Korteriühistu Ridaküla 18 hagi G. L. vastu 803,89 euro nõudes
Hagihind
803,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Ridaküla 18 (RK xxx; asukoht: Ridaküla 1821, 31024 Kohtla-Järve) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected] ) Kostja: G. L. (IK xxx; elukoht: xxx)
Viimase kohtuistungi aeg
06.05.2014. a
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus KÜ Ridaküla 18 hagis G. L. vastu keskküttesüsteemi omal kulul taastamiseks korteris Ridaküla 18-35, kuna hageja on sellest nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
2.Jätta KÜ Ridaküla 18 hagi G. L. vastu 803,39 euro nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.KÜ Ridaküla 18 esitas 14.10.2011. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. L. vastu 499,08 euro saamiseks. 20.12.2011. a esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 24.01.2012. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetluse jätkamiseks.
2.Hageja esitas 07.02.2012. a hagi G. L. vastu põhivõla 550,21 euro ja viivisvõla 80,16 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriühistu liige, kostjale kuulub korteriomand nr 35 elumajas xxx. Kostja on üle läinud alternatiivküttele, rikkudes õigusaktides toodud nõudeid. Keskkütteradiaatorid on välja lõigatud, mis rikub elamu ühtse soojavarustuse normaalset toimimist, kahjustades sellega teiste korteriomanike huve. Korteriühistu üldkoosoleku 17.11.2009. a otsusega otsustati kostjale arvestada 100% keskkütte tasu kuni dokumentide esitamiseni, mis kinnitavad alternatiivküttele üleminekut. Kostja võlgneb hagejale haldus-ja hoolduskulude ning kommunaalteenuste eest koos viivistega 630,37 eurot.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 126-127) märkis kostja, et ta ostis korteri 16.01.2002. a. Korteri soetamise ajal oli korter eelmise omaniku S. G. poolt keskküttesüsteemist välja lülitatud, mis on tõendatud 28.02.1997. a aktiga (I kd tl 128). Kostja kasutab korteris elektrikütet. Kostjale korteriühistu poolt pretensioonide esitamine rohkem kui 10 aastat pärast korteri väljalülitamist keskküttesüsteemist, mis ei olnud teostatud kostja poolt, on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Kostja ei saa kanda vastutust endise korteriomaniku tegevuse eest. Kostja tasub kõik majanduskulud ja kommunaalmaksed. Soojuse eest ta ei tasu, kuna ei tarbi seda teenust.
HAGI TERVIKTEKST
4.Hageja esitas 23.07.2013. a hagiavalduse tervikteksti. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades kostja korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on hageja igakuiselt esitanud kostjale arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.07.2013. a on kostja põhivõlg hageja ees 766,79 eurot ning seisuga 01.07.2013. a on viivise võlgnevus 37,10 eurot.
5.Kostja võlgnevus tekkis selle tõttu, et kostja sõnul ei ole tema nõus tasuma hagejale kütte eest. Kostja korteris olid 1997. aastal endise korteriomaniku poolt maha võetud radiaatorid. Radiaatorid olid maha võetud endise korteri omanikupoolt omavoliliselt. Kostja ega tema õiguseelneja ei saanud korteriomanikelt ega hagejalt nõusolekut keskküttesüsteemi
muutmiseks, ei olnud keskküttesüsteemi muutmist ka heaks kiidetud korteriomanike või hageja poolt. Keskküttesüsteemi muutmisega seotud tööd ei olnud tehtud projekti järgi ning puudub ka vastav ehitusluba. Ehitusregistrisse tehtud järelpärimise kohaselt on kostja korteri küttesüsteemi liigiks märgitud kaugküte. Kostja ei paigaldanud ka oma korteris mingisugust alternatiivkütet. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt viia korteri küttesüsteem korda, s.o. taastada keskküttesüsteem (paigaldada radiaatorid) või alternatiivselt lõpetada korteri üleviimine alternatiivküttele (selleks on vaja täiendavalt saada ehitusluba, teha vastav alternatiivkütte projekt, teha kaudse kulude arvestus, paigaldada alternatiivküte jne.). Lähtudes sellest, et tasu keskkütte eest on majandamiskulu ja kostja ei tõendanud, et temal on õigus tasuda keskkütte eest teistel alustel kui muud korteriomanikud, otsustati 17.11.2009. a hageja üldkoosolekul alates 01.11.2009. a arvestada kostjale keskkütte eest 100 % (s.o arvestada tasu keskkütte eest korteri üldpinna alusel).
6.Hageja leiab, et kostja õiguseelneja (üldõigusjärglus), lammutades ilma projekti, ehitusloa ning kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva keskküttesüsteemi, mis asub kostja korteris, on rikkunud hageja ja teiste korteriomanike õigusi. Kostja ei parandanud olukorda ja ei taastanud korteris keskküttesüsteemi ega viinud korterit alternatiivküttele üle, millega ka on rikkunud hageja ja teiste korteriomanike õigusi.
7.25.05.2013. toimus KÜ Ridaküla 18 üldkoosolek, millel otsustati kohustada kostjat taastama tema korteris keskküttesüsteem kuni 25.06.2013. a ning juhul kui kostja ei taasta keskküttesüsteemi, siis pöörduda vastava hagiga kohtusse. Üldkoosoleku otsus oli kostjale kättetoimetatud. Kostja keeldus keskküttesüsteemi taastamast. Seisuga 25.06.2013. a ei olnud kostja korteris kesküttesüsteem taastatud. Hageja palub kohustada kostjat taastama omal kulul keskküttesüsteemi aadressil Kohtla-Järve Ridaküla 18-35.
8.Kostja põhiline vastuväide võlgnevuse nõudele on seotud sellega, et kostja ei ole nõus tasuma kütte eest 100 % korteri üldpinnast. Kostja leiab, et tema ei tarbi keskkütet. Kostja tugineb sellele, et tema korteris on raadiaatorid välja lõigatud ja püstakud on isoleeritud. Kostja tõendab antud asjaolud aktiga nr 11. Hageja on arvamusel, et kostja poolt esitatud akt ei ole usaldusväärne tõend. Esiteks, aktist ei ole selge, kes tegi tööd, kes koostas antud akti ja kes tegi arvestusi. Samuti aktiga võib tõendada ainult seda asjaolu, et korteris, aadressil xxx olid maha võetud radiaatorid ja isoleeritud püstakud 28.02.1997. a. Kostja tugineb aga oma vastuväites asjaolule, et korteris radiaatoreid pole ja püstakud on isoleeritud ka võlgnevuse tekkimise perioodil, s.o juuni 2010 – juuni 2013. Hageja on arvamusel, et kostja poolt esitatud aktiga ei saa tõendada asjaolu, et ajavahemikus 2010 – 2013 kostja korteris keskkütteradiaatoreid pole ja püstakud on isoleeritud. Ka hageja ei võinud kontrollida antud asjaolusid, kuna kostja ei luba siseneda korterisse küttesüsteemi ülevaatamiseks.
9.KÜ Ridaküla 18 17.11.2009. a üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, mille alusel peab kostja tasuma keskkütte eest 100% korteri üldpinnast. Hageja teeb keskkütte arvestused sellise üldkoosoleku otsuse alusel, üldkoosoleku poolt kinnitatud küttekulude metoodika alusel ja põhikirja alusel. 17.11.2009. a üldkoosoleku otsused ei olnud kostja ega teiste korteriomanike poolt vaidlustatud ja need on kehtivad.
10.Seisuga 01.07.2013. a on kostja põhivõla suurus 766,79 eurot. KÜS § 7 lg 4 ja kostja põhikirja p 4.2.8 on kostjale arvestatud viivist 0,07%, viivisevõlg on 30.06.2013. a seisuga 37,10 eurot.
MENETLUSE KÄIK
11.Kostja esitas kohtule 28.11.2013. a akti selle kohta, et kostja korteris on taastatud keskkütte.
12.Hageja loobus 10.01.2014. a avalduses nõudest kohustada kostjat taastama keskküttesüsteem. Hageja teatas, et pooltel ei õnnestunud leida kompromissi võlgnevuse ja viivise nõudes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Asja materjalidest tuleneb, et 28.02.1997. a on xxx korteris (omanik S. G.) eemaldatud keskkütteradiaatorid ning keskkütte püstakud on isoleeritud. Aktile on alla kirjutanud korteriomanik, AS Tammiku Maja esindaja ja soojatootja esindaja. Soojuse jääkkoormus on 15% (I kd tl 128). 19.09.2001. a on S. G. müünud korteriomandi kostjale (I kd tl 131). KÜ Ridaküla 18 üldkoosoleku otsusega otsustati alates 01.11.2009. a arvestada korteritele 25, 26, 32, 35 (kostja korter), 44, 45, 48, 58 ja 59 100% keskkütte tasu kuni korteriomanike poolt dokumentide esitamiseni, mis kinnitavad, et nad on alternatiivkütte kasutajad. Võimaldada korteriomanikel taastada oma korterites keskkütteradiaatorid omal arvel, sh tekkivad elumaja keskkütte kulud (kütte välja- ja sisselülitus; I kd tl 41-42). Kostjalt on maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud võlg perioodi eest 01.10.2009. a kuni 01.07.2010. a (10 991 krooni koos menetluskuludega e 702,45 eurot, tsiviilasi 2-10-36076).
14.Hagetava perioodi eest (juuli 2010 kuni juuni 2013) on kostjale arvestatud keskkütte eest vastavalt korteriomandi üldpinna suurusele 100% (47,80 m2), vaatamata sellele, et kostja ei kasuta keskkütet (keskkütte taastati 28.11.2013. a, III kd tl 160). Kostjale esitatud arved perioodil juuli 2010 kuni juuni 2013, millest nähtub ka tasu soojuse eest, arvete üldsumma ja kostja teostatud maksed on esitatud tabelites (II kd tl 55, III kd tl 14-15). 2010. a juulist kuni detsembrini on kostjale arvestatud kütte eest tasumiseks 3 450,37 krooni (220,52 eurot), 2011. aastal 464,01 eurot, 2012. a 568,51 eurot ja perioodil jaanuar 2013 kuni juuni 2013 352,42 eurot.
15.Külma ja sooja vee, gaasi ja kütte arvestuse metoodika on kinnitatud kostja poolt 30.09.2011. a (I kd tl 37-40). Metoodikas on välja toodud alternatiivküttele ülemineku tingimused. Keskkütte kasutajad maksavad soojakulu eest vastavalt tootja esitatavale arvele korteriomandi 1m2 kohta, alternatiivse elektrikütte kasutajad maksavad kaasosa 33%, mille hulka kuulub jääksoojuse hulk korteris, käterätikukuivati, kelder, trepikoda, kaudne soojus (torustiku teatud soojakaod), alternatiivse gaasikütte kasutajad maksavad kaasosa 33%. Korterid, kus osaliselt on radiaatorid välja lõigatud, ei kuulu alternatiivkütte kasutajate hulka. Omanikud, kes on korteris radiaatorid osaliselt välja lõiganud, maksavad kütte eest 100%.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 01.11.2009. a ei arvestatud kostjale soojusenergia eest tasumiseks 100% (vastavalt korteri ruutmeetrite arvule), vaid jääkkoormuse järgi (15%).
17.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on eelmise korteriomaniku õigusjärglane. Korteriomandi omandaja ei ole mitte võõrandaja üldõigusjärglane, nagu arvab kostja, vaid KÜS § 51 kohaselt lähevad talle üle ainult korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused. Seega ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei ole täitnud metoodikas kirjeldatud erikohustusi ja alternatiivküttele ülemineku tingimusi. Kui kostja korteri omandas, olid sealt radiaatorid eemaldatud ja püstakud isoleeritud 5 aastat tagasi, alates kostja korteriühistu liikmeks saamisest kuni kütte arvestamise metoodika kinnitamiseni oli möödunud üle 10 aasta. Seega ei saanud kostja kuidagi täita erikohustusi ja alternatiivküttele ülemineku tingimusi (kõigi korteriomanike nõusolek, elektri- või gaasiküte projekt, küttekulude jaotamise projekt, kohaliku omavalitsuse luba jms). Kütte eest analoogilise tasu nõudmine (100%) olukorras, kus kostja korteris puudusid keskkütteradiaatorid ning püstakud olid isoleeritud ning üle 7 aasta hiljem, on kohtu arvates vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Korteriühistul on õigus nõuda korteris tsentraalkütte taastamist ja tasumist lähtudes sellest, nagu oleks tsentraalküte korteris olemas ainult juhul, kui korteriomanik ise omavoliliselt tsentraalkütte kasutamise lõpetab. Kohus märgib, et kütte arvestamise metoodikas ei ole kostja suhtes kohaldatav punkt 1.6.6. Nimetatud punkt reguleerib tasu maksmist 100% ulatuses juhul, kui radiaatorid on osaliselt välja lõigatud.
18.Kostja ei ole tasunud arveid täies mahus, pidades ebaõiglaseks tasu arvestamist kütte eest. Kohus leiab, et hageja peab kohtlema kostjat samal viisil, kui alternatiivkütte kasutajad, arvestades perioodil juuli 2010 kuni juuni 2013 kostjale tasumiseks 33% soojusest (jääksoojuse hulk korteris 15%, käterätikukuivati, kelder, trepikoda, kaudne soojus). Perioodil juuli 2010 kuni juuni 2013 on kostjale soojusenergia eest arvestatud tasumiseks 1 605,46 eurot (100%). 33% soojuse arvestamisel tulnuks kütte eest samal perioodil tasuda 529,80 eurot. Alusetult on esitatud tasumiseks 1 075,66 eurot, millest on tekkinud ka kostja nn võlgnevus ja viivis (766,79 eurot + 37,10 eurot). Kuna kostjale arvestatud võlasumma on väiksem kui alusetult arvestatud summad, tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4). Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega kannab menetluskulud hageja.
20.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.