Kohtulahend

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 29.07.2007 laenulepingu nr 01320152455 (laenuleping 1), mille alusel maksis hageja kostjale välja eluasemelaenu summas 86 280,72 eurot (1 350 000 krooni) AS SEB Eesti Ühispank eluasemelaenu refinantseerimiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 08.11.2007 laenulepingu nr 0132015245500 (laenuleping nr 2), mille alusel maksis hageja kostjale välja eluasemelaenu summas 15 977,91 eurot (250 000 krooni) korteriomandi remondiks aadressil XXXXXXXX X-X, Tallinn. Laenulepingu 1 p 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel seati 04.07.2007 hageja kasuks laenulepingust 1 tuleneva kohustuse tagamiseks ja samuti teistest sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks, hüpoteek korteriomandile aadressiga XXXXXXXX X-X, Tallinn registriosa nr. XXXXXXXXX, summas 138 049,16 eurot (2 160 000 krooni). Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, mistõttu ütles hageja 01.07.2009 laenulepingud ennetähtaegselt üles. Kostjale saadeti ülesütlemisavaldus 02.07.2009 tähitult ja lihtkirjana rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka pärast laenulepingute ülesütlemist, kasutas hageja 04.07.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat õigust ning esitas 22.10.2010 täitmisavalduse kohtutäiturile. Tagatis võõrandati 24.05.2011 toimunud enampakkumisel hinnaga 83 000 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 75 178,77 eurot. Laekunud summa ei olnud piisav, et katta kostja võlgnevust hageja ees. Hageja kogunõude suurus on 50 606,43 eurot, millest põhiosa nõue on 25 469,57 eurot, intressinõue 6858,71 eurot ning viivisnõue 18 278,16 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on oluliselt rikkunud oma kohustusi laenu väljastamisel, kuna ei viinud läbi piisavat laenuanalüüsi. Hageja oli kohustatud analüüsima ja hindama ka kostja varasemate aastate finantsnäitajaid. Juhul kui hageja kostja krediidivõimelisust kontrollis, pidi talle olema teada kostja majanduslik olukord. Kostja majanduslikku olukorda laenulepingu sõlmimisel näitab ka asjaolu, et kostja vajas laenu eelmise laenu refinantseerimiseks. Lisaks on hageja valesti hinnanud laenule antud tagatist. Tagatiseks olnud korteriomandile seati hüpoteek summas 2 160 000 krooni, kuid võõrandati hinnaga 83 000 eurot (1 298 667,80 krooni). Oma kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju ei saa sisse nõuda kostjalt. Kostja palus vähendada hagis nõutud viivise summat 10%-ni põhinõudest. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt 41 328,28 eurot hageja kasuks (VÕS § 396 lg 1, § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel) ning jättis menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. Pooltel puudus vaidlus põhinõude ja kõrvalnõuete arvestamise metoodika ja arvestuse üle. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja analüüsis piisavalt kostja krediidivõimekust või 2(5)

kasutas ära kostja laenuvajadust, rikkudes sellega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva laenuandjana vastutustundliku laenaja kohustusi ning kas hageja hindas õigesti tagatiseks olnud korteriomandi väärtust. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 ja 3 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. 25.05.2007 kodulaenu taotlusega on tõendatud, et kostja taotles laenu refinantseerimist, täiendava laenu väljastamist ja krediitkaarti limiidiga 20 000 krooni kuus. Kuna tegemist oli AS SEB Eesti Ühispank eluasemelaenu refinantseerimisega kostja algatusel ja kostja võttis lisaks olemasolevatele kohustustele täiendavaid kohustusi, siis ei saa järeldada, et ta esitas taotluse TsÜS § 86 lg 2 loetletud asjaoludel. Laenutaotlusest nähtuvalt oli kostja töötasu 26 800 krooni ja lisasissetulekud 6000 krooni, kulud kokku 5600 krooni. Krediidi väljastamise otsustega, tõenditega sissetulekute suuruse kohta, pangakonto väljavõttega ja eraisiku krediidiraportiga on tõendatud, et hageja kogus tõendeid kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta, analüüsis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning võrdles neid laenusumma ja tagatise väärtusega. Hagiavaldusele lisatud maksegraafikust saab järeldada, et laenu tagasimakse suurus, arvestamata lisasissetulekut, jääb alla poole kostja sissetulekust. Seega on kostja väited, et hageja ei ole analüüsinud kostja krediidivõimekust või on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, paljasõnalised ja tõendamata. Järelikult ei ole laenulepingud tühised ega heade kommetega vastuolus. Kostja on laenu taotluses märkinud tagatise väärtuseks 2 325 000 krooni. BRC eksperthinnanguga 3113/11/06, mille tellijaks oli kostja, on tõendatud, et tagatiseks olnud XXXXXXXXXX XX X-X asunud korteriomandi turuväärtus oli 2006 aasta novembrikuus 2 325 000 krooni. Hinnang põhineb võrdlusmeetodil ja on koostatud esitamiseks krediidiasutusele. Seega on hageja hinnanud tagatise krediidiväärtust tuginedes kostja tellitud eksperthinnangule. VÕS § 101 lg 6 on sätestatud võlausaldaja õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-le 162. Kostja taotles viivise vähendamist 10%-le põhivõlast. Kohus, võttes arvesse, et kostja on olnud laenulepingu 1 täitmisega viivituses alates 26.01.2009 ja laenulepingu 2 täitmisega alates 16.06.2008, et kostja on käesoleval ajal töötu, et VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis on väiksem hageja taotletud viivisest ning, et hageja ei ole põhistanud lepingu täitmisega viivitamisest tulenevat kahju, leidis, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt ning viivis kuulub välja mõistmisele kokku summas 9000 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata intressi ja viivise nõue.

3(5)

Maakohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata ja hinnanud ebaõigesti tõendina asjas esitatud laenulepingut, mille kohaselt oli laenu eesmärk eelmise laenu refinantseerimine. Selles järeldub, et kostjal oli laenulepingu sõlmimisel erakordne vajadus ning see oli hagejale teada. Hageja ei hinnanud õigesti kostja krediidivõimet ega tagatise väärtust, mis on viinud olukorrani, kus tagatise realiseerimisel on üles jäänud arvestatav nõue. Maakohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata, et tehing oli vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Seega oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata vähemalt viivist ja intresse puudutavas osas. Maakohus on jätnud ebaõigesti tuvastamata, et hageja on oluliselt rikkunud oma kohustusi laenu väljastamisel ning on seega ka ise vastutav laenu tagastamata jätmise eest. Laenusaaja suhtes tuleb enne laenu andmise otsustamist viia läbi laenuanalüüs, mis peab muuhulgas hõlmama andmeid laenusaaja varasemate kohustuste täitmise kohta ning andmeid laenusaaja viimase kolme aasta finantsnäitajate kohta. Juhul kui hageja kostja krediidivõimelisust kontrollis, pidi talle olema teada kostja majanduslik olukord. Kostja majanduslikku olukorda laenulepingu sõlmimisel näitab ka asjaolu, et kostja vajas laenu eelmise laenu refinantseerimiseks. Lisaks on hageja valesti hinnanud laenule antud tagatist. Hageja oleks pidanud ilmselgelt laskma ise hinnata tagatiseks oleva eseme väärtuse ning krediidianalüüsis sellega arvestamata. Eeltoodust on hageja rikkunud KAS § 83 lg 3 vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning maakohus on jätnud selle ebaõigesti tuvastamata. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Võlgnik heidab pangale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist võlgniku kui laenusaaja suhtes. Õige on kostja seisukoht, et see on hageja kui krediidiasutuse kohustus. Samas ei ole kostjaga sõlmitud laenuleping selle põhimõtte rikkumise tõttu täielikult ega osaliselt tühine. Lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine. Isegi kui pank oli lepingu sõlmimisel teadlik võlgniku soovist võtta laen eelneva kohustuse refinantseerimiseks, samuti teadlik tagatise madalamast väärtusest, ei saa tehingut pidada heade kommete vastaseks. Käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 ps-t 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seejärel kontrollima, kas võlgnik tegi tehingu sundolukorras. TsMS § 239 lg-st 1 tulenevalt peab võlgnik kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuse vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-49-11, p 8). Üksnes asjaolust, et kostja laenas raha eelmise kohustuse refinantseerimiseks ja hageja tugines laenu tagamisel kostja poolt tellitud hindamisaktile, ei saa järeldada, et laenuleping sõlmiti laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja väidetest tuleneb sisuliselt, et kinnisvara hindaja hindas tema tagatise väärtuse liiga kõrgeks ja hageja jättis selle kontrollimata. Kostja ei vabane laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest asjatundja väidetava ebaõige arvamuse tõttu, mida hageja täiendavalt ei kontrollinud.

4(5)

Vastutustundliku laenamise põhimõtet on Riigikohus täiendavalt selgitanud oma lahendis 3-2-1-16913, p-s 20 jj. Nimetatud põhimõtte rakendamise eesmärgiks on laenusaaja või selle tagaja „laenuorjusse“ sattumise vältimine. Võlgnik on põhjendanud vastava põhimõttega laenulepingu tühisust, kuid pole tuginenud asjaolule, et tal tekkis käenduslepingu sõlmimisest kahju, mille hüvitamise nõude (VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel) saab ta panga nõudega tasaarvestada. Apellatsioonimenetluses sai kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 950 euro ulatuses. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel. Kuna kohtuotsus jääb lõppjäreldustes muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.