Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus Voldemar Jegisman vastu võla nõudes. Kohus tegi 09.10.2013. a määrusega võlgnikule Voldemar Jegisman makseettepaneku võla tasumiseks, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.02.2014. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 07.02.2014. a määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks kostja vastu. 20.02.2014. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja OÜ Aktiva Finants hagiavaldus kostja Voldemar Jegisman vastu 4651,99 eurot nõudes. 25.02.2014. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavalduse osas. Hagimaterjalid koos määrusega saadeti kohtukordnikuga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile *, kust menetlusdokumendid tagastati põhjendusega, et ei ela/asu aadressil, ja märkega „maja tühi, kaks välisseina maha lõhutud, ei ole eluruum“. 05.03.2014. a määrusega kohus määras toimetada kostjale Voldemar Jegisman’ile menetlusdokument avalikult kätte. Väljaandes Ametlikud teadaanded ilmus kohtuteade 05.03.2014. a. Kostja Voldemar Jegisman ei ole kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil 06.05.2014. a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitte ilmumise põhjusest kohut ei teavitanud. Kohtukutse oli kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, vastav kohtuteade ilmus 09.04.2014. a. Hageja loobus 06.05.2014. a kohuistugil osaliselt viivise nõudest summas 480,00 eurot. 14.05.2014. a kohtumäärusega võttis kohus hageja osalise hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse viivise 480 euro nõudes seoses hagist loobumisega. Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid lepingud, 01.09.2011. a Liitumislepingu nr * ja 01.09.2011. a Liitumislepingu nr * lisa Järelmaksuga müügilepingu (edaspidi Järelmaksuga müügileping), millede alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja saadud kaubale koostas Elisa Eesti AS maksegraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kauba maksumuse tasuma vastavalt järelmaksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede eest on summas 0,00 eurot. Järelmaksuga müügilepingust tulenev põhiosamaksete võlgnevus on summas 480,00 eurot. Intress antud lepingute alusel on 0,00 eurot.

Järelmaksuga müügilepingust tulenev käsitlustasu võlgnevus on summas 63,91 eurot. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr * käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingust. Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel ja järelmaksuga müügilepingul. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012 kostja vastase nõude põhisummas 2466,92 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingutele ja lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve tähtajast. Hageja palub välja mõista kostjalt V. Jegisman hageja kasuks võlgnevus 2466,92 eurot ja viivised 2185,07 eurot. Samuti palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv summas 325,00 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 639,12 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumiseks alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 06.05.2014 toimunud kohtuistungil hageja loobus osaliselt viivise nõudest summas 480,00 eurot. Hageja palub välja mõista viivised summas 1705,07 eurot. Muus osas jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja esitas kohtule tõendina Elisa Eesti AS ja kostja vahel Liitumislepingu nr * /tlk 27/, 01.09.2014 sõlmitud Liitumislepingu nr * lisa Järelmaksuga müügilepingu /tlk 23/, Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused /tlk 36-49/, kostjale esitatud 01.09.2011 arve nr * /tlk 25/, 03.10.2011 arve nr *, 05.11.2011 arve nr *, 03.12.2011 arve nr *, 01.01.2012 are nr * /tlk 28-35/, 21.12.2012 teatis nõude loovutamise kohta /tlk 22/, kostja passi koopia /tlk 24/. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikke vastuväiteid hagi kohta esitanud. Kostja 06.05.2014 kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.

Hageja esitas kostja vastu 01.09.2011. a sõlmitud Liitumislepingust nr * ja 01.09.2011. a sõlmitud Järelmaksuga müügilepingust nr * tuleneva nõude kogusummas 4651,99 eurot, millest põhiosa on 2466,92 eurot ja viivis 2185,07 eurot. Hageja loobus 06.05.2014. a kohtuistungil osaliselt viivise nõudes summas 480,00 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 01.09.2011. a Liitumislepingu nr * ja Järelmaksuga müügilepingu nr *, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kohtule esitatud 01.09.2011 Liitumislepingu nr * ja Järelmaksuga müügilepingu nr * koopiast nähtub kliendi nimi „Jegisman Undefined“. Hageja esindaja 06.05.2014. a kohtuistungil antud selgituste kohaselt on lepingute vormistamisel toimunud eksitus. Kohtule esitatud Voldemar Jegisman’i välismaalase passi koopiast on näha, et kostja kodakondsus on määramata (e inglise keele tõlge „undefined“) ja sellest on tingitud olnud eksitus nime märkimisel lepingutel. Kohus loeb tõendatuks lepingute sõlmimise kostja Voldemar Jegisman’iga, kuna isik on tuvastatav ka isikukoodi järgi. Kohtule esitatud 01.09.2011. a sõlmitud Järelmaksuga müügilepingul nr * puudub kostja allkiri. Hageja esindaja 06.05.2014. a kohtuistungil tunnistab, et allkiri puudub lepingul, kuid kostja on andnud allkirja kauba kättesaamisel 01.09.2011. a ja vormistuslik viga ei muuda olematuks seda, et ta on kauba kätte saanud ja tal on võimaldatud mobiilside teenust tarbida ning seda ta on ka teinud. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Antud juhul seadus ei sätesta sõlmitud lepingule kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul on tegemist ühel kuupäeval, so 01.09.2011. a, sama lepingu numbriga ning samade poolte vahel sõlmitud lepingutega – liitumisleping ning selle lisana olev järelmaksuga müügileping. Samal kuupäeval on ka kostjale V. Jegisman esitatud arve nr *, millel on kostja allkiri selle kohta, et ta võttis kauba vastu 01.09.2011. a. Arvel on märgitud viide, et tasumine – järelmaks. Kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud ega lepingute sõlmimist vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks 01.09.2011. a sõlmitud Järelmaksuga müügilepingu nr * sõlmimise Voldemar Jegisman’iga. Nõuete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 21.12.2012. a kostjale saadetud nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on kostja põhivõlgnevuse summas 2466,92 eurot. Nimetatud põhivõlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud Elisa Eesti AS poolt kostjale 01.09.2011. a arve nr * summale 480 eurot ja ajavahemikus 03.10.2011.a. kuni 01.01.2012 .a.

saadetud arved. Kostjale saadetud arvetelt nähtuvalt on kostja võlgnevus 03.10.2011 .a seisuga 1894,01 eurot, 05.11.2011. a seisuga 1904,01 eurot, 03.12.2011. a seisuga võlgnevus 1914,01 eurot, 01.01.2012 .a seisuga võlgnevus 1986,92 eurot. Kostja ei ole võlgnetavaid summasid vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõude summas 2466,91 eurot väljamõistmine on põhjendatud VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud Elisa Eesti AS Teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevalt kuupäevaks 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub Elisa viivise arvestamisel võlaõigusseaduses sätestatust. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient. Kostjale saadetud arvetel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid arvete maksetähtajast kuni hagiavalduse koostamise päevani, so 20.02.2014. a, järgmiselt: 1) arve nr * tasumisele kuuluv summa on 1894,01 eurot ja arve tasumise päev 17.10.2011. a, viivitatud päevade arv 700, viivis seega 1988,71 eurot; 2) arve nr * summa on 10,00 eurot, maksetähtaeg 19.11.2011. a, viivitatud päevade arv 667, viivis seega 10,01 eurot; 3) arve nr * summa 10,00 eurot ja arve tasumise päev 17.12.2011. a, viivitatud päevade arv 639, viivis seega 9,59 eurot; 4) arve nr * summa 72,91 eurot, arve tasumise päev 16.01.2012. a, viivitatud päevade arv 609, viivis seega 66,60 eurot. Hageja on arvestanud 01.09.2011. a Järelmaksuga müügilepingu nr * alusel tasumata osamaksete summalt 480,00 eurolt, arvestades viimase makse tasumise tähtaega 19.09.2013. a, viivitatud päevade arvu 153, viivist 110,16 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid kokku iga arve sissenõutavaks muutumisest 2185,07 eurot. Hageja loobus 06.05.2014. a kohtuistungil osaliselt viivise nõudest summas 480,00 eurot. Seega on viivise nõue kokku 1705,07 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole esitatud arveid ja maksegraafikus ettenähtud osamakseid õigeaegselt tasunud ega vastuväiteid esitanud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõistmine hageja kasuks summas 1705,07 eurot.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.