XXXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 20.06.2013 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud motiive.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta HJ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik ja hagi asjaolud
1.MV esitas 06.10.2009 Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse HJlt 99 532,58 krooni saamiseks. Võlgnik esitas 03.12.2010 makseettepanekule vastuväite. 20.12.2010 tegi kohtunikuabi määruse maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse üleandmise kohta. 04.01.2011 esitas MV kohtule nõuetekohase hagiavalduse HJlt võla 5315,28 euro ja viivise 886,56 euro saamiseks.
2.Esialgselt sõlmisid OÜ HEK MV ja kostja töövõtulepingu kostjale kuuluva XXXXXXX-XXXXXX, XXX XX X-X korteri remondiks ajavahemikul 08.06.2007 kuni 01.08.2007. Kostja kohustus tasuma ettemaksu 61 000 krooni. Remondi maksumuseks oli 124 826 krooni, mille MV tasus OÜ-le HEK MV. HJl pangast laenu saamiseks tegi MV kulutusi 19 340 krooni.
3.27.08.2007 allkirjastasid pooled akti võlgade kohta. Aktis on märgitud MV poolt tasutud summad, kostja poolt sellest tasutud 61 000 krooni ja see, et võlg MVle on 83 166 krooni. Hageja arvestas kokkuleppes nimetatud kuupäevast kuni 27.09.2009 viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja allkirjastas võlatunnistuse, kuid ei saanud aru, millele ta alla kirjutas. Tegemist oli rahatu kokkuleppega, raha kostja hagejalt saanud pole. Hageja teostas kostja korteris ebakvaliteetse remondi ja kostja soovis tagasi saada ettemaksu ja hageja peab kostjale hüvitama ebakvaliteetse korteri remondiga tekitatud kahju. Esimese astme kohtu otsus
5.Pärnu Maakohus rahuldas 20.06.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 5315,28 eurot ja viivise 886,56 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus lähtus asja lahendamisel 27.08.2007 sõlmitud kokkuleppest, mida pooled on nimetanud aktiks ja käsitles nimetatud dokumenti võlatunnistusena. Dokumendi järgi on hageja andnud kostjale laenu, hageja on teinud kostja vara remontimisel kulutusi ja välja on toodud võlgnevuse kogusumma. Dokumendis toodut kinnitab kostja oma allkirjaga. Kohus tegi asja arutamisel kostjale ettepaneku selgitada kohtule kirjalikult dokumendis toodud asjaolusid. Kostja seda ei teinud. Kohus ei tuvastanud, et poolte vaheline kokkulepe oleks tühistatud. Kuna kohus lähtus asja lahendamisel kostja võlatunnistusest, jättis kohus kõrvale kostja vastuväited nõudele, mis tulenesid laenu
rahatusest ja hageja poolt tehtud remondi ebakvaliteetsusest ning korteri mittekasutamisest kui põhjendamatud, põhistamata ja tõendamata ning kostja võlatunnistusega vastuolus olevad väited. Nagu nähtus kogutud tõenditest, tekkisid nimetatud kostja vastuväited mitte sündmuste toimumise ajal või mõistliku aja jooksul, mis oli sündmustest möödunud, vaid pärast hagi esitamist. Kohus leidis, et kostja vastuväited hagile ei anna alust hagi mitte rahuldada. Apellatsioonkaebus
7.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
8.Maakohus ei ole välja toonud otsuse kirjeldavas osas ega ole käsitlenud otsuse motiveerivas osas kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, samuti kõiki poolt väiteid ega hinnanud kõiki asjas esitatud ning kogutud tõendeid, mis hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt seonduvad faktiliselt ja õiguslikult kostja ja OÜ HEK MV vahelise töövõtu suhtega.
9.Riigikohus on kohtuvaidlustes võlatunnistuste olemuse ja õigusliku kvalifitseerimise ning poolte tõendamiskoormise osas selgitanud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada. Deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte.
10.Maakohus on lahendanud pooltevahelist, väidetavast võlatunnistusest tulenevat võlavaidlust, kuid vastuolus TsMS § 438 lg-s 1 sätestatuga ei ole käsitlenud ühelgi viisil või moel kostja ja OÜ HEK MV vahelist töövõtusuhet, millele tugineb hagiavaldusest nähtuvalt nii MV kui ka oma vastuväidetes HJ. Maakohtu otsuses ei ole leida mingeid käsitlusi ega hinnanguid muuhulgas kostja sisulistele vastuväidetele sellest, et kostja ei ole sõlminud ei hagejaga ega OÜ-ga HEK MV kunagi kirjalikku töövõtulepingut; hageja ega OÜ HEK MV ei ole esitanud temale kunagi kostja korteri remonti puudutavat hinnakalkulatsiooni või -pakkumist; kostja ei ole sõlminud hagejaga kunagi laenulepingut ning ei ole saanud kunagi MVlt rahalist laenu; MV ei ole asjas kohane hageja ehk nõudeõiguslik isik, kuivõrd kostja sõlmis suulise töövõtulepingu OÜ-ga HEK MV, mitte MVga; kuivõrd OÜ HEK MV poolt kostjale teostatud remonttöö ei võimalda kostjal korterit teostatud tööde oluliste puuduste tõttu kasutada, siis on kostjal alus keelduda tehtud töö eest mis tahes tasu maksmisest; hageja ei ole tõendanud – millises maksumuses on OÜ HEK MV üldse kostjale töid teinud, kuid mitte ainult.
11.Kohtuotsusest ei nähtu mingeid käsitlusi, järeldusi ega põhjendusi seonduvalt hagi aluseks olevate asjaolude (s.h. tuvastamisele kuuluvad suulise töövõtulepingu tingimused, täitmise maht ja kvaliteet) ja kostja vastuväidete paikapidavuse kontrollimiseks läbi viidud ehitustehnilise ekspertiisi aktis esitatud eksperdi arvamuse sisuga ja kvaliteediga võrrelduna kohtu poolt eksperdile esitatud küsimusega. Maakohu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele saaks või võiks tugineda MV nõue väidetavate kulutuste tegemisega seoses kostja poolt pangast laenu saamisel, millise tuvastatava õigussuhte ja milliste kontrollitavate tõendite alusel tekkis MVl väidetav võlaõigussuhe OÜ-ga HEK MV, mis andnuks MVle materiaalõigusliku aluse nõude esitamiseks HJ vastu.
12.Apellant leiab, et tema vastu esitatud hagi on aegunud. Hageja poolt väidetava laenusuhte puudumisele viitab asjaolu, et hageja ei ole teinud kostjale kunagi ühtki avaldust laenulepingu ülesütlemise kohta.
Vastustaja seisukoht
13.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
15.Maakohus käsitles ebaõigesti poolte vahel 27.08.2007 sõlmitud kokkulepet konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja. Käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud aktist ei nähtu poolte tahet sõlmida iseseisev kohustus. Kuid poolte vahel sõlmitud kirjalikku kokkulepet saab käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna.
16.Hagiavaldusest ja võlatunnistusest tulenevalt on kostja võlgnevus tekkinud kahel alusel: 1) suuliste laenulepingute alusel kostjale üleantud rahasummad, kokku 19 340 krooni ja 2) töövõtulepingu järgi OÜ-le HEK MV tasumata summa 63 826 krooni, mille hageja oli osaühingule hüvitanud.
17.Hageja väidete kohaselt olid nad kostjaga tuttavad juba enne korteri ostmist ning kostja palus hageja käest laenu seoses korteri ostuga. Hageja andis kostjale sularaha maakleritasu ja notaritasu maksmiseks ning pangas vajalike maksete tegemiseks, nii palju, kui kostja küsis, kokku 19 340 krooni. Kostja paljasõnaline vastuväide, et ta ei ole tegelikult MVlt laenu saanud ja allkirjastas võlatunnistuse ilmselt koos teiste dokumentidega, seda läbi lugemata, ei lükka ümber kirjalikku kinnitust laenu saamise kohta. Maakohus tegi asja arutamisel kostjale ettepaneku selgitada kohtule kirjalikus dokumendis toodud asjaolusid, mida kostja ei teinud. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla hageja väited laenu andmise kohta. Kostja ei mäleta, kuidas ja millal maksis maaklerile, kui palju korter maksis, ei mäleta notaritasu maksmist, ei mäleta akti allkirjastamist.
18.Kostja ei eita, et sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga HEK MV, kes korteri remondi ka teostas, kuid leiab, et kuna remonttöö oli oluliste puudustega, siis on tal alus keelduda tehtud töö eest mis tahes tasu maksmisest. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et augustis 2007 anti remonditud korter kostjale üle. Kostja ütluste kohaselt ringkonnakohtu istungil allkirjastas kostja täitmisaktid augustis 2007 ja kui täitmisaktid olid allkirjastatud, läks ta mõni päev hiljem vaatama neid töid, mis tema korteris tehti ja siis avastas, et need tööd on puudulikult tehtud. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et oleks töö vastuvõtmisel või mõistliku aja jooksul pärast seda mingeid pretensioone töövõtjale esitanud. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimuste mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu
jooksul. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, välja arvatud, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, millest saaks sellist vabandatavust järeldada. Kostja on kirjalikku akti allkirjastades nõustunud summaga, mille ta korteri remondi eest võlgneb.
19.Asja materjaliga on vastuolus kostja apellatsioonkaebuse väited, et ta ei ole kunagi OÜga HEK MV kirjalikku töövõtulepingut sõlminud ja OÜ HEK MV ei ole esitanud temale kunagi kostja korteri remonti puudutavat hinnakalkulatsiooni või –pakkumist. Kirjalik töövõtuleping on kohtule esitatud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et töövõtulepingul on tema allkiri. Töövõtulepingus on viidatud ka kalkulatsioonhinnapakkumisele. Remondi teostamist ja selle maksumust kinnitab ka maakohtu poolt määratud ehitustehnilise ekspertiisi akt, mille kohaselt remonttööde maksumus seisuga 01.08.2007 oli 148 666 krooni. Võlatunnistuses on kostja nõustunud remondi maksumusega summas 124 826 krooni.
20.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole usutavaks teinud ega ühegi tõendiga tõendanud, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Ringkonnakohtu istungil loobus kostja apellatsioonkaebuses esitatud aegumise vastuväitest, mistõttu ringkonnakohus seda ei käsitle. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud seadusest tulenevale viivise arvestusele. Menetluskulude jaotus ja selgitus
21.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.