega kohustust jätkata tööde teostamisega objektil, millel puudus ehitusluba, kuna see ei ole ehituseaduse kohaselt lubatud. Nagu eelpool viidatud, on loata ehitamise korral sätestatud omanikule trahv. Tulenevalt sellest oli Hageja kohustatud lõpetama tööd objektil, millel puudus ehitusluba. Seda enam, et ehitisregistri andmetest nähtub 12.06.2013.a objektile tehtud ettekirjutus Tallinna linna poolt nr 63669. Hageja oli tööde esimese faasiga alustanud ning esimene akteerimine tehti 6. juuni 2013.a, mille alusel Kostja pidi tasuma 16. juuni 2013.a. Kostja õigeaegselt esitatud arvet tehtud tööde eest ei tasunud. Kostjalt selgitusi küsides vastas Kostja, et pank ei aktsepteeri Kostja poolt esitatud omanikujärelvalvet ning seetõttu ei rahuldata Kostja laenu taotlust, mistõttu puuduvad Kostjal arve tasumiseks vahendid. Sõltumata maksmata arvest jätkas Hageja heas usus tööd kuni 21.juunini 2013.a, kuid kuna ka selleks ajaks ei olnud Kostja tasunud arvet, peatas Hageja tööd, kuna oli alust kahtlustada Kostja maksevõimetust, uut omanikujärelvalve teostajat ei olnud Kostja leidnud ning jätkuvalt puudus nõutav ehitusluba. Hagejale oli selleks ajaks teada, et pank ei väljasta laenu, kui Kostjale ei ole ehitusjärelvalvet. 28.06.2013.a pöördus Kostja Hageja poole palvega, et Hageja aitaks Kostjal leida omanikujärelvalve, kuna juba kolm firmat olid keeldunud töös olevale objektile järelvalvet teostamast. Seega Hageja ei suutnud tagada ehitusseaduse § 30 lg 1 alusel enne ehitamise alustamist omanikujärelvalvet, kelleks on omanikujärelvalve tegemise õigusega isik. 01.03.2013.a sõlmitud töövõtulepingu nr 001 punkt 13.3 kohaselt on vastutavaks esindajaks ehitusplatsil XXX(kostja seaduslik esindaja) koos XXX– kes oli määratud omanikujärelvalvet tegema Kostja enda poolt. 21. juuniks 2013.a oli Kostja ettenähtud töödest teostanud juba 200m2 pinda 300st m2st, mis oli täielikult valmis; 100 m2 oli paigaldatud tuuletõke ja roovitus, paigaldada jäi veel 85m2 horisontaal laudist ja 13m2 vertikaallaudist. Tänu Hagejale sõlmiti viimaks 02.07.2013.a Töövõtuleping AS XXX nr 001, mis allkirjastati ja lisati lepingu lisana 5 (Tellija poolne omaniku järelvalve). 10.07.2013.a allkirjastati hinnapakkumise lisa nr. 3a, mille allkirjastamise juures leppisid pooled kokku, et Hageja ei küsi Kostjalt lisa aega lisatööde eest, tekkinud tööseisaku (tellingud ja WC mis olid objektil kogu aeg) eest ja samuti viiviseid tähtaegselt tasumata arvete eest. Kostjapoolne lubadus oli, et nemad ei küsi viiviseid ületatud päevade eest. Hageja kinnitab oma pakkumist veel 07.08.2013.a kirjas. 11.07.2013.a laekus raha 06.06.2013.a esitatud ja 16.06.2013.a maksetähtpäevaga olevate arvete eest. 15.07.2013.a alustati uuesti ehitustegevusega, mis lisaks omanikujärelvalve puudumise tõttu viibis ka Kostja enda poolt tehtud muudatustega materjalide osas, mis oli vajalik vastavalt 10.07.2013.a allkirjastatud hinnapakkumise lisa nr 3a alusel. Samuti oli Hageja sunnitud tööseisaku ajaks leidma töö ehitustöölistele ning tööde uuesti alustamisel oli vaja töötajad Kostja objektile tagasi saada. Seega on kõik Hageja viivitused põhjustatud ainuüksi Kostja enda poolse tegevusetusega – omanikujärelvalve ja ehitusloa puudumine, töömaterjalide muutumine, maksmata arved, mistõttu puudub Kosjal õigus keelduda arve tasumisest. 06.08.2013.a lõpetas Hageja tööd, 13.08.2013.a allkirjastati üleandmise-vastuvõtmise akt. Töövõtulepingu punkti 3.8. kohaselt: „Tellija on kohustatud 3 tööpäeva jooksul kooskõlastama Töövõtja poolt esitatud üleandmise- vastuvõtmise akti või esitama sama aja jooksul oma motiveeritud vastuväited, juhul kui Tellija seda ei tee, loetakse akt kooskõlastatuks“. Kostja ei ole esitanud oma motiveeritud vastuväiteid.

Kostjapoolne omanikujärelvalve, kes on pädev allkirjastama üleandmis-vastuvõtmise akti, on akti allkirjastanud 13.08.2013.a ning Kostja on oma 12.08.2013.a e-kirjas märkinud, et on aktsepteerinud omanikujärelvalve tööd ning tema esitatud arve. Seega on Kostja tunnustanud tema tööd ja 13.08.2013.a allkirjastatud akti tööde lõpetamise kohta. Hageja esitab käesolevas hagis viivisenõude vastavalt lepingu punktile 5.3, mis annab õiguse Hagejale nõuda Kostjalt viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest järgmiselt: - arve nr. 13 hilinemisega tasumise eest: arve esitati 06.06.2013.a summas 2036,54 eur maksetähtajaga 16.06.2013.a. Arve tasuti 11.07.2013.a - seega viivituses olevaid päevi 25 päeva, millelt kujuneb viivis (2036,54 x 0,1% = 2,03654 x 25 päeva) 50,91 eurot; - arve nr. 14 summas 7599,12 eur esitati 21.06.2013.a maksetähtajaga 31.06.2013.a. Arve tasuti 11.07.2013.a, s.o 11 päeva hiljem. Viivis maksega hilinemise eest (7599,12x0,1%=7,59912 x 11) on 83,59 eurot. Kuna tööd oli Hageja sunnitud peatama Kostja süül 21.06.2013.a, kuna puudus ehitusluba ja omanikujärelvalve ning tasumata oli 06.06.2013.a esitatud arve (Hageja alustas töödega uuesti 15.07.2013.a, seega Kostja süül toimunud tööseisaku aeg kokku oli 24 päeva) - siis sunnitud tööseisaku aja eest pidi Hageja siiski tasuma äriühingule Cramo 22 eur päev ja ToiToi 1,50 eur päev, seega Hageja kulu 24 päeva tööseisaku eest oli: 23,50 eur x 24 päeva, s.o 564 eur. Tööde lõpetamisel esitati 06.august 2013.a viimane arve 16 summas 6130,22 EUR maksetähtajaga 14. august 2013.a, mis on käesoleva ajani tasumata, s.o k.a 31.12.2013.a. Seisuga 31.12.2013.a ( 160 päeva) on viiviseid kogunenud 980,80 EUR. Kostja on viimase arve mittemaksmise alusena toonud asjaolu, et Hageja poolt on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamata, kuigi omanikujärelvalve teostaja, kellega Kostja on sõlminud lepingu ja 13. august 2013.a allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kokkulepitud hinnapakkumise nr 078 alusel ning nimetatud akti alusel on Hagejal õigus esitada arve 6130,22 EUR koos viivistega 980,80 EUR, kokku 7111,02 EUR sõlmitud lepingu ja arve nr 16 alusel. Kostja vastus Kohtule 07.02.2014. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja võlgnevus Hageja ees on 4563,18 euri, millest põhivõlgnevus on 5377,22 euri ja kokkulepitud (Ehituse töövõtu leping nr.001, 01.03.2013.a. pkt.5.2) viivis 39 päeva eest 814,04 eurot. Hageja on kogu oma Hagi ehitanud üles sellele, et meil ei olnud litsentseeritud ehitusjärelevalvet ja kehtivat ehitusluba. Pangale ja hiljem Kreedeksile ma esitasin ehitusregistrist väljavõtte ehitusloa kohta ning meie ühistu liikme – Tanel Lindmetsa – ehitusjärelvalvena, sest ta on kogemustega ehitaja ning ühistu liikmena isiklikult huvitatud, et töö korralik saaks. Ma tõesti ei teadnud, et meie ehitusluba on aegunud ning seda, et ehitusjärelvalve peab olema litsentseeritud isik. See selgus hiljem. Oleks see tulnud välja suheldes panga või Kreedeksi või ka Hagejaga siis oleks mu elu hilisemalt oluliselt lihtsamaks kujunenud. Lepingu me allkirjastasime tegelikult 19.04.2013.a. aga Hageja soovis, et me paneksime lepingu kuupäevaks 01.03.2013.a. See on tähelepanuväärne seetõttu, et praktiliselt kõik aktid ja arved on hiljem tehtud tagantjärele kuupäevadega (kuna nii on Hageja raamatupidajale vaja). Sel hetkel ma aga sellest probleemi ei teinud ja olin nõus. Täpsustasin vaid üle, et kas juuni lõpp on Hageja jaoks reaalne tähtaeg? Pidi olema, aega on “maa ja ilm”. Kuigi meil oli kokkulepitud, et raha saab siis kui töö on tehtud siiski jätsin lepingusse võimaluse, et võime ka vahepeal maksta (kui peaks tekkima selline vajadus). Vastavalt meie allkirjastatud lepingule pidi Hageja esitama Kalendergraafiku. Mõte oli selles, et kui on vaja raha maksta enne tööde lõppu siis Lepingu hinnalisa ehk “Hinnapakkumine 078” oleks tulnud konkreetseteks tööetappideks jagada, näiteks: Maja tagakülg n-kuupäevaks ja x summa. Ma ei teinud ka sellest probleemi, et Hageja Kalendergraafikut ei esita; järelikult jääb üks kuupäev –

tööde tähtaeg 30.06.2013.a. ja üks summa. Hageja tõi meie hoovile välikäimla, prügi konteineri ja edasi suurt midagi ei toimunudki. Vahel tulid mingid mehed ja kiskusid vana voodrit maha aga seda juhtus harva. Aprilli lõpus tõi Hageja puitmaterjali hoovi. Ettemaksu arvet (Arve nr.9 esitatud mulle 30.04., arve kuupäev 25.04.) soovis Hageja taaskord tagantjärele kuupäevaga. Lepingu pkt.6.2. põhjal on makse tähtajaks 10 tööpäeva mitte sisuliselt 2 päeva (nagu antud arve põhjal välja tuleb). Olime pangast taotlenud laenu projekti maksumusena 20403 euri, millest 5919,6 pidime maksma omafinantseerimisena. Seega ettemaksuks vajalik summa oli mul arvel ja 30.04.13 kandsin ma summa üle. Siis ei toimunud taas suurt midagi kui ükspäev olid äkki hoovipoolsed seinad laudisega kaetud. Kuna meie hinnangul oli seina aluspind ettevalmistamata, roovitus ebapiisav ja veel nii mitmeski mõttes puudulik siis kaasasime spetsialisti, ühe ühistu liikme tuttava ehitusjärelvalve, Mait Lillemäe andma erapooletut hinnangut. 27.05.2013.a. tehtud paikvaatluse tulemuse hinnang oli hävitav. Ma tegin Hagejale sellekohase kirja ja peatasin tööd kuni puuduste kõrvaldamiseni. Samal ajal oli aga Hageja taas tulnud minu juurde palvega teha veel ettemaksu summas 3700 euri. Ta saatis mulle arve 27.05.13 Arve nr.12 maksetähtajaga samal päeval. Siis täieliku üllatusena küsis Hageja, et “kas värvime eelvärvitud laua seinas teistkordselt üle, et naela kohad paistma ei jääks?” Minu seisukohale, et me ju leppisime selle kokku ning see on hinna sees väitis Hageja, et ta ei saanud niimoodi aru, vaatame lepingu sõnastust jne. Ma mõtlesin, et äkki ta tõesti sai valesti aru ja tulin talle vastu lubades juurde maksta. Tema väitis hinnaks 525 euri. Alguses jäime selle juurde aga järgmisel korral võtsin ma selle uuesti jutuks ja siis leppisime kokku poole peale 262,5. 08.juunil saatis Hageja mulle esimese akti, mida oli vaja tingimata 06.06 kuupäevaga. Seda akti me majaelanikega (Tanel Lindmets ja Joonas Palo) vaatasime päris tükk aega enne kui ma selle allkirjastasin. See tundus niivõrd kummaline. Eriti need kahtlased protsendid seal tööde taga. Samuti oli lisa värvimine mitte kokkulepitud poole hinnaga vaid täis hinnaga. Selle kohta ütles Hageja, et “see ei tähenda midagi, et järgmises aktis ta parandab selle ära”. Akti ma kujutasin ette ikka sellisena, et mingi konkreetne töö lõik (näiteks maja hoovipoolne külg) maksab mingi konkreetse hinna (ja saab ka valmis mingiks konkreetseks kuupäevaks ehk siis Lepingu kohustuslik lisa- Kalendergraafik). Samuti oli aktis juba ette märgitud, et 20.ndal juunil tehakse veel üks vahe akt enne 30.juuni lõppakti (veel oli lootus, et asi saab valmis tähtajaks). 16.06.13.a. saatis Hageja juba uue arve, mis põhines sellele esitatud kummalisele aktile. Ma vastasin talle, et me pole seda akti veel aktsepteerinud. Otsustasime siiski tulla Hagejale vastu ja akti sellisel kujul allkirjastada. Saatsin 21.06.13 materjalid panka, sest omafinantseerimise osa olime välja maksnud ja edasised summad pidid pangalaenu pealt minema. Suure üllatusena sain vastuse, et meie ehituse järelvalve isik peab olema litsentseeritud. Käisin kolme potentsiaalse ehitusjärelvalvega objektil. Kõik keeldusid. Nad ütlesid, et ehitusjärelvalve töö algab enne lepingu sõlmimist, ehitusjärelvalve vastutab tööde kvaliteedi eest ning sellise töö eest (nagu Hageja meile juba teinud on) nad oma “pead tulle” ei pane. Hagejal oli tuttav mees Jõgevalt, kes oli nõus meile selle paberi andma. Hageja tõi aktid, mis olid järelvalve poolt allkirjastatud ning rahad sai liikuma. Vahepeal oli Hageja jõudnud teha veel ühe akti ja arve. Kõik need tasusin 11.07.13.a. kui lõpuks paberid pangale vastuvõetavaks saime. Kui üldse rääkida mingist viivisest, mis meie võlgu oleme siis tuleks võtta aluseks mitte arvetel olevaid kummalisi maksetähtaegu vaid kokkulepitud Lepingu pkt.6.2. alusel 10 päevast maksetähtaega. Sel juhul tuleks arve nr.12 eest 14,5 euri; arve nr.13 eest 28,51 euri ja arve nr.14 eest 68,39 euri ehk kokku 111,4 euri. Me ei ole aga nõus ka sellega kuna vahe arvete esitamine oli niigi päris suur meiepoolne vastutulek. Jaanipäeva paiku tuli Hagejal teine objekt või pidasid tema “põhimehed” pikalt Jaanipäeva või olid mõlemad põhjused igal juhul

katkestas Hageja töö tuues mugava ettekäände, et meie pole raha maksnud. See kokkulepe, et raha tuleb peale töö tegemist oli nüüdseks täielikult “unustatud”. Samuti ei pidanud Hageja millekski meie sõlmitud lepingut kus pkt.5.4. sätestab, et “Töövõtja võib peatada ehitustööde tegemise kui Tellija on viivitanud maksmisega rohkem kui 30 päeva”. Sellist viivitust aset ei leidnud. Samuti fakt, et (pkt.5.5) “Ehitustööde lõpptähtaeg pikeneb juhul kui Töövõtja peatas pkt.5.4. alusel tööd”. Seega ei ole olnud Hagejal ka alust ehitustööde lõpptähtaega edasi lükata. Juuli alguses tuli Hageja jutuga, et fassaadi vertikaalvöö hinnapakkumisse ei kuulunud ja see läheb maksma lisaks 696,78. Ma oleks võinud apelleerida sellele, et vähempakkumise hankesse esitatud materjalides oli see vertikaalvöö sees aga mul oli meeles, et (ma eksikombel) jaanuaris kui oli tööde täpsustamine ütlesin, et fassaadi tuleb horisontaalne laudis. Kuna mina üritan oma elu ausalt elada siis kirjutasin alla 08.07.13 lepingu lisa, millega ma aktsepteerisin seda lisakulu. Hoolimata sellest, et meie Lepingus on pkt. 6.3. “hindade korrigeerimine on juhul kui muutub projektlahendus”, mida ei toimunud. Samuti tõi see kaasa minu ühistuliikmete ägeda protesti aga mina keeldusin “oma sõnu söömast”. Ma keeldusin igasugustest vaheaktidest enne kui töö on tehtud. Kuna meie lepingus on pkt.8.4. “Tellija kohustub üleandmise akti kinnitama kolme tööpäeva jooksul või esitama oma vastuargumendid töö vastuvõtmisest keeldumise kohta” siis hakkas Hageja mind “pommitama” aktiga. Iga kord andsin ma oma keelduva vastuse koos argumentidega. Lisaks lahkarvamusele juuli vaheakti üle ei suutnud me jõuda ühisele järeldusele lõppmaksumusest. Lõppsumma üks (ja võib-olla isegi peamine) vahe tuleneb meie lepingu pkt.5.2. kus “Töövõtja kohustub lepingu nõuetekohase täitmata jätmise eest tasuma viivist 0,1% lepingu summast”. Ma kutsusin Hagejat üles tunnistama oma viga ja leppima kokku mingisugustki viivist seoses töödega hilinemise eest. Meie majarahva hinnangul on see viivis isegi leebe kui võrrelda milliseid kannatusi me taluma pidime. Kuna aktidega “pommitamine” Hagejale tulemust ei andnud siis valis ta uue tee – ta saatis meile arve 16 14.augustil 2013. oma soovitud (summale 6130,22 euri). Vastasin talle, tema raamatupidajale ja ehitusjärelvalvele, et ma sellega nõus ei ole. Hageja raamatupidaja vastas, et “tema täidab ainult käsku” (Lisa 19, lk.41). Raha ei ole me maksnud seetõttu, et pank vajab lõppakti kus pooled saavad lõppsummast ühte moodi aru ja teineteisele pretensioone ei oma. Võib-olla ma eksin ja ma olen esitanud liigseid nõudmisi aga ma pean kaitsma meie väikese ühistu piiratud vahendeid (meie ühistu koosneb 6 korterist). Samuti tundsin ma, et minu kodaniku kohus on sellisele vägivallale (sest muud moodi seda nimetada ei saa) vastu astuda. Hagiavaldusest torkas üllatuslikult silma väide, et tööde üleandmise akt olevat allkirjastatud. Hageja on esitanud akti kus minu allkiri küll puudub aga tema sõber XXX(XXXOÜ-st), kes teostas fiktiivset omaniku järelevalvet ning keda ma oma ihusilmaga näinudki pole on alla kirjutanud “Tellija esindajana”. Selliseid volitusi meie Korteriühistu ei ole omaniku järelevalvele andnud. Tööde üleandmise akt kirjutatakse kolme poolselt Tellija, Järelevalve ja Töövõtja. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 01. märtsil 2013. a sõlmiti XXXOÜ ja XXXKÜ vahel ehituse töövõtuleping nr 001 (tl 12-20). Töövõtulepingu p 1.1 järgi oli lepingu objektiks kortermaja välisvoodri vahetus koos sellega lisanduvate töödega asukohaga Küti 11, Tallinn, vastavalt Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt 2009. a koostatud projektdokumentatsioonile, töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele (tl 12). Vastavalt töövõtulepingu p.-le 3.6 kohustus tellija tasuma kohaselt teostatud tööde eest ulatuses ja korras, mis on lepinguga ette nähtud. 14. augustil 2013. a väljastas hageja vastavalt lepingule arve nr 16 summas 6 130,22 € (tl 43).

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks tööde lõpetamisel ja akti allkirjastamisel 13. augustil 2013. a kooskõlas VÕS § 637 lg 4 (tl 21). Kostja arvet ei tasunud (tl 64). Kostja ei eita arve tasumata jätmist tunnistades võlgnevust summas 4 563,18 eurot, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et töövõtja ei ole teostanud töid tähtaegselt ning kokkulepitud kvaliteediga (tl 68-69). Kostja hinnangul on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt tellija poolt tegelikkuses allkirjastamata, kuna omaniku järelevalve teostaja on hageja sõber, kes teostas fiktiivset omaniku järelevalvet (tl 69). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Lepingu kohaselt oli lepingu objekt kortermaja välisvoodri vahetus koos sellega lisanduvate töödega (tl 16-20). Hageja leiab, et tehtud tööde eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna tööd teostatud, mis nähtub tööde üleandmise- vastuvõtmise aktist. Hageja kinnitusel tingis töödega graafikus mittepüsimise ehitusloa puudumine (tl 6), omanikujärelevalve puudumine ning esimese akteerimise alusel esitatud arve tasumata jätmine (tl 7), samuti kostja tehtud muudatus materjalide osas (tl 6,7,109). Kostja väitel ei ole tööd tähtaegselt ega nõuetekohaselt teostatud, mistõttu puudub kostjal kohustus vaidlusalust arvet täies ulatuses tasuda (tl 64). Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei ole kostjal seega põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja peab omanikujärelevalvet teostanud isikut hageja juhatuse liikme sõbraks, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on hageja poolt on teostatud. Kostja väited fiktiivse omanikujärelevalve teostamise kohta on kohtu hinnangul otsitud ning käesolevas menetluses ka tõendamata. Õige on hageja märkus selle kohta, et 4 563,18 euro ulatuses oleks kostja võinud vaidlusaluse arve tasuda, arve tasumata jätmine tekitab korteriühistule üksnes kahju lisanduva viivise näol. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja väide tööde halva kvaliteedi kohta on jäänud käesolevas menetluses

tõendamata. Vaidlusaluse lepingu punkt 3.8. järgi tellija on kohustatud 3 tööpäeva jooksul kooskõlastama töövõtja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtmise akti või esitama sama aja jooksul oma motiveeritud vastuväited, juhul kui tellija seda ei tee, loetakse akt kooskõlastatuks (tl 13). Kostja saatis 09.08.2013. a hagejale e-kirja, milles heidab hagejale ette töödega hilinemist ning selgitab ehitusloa puudumise asjaolusid (tl 102). Kirjas ei sisaldu ühtegi konkreetset viidet ebakvaliteetsete tööde kohta. Kostja väited selle kohta, et hageja on alusetult töödega viivitanud on aga ümber lükatud käesolevas menetluses kogutud tõenditega. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab. Kasutades lepingu punktis 5.4. ja VÕS § 111 lg 1 sätestatud õigust oli hageja sunnitud tööd peatama, kuna kostjal puudus ehitusluba ning omanikujärelevalve teostaja (tl 108). Kostja oli jätnud tasumata ka 06.06.2013. a teostatud tööde eest esitatud arve (tl 8). VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud tööd kasutama ning väidetavad viivitused ja puudused töös on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kohtu hinnangul on kostja jätnud alusetult tööde üleandmise – vastuvõtmise akti allkirjastamata, töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja teostas tööd vastavalt lepingule ning selle lisadele, 24 päeva väldanud tööseisaku põhjustas kostja tegevus. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6 130,22 eurot ning lepingu punkt 5.5. alusel ka lepinguliste kohustuste täitmise peatamisega kaasnenud kulutused summas 564 eurot (tl 49-57). VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas lepingu punktiga