Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-34965
Tsiviilasi
XXXhagi XXXAS vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2622 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Andrei X (XXX, e-post: XXX); Kostja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eero Tonka (Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid, Roosikrantsi 19, Tallinn 10119; e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XXXkanda.
2.Vabastada hageja XXXkohustusest tasuda riigituludesse menetlusabina riigilõivu eest 225 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse kehavigastuse tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sisenes hageja 08.06.2012.a Tallinnas Kadaka teel asuvasse ABC ehituskauplusesse ja sai järsu löögi automaatselt avanenud ukselt. Hageja kukkus löögi tagajärjel, ei saanud tõusta ega jalale toetuda ning tundis valu. Hagejale kutsuti kiirabi, mis toimetas ta Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Hagejal tuvastati vasaku reieluu ülemise osa murd. 11.06.2013.a tehti hagejale vasaku reieluu naelastamine ja luude ühendamine. Hagejale määrati liikumisravi jätkamine ning jalale toetumine osalise keharaskusega 2 kuu jooksul, milleks hageja pidi kasutama karke. Hageja pidi samuti jätkama lihaseid tugevdava treeninguga ja liikumisharjutustega puusa- ja põlveliigestele.
2.Eeltoodud sündmuse tagajärjel tekkis hagejale kahju. Haiglas viibimise eest pidi hageja tasuma 25 eurot. Hiiu Ravikeskuses viibimise eest 575,34 eurot. Füsioteraapia eest tuli tasuda 22,50 eurot ehk kokku on hagejal tekkinud varalise kahju suuruseks 622,59 eurot. Lisaks eeltoodule tekkis hagejal mittevaraline kahju. Hageja leidis, et talle tekkinud mittevaralise kahju suuruseks on 2000 eurot.
3.Hagiavalduse täiendustes tõi hageja välja, et ta esitab kostja vastu deliktilise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kostja lõi oma tegevusega hageja jaoks ohtliku olukorra. Kostja süü ei ole välistatud. Hiiu Ravikeskuse arve nr XXX on tasunud hageja tütar XXX. Arve on esitatud hagejale. Mittevaralise kahju nõude hüvitamisel tuleb arvestada seda, et hageja ei saa ilma abita käia ja on sunnitud teistelt isikutelt abi paluma. Hageja liikumine on piiratud. Hagejale tekkis füüsiline valu ja tema välimus muutus. Hageja elukorralduse ja tegevuse piirangud tingisid tema elukorralduse muutuse. Kostja on kirjavahetuses hagejaga omaks võtnud, et õnnetusjuhtum toimus kaupluses asunud uksest tulenenud löögi tagajärjel. Kostja ei taganud ohutu sissepääsu olemasolu. Ühtegi hoiatussilti selle kohta, et uksed sulguvad automaatselt, ei olnud. Hageja ei saanud eeldada, et uste fotoelement töötab ebaühtlaselt ja uksed võivad teda ohustada. Kaupluse juhataja kirjeldas, et hageja üritas ust peatada, kuid tegu oli hageja inimliku kaitserefleksiga. Mittevaralise kahju nõude hüvitamisel tuleb arvestada, et lisaks füüsilisele valule toimus hageja välimuse muutus.
4.28.03.2014.a menetlusdokumendis väitis hageja, et ta veendus kauplusesse sisenemisel, et uksed on avatud, kuid sai järsku ukselt löögi. Ukse löögi tagajärjel hageja kukkus, ei saanud enam tõusta ning jalale toetuda. Ukse löök tekitas hagejale kehavigastuse eluliselt tähtsa organi piirkonnas, mis võib edaspidi ohustada tema tervist. Pärast ravi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oli hageja sunnitud ravi jätkama Hiiu Ravikeskuses. Trauma põhjustas hagejal ja tema perekonna elukvaliteedi ja heaolu languse. Hageja oli sunnitud vältima kontakte väljaspool kodu ebameeldiva välimuse ja halva enesetunde tõttu. Hageja füüsilised kannatused tõid kaasa psüühilise trauma ja hageja töövõime kaotuse. Kostja ei järginud EhS §-s 3 toodud nõudeid. EhS § 29 lg 1 p 4 järgi peab ehitise omanik tagama ehitise ohutuse selle kasutamisel. Videosalvestus näitab, et hageja sai löögi automaatselt avanevast uksest ning kukkus selle tõttu.
5.Kostja ei ole tõendanud hageja tahtlust enda kahjustamisel. Kehavigastuse olemasolu ja selle põhjustamine kostja tegevusega annab alust pidada kostja tegevust õigusvastaseks. VÕS § 1059 ei kuulu kohaldamisele. Kostja on omaks võtnud, et õnnetusjuhtum toimus tema kaupluses.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja hagis kirjeldatud ajal ja kohas kostja kaupluse juures kukkus. Mis põhjusel hageja kostja kaupluse juures kukkus, seda kostja ei tea. Hageja ei ole tõendanud hagis kirjeldatud asjaolusid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja kukkus kostja kaupluse ukselt saadud löögi tagajärjel. Kostja ei ole sellist asjaolu kunagi omaks võtnud. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega ja tõlkega kaupluse juhataja 12.06.2013 kirjast, mille kohaselt olevat hageja kukkunud kostja kaupluse uksest saadud löögi tagajärjel. Kostja hinnangul on hageja esitatud tõlge eksitav ja ebatäpne ning tõlkimisel on hageja huvides moonutatud kostja kaupluse juhataja 12.06.2013 kirja tegelikku sisu. Kaupluse juhataja on 12.06.2013 kirjas üksnes kirjeldanud, et uksed liikusid ja hageja kukkus ning et kaupluse juhataja subjektiivse hinnangu kohaselt pole välistatud, et hageja võis kukkumisel üritada toetuda hageja kaupluse uksele. Mis põhjusel hageja kaupluse uste ees kukkus, seda kaupluse juhataja kirjast ei nähtu. Kindlasti ei ole kaupluse kiri tõendiks selle kohta, justkui olevat hageja saanud kostja kaupluse ukselt mingi löögi, nii nagu seda on esitanud hagis hageja. Kaupluse juhataja 12.06.2013 kiri annab tunnistust sellest, et hageja kaotas tasakaalu ja hakkas kukkuma enne kaupluse usteni ning ukseavasse jõudmist. Vastasel juhul polnuks ju hagejal mingit põhjust ustelt mingit toetuspunkti otsida. Kostja hinnangul oli hageja kukkumine põhjustatud hagejast sõltuvast subjektiivsest põhjusest (nt tähelepanu hajumisest tingitud ajutine motoorikahäire) ning hageja kukkumisel puudub põhjuslik seos kostjaga või kostja kauplusega seotud asjaoluga. Kostja ei vastuta selle eest, kui hageja ise komistab ja kukub ning kukkumise tagajärjel tekib hagejale kahju.
7.Kostja ei ole rikkunud mingit üldist käibekohustust ega ole olnud hooletu oma kauplusesse ohutu sissepääsu tagamisel. Kaupluste jm avalike hoonete sissepääsudel automaatselt avanevate uste kasutamine on laialdane ja tavapärane. Juba ainuüksi tulenevalt kostja kaupluse uste ehituslikust konstruktsioonist ning linkide ja käepidemete puudumisest on igale mõistlikule isikule juba eemalt nähtav ja arusaadav, et kaupluse uksed sulguvad ja avanevad automaatselt. Uste avanemist ja sulgumist reguleerib liikumisandur. Inimese sisenemisel liikumisanduri jälgimisalasse uksed avanevad. Kui inimene jääb uste liikumisteele või liikumisanduri jälgimisalasse seisma, siis uksed ei sulgu, vaid sulguvad alles pärast seda, kui inimene on liikumisanduri jälgimisalast (sh uste liikumisteelt) eemaldunud.
8.Turvakaamera videost nähtuvalt hageja kukkus vahetult enne kaupluse usteni jõudmist, kusjuures kaupluse uksed oma liikumisteel mingit takistust ei kohanud, vaid jätkusid ühtlaselt sulgumist. Vahetult enne kukkumist ega kukkumise ajal hagejal ustega kontakti ei olnud. Kui kaupluses viibinud inimesed lähevad uste liikumisteede lähedusse hagejat abistama, siis inimeste poolt uste liikumisteede läheduses viibimise ajal uksed ei sulgunud, vaid püsisid avatud asendis. Eeltoodu tõendab, et uksed olid tehniliselt korras ning liikumisanduri tööpõhimõttel oli mõistlikult arvestatud, et uksed püsivad avatuna seni, kuni nende liikumisteel või liikumisanduri jälgimisalas viibib mingi takistus. Uksed avanesid ja sulgusid mõistliku kiirusega selleks, et iga isik jõuaks uste liikumist märgata ja sellega arvestada. Videost nähtuvalt sulgusid uksed piisava aeglusega, et välistada ustelt mingi tugeva ja kukkumist põhjustava löögi saamist isegi liikumisanduri rikke tõttu uste vahele jääva takistuse märkamata jäämise korral.
9.Kostja jälgib pidevalt uste korrasolekut. Alles 07.06.2012 oli kostja paigaldanud täiesti uued ja kaasaegsed kaupluse uste automaatikaseadmed. Kaupluse uksed toimisid tõrgeteta ja mitte ühelgi isikul ei ole olnud ustest sisenemisel ega väljumisel takistust. Kostjale ei ole kaupluse uste liikumisega seoses esitatud ühtegi pretensiooni ega kaebust. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt ohtliku olukorra loomist. Isegi kui hageja tõendaks põhjusliku seose olemasolu uste liikumise ja kukkumise vahel, vabaneks kostja vastutusest, sest kostja ei olnud uste hooldamisel tegevusetu. Kostja ei põhjustanud mingit riski, mis oleks realiseerunud hageja kukkumisega. Kostja lasi asjatundjal paigaldada 07.06.2012.a uue automaatikaseadmed, pärast mida ustel rikkeid ei ilmnenud. Kostja ei vastuta kukkumisest tuleneva kahju eest.
10.Kostja leidis, et hageja kahju nõue on tõendamata. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 20.06.2013.a arvest nr XXXja 08.07.2013.a maksekorraldusest ei nähtu, millisel näidustusel hageja haiglas viibis. Tõenditest ei nähtu, kuidas on kulu seotud hageja kukkumisega kostja kaupluse ees. Hiiu Ravikeskuse SA 20.06.2013.a arvest nr XXX ei nähtu, millistel näidustustel hageja Hiiu Ravikeskuses viibis. Tõendist ei nähtu, kuidas on kulu seotud hageja kukkumisega. Lisaks on hageja esitanud sama arve tasumise kohta 24.07.2013 maksekorralduse summas 128,59 eurot, millest ei nähtu, millega seoses antud summa maksti. Arve nr XXX oli täies ulatuses juba 08.07.2013 maksekorraldusega makstud. Hageja esitatud 23.07.2013.a maksekorraldusest summas 250 eurot ei nähtu, millega seoses on summa tasutud, kuna arve nr XXX oli täies ulatuses juba 08.07.2013 ja 24.07.2013 maksekorraldustega makstud. Füsioteraapia kulu kohta on hageja esitanud 24.07.2013 maksekorralduse summas 22,25 eurot, kuid maksekorraldusest ei nähtu, kelle eest ja millega seoses on summa makstud.
11.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud maksete seost enda kukkumise ja selle tagajärgedega. Hagis märgitud kukkumise ajal oli hageja 87-aastane ning kasutas igapäevaseks liikumiseks vasakule jalale toetumisel tugikepi abi. Hagis esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et maksekorraldustes kajastatud maksed on teostatud hageja erakorralise ravi eesmärgil ja hageja ei vajanud liikumisravi ja füsioteraapiat juba enne 08.06.2013 kukkumise kuupäeva. Lisaks nähtub hagiavaldusele lisatud hageja kontoväljavõttest, et 11.07.2013 on Tallinna Linnakantselei hüvitanud hagejale tervise säilitamise ja taastamisega (taastus- ja hooldusravi) ja abivahendite soetamisega seotud kulud summas 80,00 eurot. Eelnimetatud summa hagejale maksmise asjaolusid hagiavalduses kirjeldatud ei ole. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on Tallinna Linnakantselei poolt hagejale tervise säilitamise ja taastamisega seotud kulutuste hüvitamiseks makstud summad hagi nõuete kujundamisel arvesse võetud.
12.Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määrusega nr 27 kehtestatud „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra“ § 5 lg-le 6 on määruses märgitud toetusi õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse. Hageja kukkumine leidis aset 12.06.2013 ning vastavalt hagis väidetule kandis hageja kukkumisega seotud viimased kulud 24.07.2013. Hageja kontoväljavõte on esitatud kuni ajani 16.07.2013. Ei ole välistatud, et lisaks hagiavalduses esitatud konto väljavõttes kajastatud summale võib kohalik omavalitsus olla hagejale hüvitanud veel muid kukkumisega seotud tervise säilitamise ja taastamisega seotud kulutusi.
13.Kostja leidis, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue on tõendamata. Hageja väited talle kukkumisest kaasnenud erandlike asjaolude esinemise kohta on umbmäärased ja tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb ja millega on tõendatud hageja psüühilise heaolu langus ning millised on need tegevused, millega tegelemine oli tal kukkumisest saadud tagajärgede tõttu häiritud. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid mittevaralise kahjuna 2000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kukkumise ajal oli hageja 87-aastane ja tema põhiliseks sissetulekuks enne õnnetust oli igakuine pension netosummas 316,49 eurot. Eelneva alusel ei ole usutav, et enne kukkumist oleks hageja tegelenud aktiivselt mingite sportlike vm liikuvust ja liikumist nõudvate tegevustega, millega tegelemine oli tal kukkumise tõttu oluliselt häiritud või millega mittetegelemine põhjustas olulise hageja elumõnude kaotuse.
14.28.04.2014.a seisukohtades viitas kostja, et ta esitas kohtule pildisalvestised kaupluse sisekaamera 08.06.2013 video kaadritest 27-34, mis kajastavad hageja kukkumist. Kaadritelt 27 ja 28 (kell 17:44:14:742 ja 17:44:14:899) on näha hageja lähenemine kostja kaupluse ustele. Kaadritelt 29-34 (kell 17:44:15:059, 17:44:15:218, 17:44:15:420, 17:44:15:597, 17:44:15:741, 17:44:15:898) on näha hageja kukkumine kaupluse uste ees. Hagejaks on isik, kes ilmub kaadrisse vasakult liikumisega paremale, kaamera poolt vaadatuna kaupluse uste juures paikneva
sinise metallkapi tagant. Videost ja selle kaadritelt on näha, et hageja ilmus kaupluse uste juurde ajal, mil uksed olid sulgumas. Seega ei vasta tõele hageja väide, et „Hageja veendus, et uksed on avatud“.
15.Kaupluse turvakaamera videost ja selle kaadritelt on näha, et hageja komistas ja kukkus enne uste liikumisanduri vaatevälja jõudmist. Kogu selle aja, mil hageja kukub, jätkavad uksed liikumist teel mingit takistust kohtamata. Kui uste liikumisanduri vaatevälja jõuavad hagejale appi tõttavad isikud, uksed avanevad ja püsivad kogu aja avatud asendis. Tõele ei vasta hageja väide, et ta sai järsu löögi automaatselt avanemisel olevast uksest ja ta kukkus ukselöögi tagajärjel. Hageja komistas ja kukkus kaupluse uste ees, aga mitte nende vahel.
16.Hageja väitel kutsuti sündmuskohale kiirabi, kelle abil hageja toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kuid sellekohast tõendit ei ole hageja kohtule esitanud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale tehti röntgenülesvõte. Samuti ei nähtu tõenditest, et talle tehti 11.06.2013.a vasaku reieluu naelastamine. Hageja ei ole selgitanud, mida ta soovis öelda hagiavalduses toodud väidetega. Hageja ei ole tõendanud talle pandud väidetava diagnoosi seost kukkumisega Ehituse ABC kaupluse uste ees.
17.Hageja väidetest nähtub, et ta on käesolevaks ajaks komplikatsioonideta traumast paranenud. Hageja väited elukvaliteedi halvenemise kohta on põhjendamatud. Hagis väidetud sündmuste toimumise ajal oli hageja 87-aastane. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millised olid need tema poolt tavapärased hageja ja tema perekonna elukvaliteeti tagavad aktiivsed tegevused, mis olid trauma tõttu takistatud. Samuti ei ole hageja täpsustanud ega selgitanud, milles täpselt tema ja tema perekonna elukvaliteedi ja heaolu langus seisnes.
18.Hageja väited füüsiliste kannatuste ja psüühilise trauma tekkimise kohta on tõendamata. Samuti on tõendamata hageja väited töövõime languse kohta. Hageja ei ole tõendanud, et enne kukkumist või kukkumise ajal oleksid kostja kaupluse uksed hagejat kuidagi puutunud. Ainuüksi hageja kukkumise asukohast ei saa teha järeldust, et kostja kauplus või selle uksed olid kuidagi hageja kukkumise põhjustega seotud.
19.Hageja viited ehitusseadusele on asjakohatud. Kostja ei ole Tallinnas Kadaka tee 65 hooneid ehitanud ega ole kinnistu ja sellel paiknevate ehitiste omanik. Kostja on seal üksnes üürnik. Kauplusele uste automaatikaseadmed on paigaldanud selleks spetsialiseerunud asjatundja. Puudub alus kahelda, et uste avamist ja sulgemist reguleerivad seadmed olid paigaldatud nõuetekohaselt ning uste avanemine ja sulgumine on turvaline ja ohutu. Automaatikaseadmete paigaldaja kinnitusel on Tallinnas Kadaka tee 65 Ehituse ABC kauplusele paigaldatud uste ja nende liikumist kontrollivad automaatikaseadmete puhul arvestatud, et uste liikumise tõttu ei saa isikutele tervisekahjustusi tekkida.
20.Tallinnas Kadaka tee 65 Ehituse ABC kauplus on ehituskaupade ja - materjalide kauplus. Kaupluses on müügil suuremõõtmelised esemed. Kauplusest saab osta ehitusmaterjale ja kaupu suurtes kogustes, mida pole võimalik nö ühe käe otsas uksest välja viia või mille kauplusest väljaviimiseks on vaja abivahendina ostukäru. Olukordades, kus ostjal on mõlemad käed ostetud kaupadega kinni või ostja peab lükkama ostukäru, on automaatselt avanevad ja sulguvad uksed mehaanilistest ustest ohutumad ja turvalisemad. Automaatselt avanevate ja sulguvate uste puhul on oht viidud miinimumini. Kostja poolt Kadaka tee 65 kaupluses automaatselt avanevate ja sulguvate uste kasutamine ei ole midagi ebatavalist ega erakorralist.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja soovis 08.06.2013.a siseneda kostjale kuuluvasse ehituskauplusesse; 2) hageja kukkus 08.06.2013.a kostja kaupluse uste läheduses; 3) kostja kaupluse uksed olid automaatselt avanevad ja sulguvad.
23.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja kukkus seetõttu, et sai löögi automaatselt avanevast kaupluseuksest. Pooled vaidlevad selle üle, kas ukselt löögi saamise tõttu tekkisid hagejal tervisekahjustused ning sellest tulenevalt omakorda varaline ja mittevaraline kahju.
24.Hageja esitas kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kahju õigusvastase tekitamise alusel, tuginedes VÕS § 1045 lg 1 punktile 2. Hageja väitis, et talle kutsuti õnnetuse tagajärjel kiirabi ning haiglas tuvastati tema vasaku reieluu ülemise osa murd. Hagejale tehti reieluu naelastamine ning hageja pidi kandma kulusid seoses haiglas viibimise, Hiiu Ravikeskuses viibimise ning füsioteraapiaga kokku summas 622,59 eurot. Pärast õnnetust oli hageja liikumine piiratud, hagejal oli valus ja tema välimus muutus. Hageja elukorraldus muutus, hagejal oli psüühiline trauma ja töövõime kaotus. Eeltoodu pinnalt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 2000 eurot. Hageja leidis, et kostja on omaks võtnud tema kukkumise ukselt saadud löögi tõttu. Kostja ei taganud ohutu sissepääsu olemasolu. Kostja ei järginud ehitusseaduses toodud nõudeid.
25.Kostja ei nõustunud, et hageja kukkus kaupluseukselt saadud löögi tõttu ning kostja eitas sellise asjaolu omaksvõttu. Kostja ei ole rikkunud ühtegi kohustust ohutu sissepääsu tagamisel, sest kaupluseuksed olid kontrollitud ja ohutud. Automaatselt avanevate uste kasutamine kauplustes on tavapärane. Uste liikumist reguleerib liikumisandur ning inimese ilmumisel liikumisanduri jälgimisulatusse uksed avanevad. Kohtule esitatud turvakaamera videoülesvõttest nähtub, et hageja kukkus mitte ukselt saadud löögi tõttu, vaid enne usteni jõudmist. Hageja kahju nõue on täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta toimetati kiirabiga haiglasse. Hageja ei ole tõendanud, millised tervisekahjustused tal tekkisid ja millega seoses on ta kulusid kandnud. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja oli kukkumise ajal 87 aastane ning tema sissetulekuks oli pension, mistõttu ei ole hageja väited töövõime langusest ja elukorralduse muutusest usutavad. Hageja viited ehitusseadusele on asjakohatud, sest kostja ei ole ehitiste ehitaja ega omanik.
26.VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju tekkimise, kostja õigusvastase teo toimepaneku ning põhjusliku seose kostja õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Kostjal on seejärel võimalik tõendada süü puudumist kahju tekkimise eest vastavalt VÕS § 1050 lõikele 1 (RK TKo 3-2-1-73-13, p 10).
27.VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kasutada conditio sine qua non testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma
kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks VÕS § 127 lg 4 alusel uuritakse objektiivset faktilist olukorda. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. (RK TKo 3-2-1-53-06, p 11, 3-2-1-173-12, p 18, 3-2-1-161-10, p 11). Kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning hagejal on kohustus tõendada, et kostja oli oma tegevusega loonud tema jaoks ohtliku olukorra ning et hageja sai kehavigastuse sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel ja kostja süü ei ole välistatud (RK TKo 3-2-1-73-13, p 10).
28.Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud kostja õigusvastase teo olemasolu, hagejal kehavigastuse tekkimist ega põhjusliku seose olemasolu kostjale etteheidetava teo ning hagejal kehavigastuse tekkimise vahel. Hageja on hagiavalduses väitnud, et ta kukkus automaatselt avanevast uksest saadud löögi tagajärjel, kuid need hageja väited on jäänud täielikult tõendamata. Samuti on hageja jätnud täielikult tõendamata selle, milline kehavigastus talle täpselt tekkis ja kuidas oli kehavigastuse tekkimine seotud 08.06.2013.a toimunud kukkumisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta viidi kiirabiga haiglasse ning talle tehti vasaku reieluu osteosüntees. Kohus märgib, et hageja on talle tekkinud tervisekahjustuse kirjeldamisel piirdunud üksnes meditsiiniliste lühenditega („rö-ülesvõte vasakust puusaliigesest – vasakul reieluuprok. osa pertrohhanteerne fraktuur“, „tehtud vasaku reieluuPFNa osteosüntees“), toomata isegi selgesõnaliselt välja, milles täpselt tema tervisekahjustus seisnes, millist ravi, kus ja kui kaua ta sai ning kuidas tekkis tervisekahjustus kostja õigusvastase tegevuse tõttu.
29.Kohus selgitas hagejale tema hagiavalduses toodud väidete tõendamise kohustust korduvalt. Kohus selgitas hagejale juba hagiavalduse käiguta jätmisel (kohtu 31.07.2013.a e-kiri, toimiku lk 14-15, hagiavalduse käiguta jätmise 27.08.2013.a määrus, toimiku lk 18-19), et hagejal tuleb tõendada hagiavalduses kirjeldatud sündmuse toimumist ehk hageja kukkumist kaupluseukselt saadud löögi tõttu. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama tal tekkinud tervisekahjustuste iseloomu ja kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Sama selgitust kordas kohus 08.11.2013.a ekirjas (toimiku lk 30) ning 19.11.2013.a hagiavalduse käiguta jätmise määruses (toimiku lk 3233), samuti kohtu pöördumises 28.02.2014.a (toimiku lk 137-138). Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele hageja oma nõuet ei tõendanud ega põhistanud. Hageja väitis üksnes, et kostja võttis omaks hageja kukkumise 08.06.2013.a kaupluseukselt saadud löögi tagajärjel.
30.Kostja vaidles hagiavaldusele tervikuna vastu ega võtnud omaks hageja kukkumist ukselt saadud löögi tõttu ning hagejal hagiavalduses kirjeldatud tervisekahjustuste tekkimist. Kohus leiab, et ka kohtumenetluse eelsel ajal ei ole kostja hageja nõuet tunnistanud ega omaks võtnud, et hageja kukkus 08.06.2013.a kaupluseukselt saadud löögi tagajärjel.
31.Kostja kaupluse juhataja on 12.06.2013.a saatnud kirja hageja tütrele XXX (toimiku lk 41, tõlge eesti keelde lk 42), milles ta viidates videosalvestusele väidab, et hageja ilmus uste ette kell 17.42, mil uksed hakkasid sulguma. Hageja kiirendas sammu ning üritas kas ustele toetuda või peatada nende liikumist. Kirja järgi hakkas hageja uste ees kukkuma, sest ta hoidis ustest kinni või püüdis neist toetust leida. Seega ei ole kostja nõustunud, et hageja kukkus ukselt saadud löögi tõttu, nagu väitis hageja.
32.Kohtule esitatud turvakaamera salvestusest (nähtav kohtu infosüsteemi vahendusel) tuleneb, et hageja hakkas kukkuma juba enne kaupluse usteni jõudmist. Enne kukkumist ei olnud tal ustega kontakti ja ta ei olnud veel usteni jõudnud. Kukkumise ajal puudutas hageja korraks ust ja asetas oma käe uste vahele, kuid seejärel hageja jätkas kukkumist ilma ustest tuleneva mõjuta. Hageja ei kukkunud uste vahele ega saanud ukselt lööki, vaid ajal, mil hageja uste ette kukkus, jätkasid uksed liikumist ilma takistusteta. Elimineerimise meetodit kasutades võib väita, et hageja oleks kukkunud sõltumata automaatselt sulguvate uste mõjule, sest ta kukkus enne, kui jõudis usteni. Hageja väitis kohtule esitatud 28.03.2014.a menetlusdokumendis, et
videosalvestusest nähtub tema poolt löögi saamine automaatselt avanevast uksest, kuid selline väide on ebaõige ja eksitav. Videosalvestiselt ei nähtu, et hageja oleks ustelt saanud järsu löögi või kukkunud uste vahele selliselt, et uksed oleksid saanud teda lüüa.
33.Kostja on kohtule esitanud täiendavalt ka fotod (toimiku lk 116-123) samadest turvakaamera salvestistest. Fotodelt on näha hageja saabumine kaupluse välise ukse juurde (hageja ilmub fotodelt nähtavale vasakult ülemisest nurgast ja on punases rõivastuses). Fotodelt lk 119-120 on nähta, et hageja hakkas kukkuma enne usteni jõudmist. Fotolt lk 121 on näha, et hageja asetas käe ukse vahele kas ustelt toetuse saamiseks või sõltumata enda tahtest liikumise käigus, kuid seejärel on hageja kukkunud uste ette, mitte uste vahele (fotod lk 122-123). Eeltoodust nähtuvalt ei kukkunud hageja enda väidetud asjaoludel ehk seetõttu, et ta sai automaatselt avanevalt ukselt löögi. Kukkumise käigus ei saanud hageja küll automaatselt liikuvatelt ustelt tuge, kuid põhjusliku seose ahel ei vallandunud ukselt saadud löögi tõttu, vaid muul põhjusel. Täiendavalt märgib kohus, et kostja esitas kohtule kahe turvakaamera videosalvestise. Esimesest salvestisest nähtub ühe isiku liikumine parklas, kuid tegemist ei ole hagejaga (hageja oli teisest salvestisest nähtuvalt punases riietuses) ning salvestisest kukkumist näha ei ole. Seega on üks kostja esitatud videokaamera salvestistest asjakohatu tõend.
34.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud talle väidetavalt kahju tekitanud sündmuse toimumist ehk seda, et ta kukkus ukselt saadud löögi tõttu. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja tõendanud, millised tervisekahjustused tal tekkinud ning et need kahjustused olid tingitud ukselt löögi saamisest. Ainuüksi kohtule esitatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla omaosaluse arvest ei saa järeldada hagejal väidetud tervisekahjustuste olemasolu ja nende tekkimist 08.06.2013.a kukkumise tõttu.
35.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas hagejale omaosalusarve nr MH6101981 voodipäeva tasu eest statsionaarse ravi osakonnas perioodil 08.06.2013.a kuni 20.06.2013.a (toimiku lk 5). Hiiu Ravikeskuse SA esitas hagejale tasulise teenuse arve nr XXX (toimiku lk 6) perioodi eest 20.06.2013.a kuni 15.07.2013.a. Arve sisaldas omaosalustasu ja voodipäeva tasu, kokku summas 196,75 eurot. Mõlemale arvele on lisatud maksekorraldus nende tasumise kohta hageja kontolt. Kummastki arvest ei nähtu, millisel meditsiinilisel põhjusel hageja ravil viibis ja millised olid tema tervisekahjustused. 24.07.2013.a on hageja tasunud Hiiu Ravikeskuse SA-le 22,25 eurot (toimiku lk 8). Summa tasumisel on viidatud arvele nr XXX, kuid mille eest arve esitati, hageja tõendanud ei ole.
36.Hageja konto väljavõttest perioodil 01.01.2013.a kuni 16.07.2013.a (toimiku lk 4) nähtub, et 08.07.2013.a on hageja tasunud SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla omaosaluse arve nr MH6101981 summas 25 eurot. Samal päeval on hageja tasunud SA-le Hiiu Ravikeskus arve nr XXX summas 196,75 eurot. 24.07.2013.a on hageja kontolt tehtud Hiiu Ravikeskuse SA-le veel ülekanne summas 128,59 eurot arve nr XXX eest, kuigi antud arve oli varasemalt juba tasutud (toimiku lk 7, ülal). Samuti on hageja kontolt tehtud 23.07.2013.a Hiiu Ravikeskuse SA-le 250 euro suurune ülekanne, viitega samale arvele (toimiku lk 7, all). Hageja pangakonto väljavõttest perioodil 17.08.2013.a kuni 17.12.2013.a (toimiku lk 73-75) nähtub, et Hiiu Ravikeskus tagastas hagejale enamtasutud 75,57 eurot 19.08.2013.a.
37.Seega ei nähtu kokkuvõttes eeltoodud tõenditest, et hagejale tekkis tervisekahjustusega seoses varaline kahju summas 622,59 eurot. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada vaid seda, et hageja tasus SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravil viibimise eest 25 eurot ning SA-le Hiiu Ravikeskus ravil viibimise eest 196,75 eurot. Millisel põhjusel on hageja teinud täiendavaid makseid SA-le Hiiu Ravikeskus (sh tasunud arve nr XXX eest, mis oli esitatud summas 196,75 eurot veel täiendavalt 128,59 eurot ning 250 eurot), hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu.
38.Hageja väited mittevaralise kahju nõude esitamisel aluseks olnud asjaolude kohta on vaatamata kohtu korduvatele selgitustele jäänud täielikult tõendamata. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
39.Mittevaralise kahju nõude esitamisel peab hageja tõendama kehavigastuse olemasolu ning seda, et kostja vastutab kehavigastuse tekitamise eest. Samuti tuleb hagejal tõendada muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tal kehavigastuse tõttu tekkisid (RK TKo 3-2-1-85-08, p 11). Mittevaralise kahju nõude esitamisel peab hageja tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitise nõude. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest ja muudest negatiivsetest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RK TKo 3-2-1-73-13, p 13). Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud kehavigastuse tekkimist ega selle raskust. Tõendamata on ka kõik teised asjaolud, millele viidates hageja mittevaralise kahju nõude esitas – liikumisvõime piiratus, elukorralduse muutus, valu ja psüühilise trauma tekkimine, välimuse muutus ja töövõime kaotus. Siinkohal nõustub kohus kostja seisukohaga, et 87 aasta vanusel ja pensionil oleva isiku puhul ei ole väited töövõime kaotuse kohta ilmselt usutavad.
40.Hageja ei ole ühtlasi tõendanud oma väidet, et kostja ei taganud automaatselt avanevate uste tõttu ohutu sissepääsu ning uste fotoelement töötas ebaühtlaselt. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et XXX OÜ saatis kostjale 01.08.2012.a arve nr 3755 (toimiku lk 101) liugukseautomaatika paigaldamise eest Kadaka tee 65, Tallinn, aadressil.
41.XXX OÜ kirjast kostjale 25.04.2014.a (toimiku lk 156-157) tuleneb, et nimetatud ettevõte paigaldas kostja kauplusele BESAM liugukseautomaatika asemele TORMAX ukseautomaatika WinDrive 2201. 2012.a juunis lisati automaatikale elektromagnetlukk ja kontrolliti automaatika toimimist. Puudusi ega rikkeid ei tuvastatud. Kirja kohaselt on automaatikasüsteemil kontrollmehhanism, mis peatab uste sulgemisteekonnale sattunud takistuse puhul uste sulgumise koheselt. Pärast uste avanemist püsivad need 1 sekundi avatud asendis ja sulguvad turvarežiimis maksimaalse kiirusega 19 cm/s. Kui uste sulgemisteekonnal on püsiv takistus, lõpetavad uksed pärast 5 sulgemisüritust liikumise ja jäävad püsima täielikult avatud asendisse. Antud ustel oli avanemiskiiruseks programmeeritud 70cm/s ja sulgemiskiiruseks 40 cm/s. Kirja koostaja hinnangul oli automaatikasüsteemi rike välistatud, sest vastasel korral annaks kontrollsüsteem veateate ja uksed lõpetavad koheselt liikumise. Uste liikumasaamiseks tuleb need uuesti käsitsi seadistada. Ustele oli väljastatud vastavusdeklaratsioon (toimiku lk 158). Seega nähtub kostja esitatud tõenditest, et uste ohutu liikumine oli kontrollitud. Kui hageja oleks kukkunud uste vahele, mitte uste ette (nagu videosalvestisest nähtub), oleks uste edasine liikumine olnud automaatselt peatatud. Aeglase liikumiskiirusega oli välistatud see, et automaatselt liikuvad uksed oleksid saanud anda inimestele järske lööke.
42.Ühtlasi on põhjendatud kostja väited, et hageja viited EhS §-st 29 tulenevate nõuete rikkumisele kostja poolt on asjakohatud. EhS § 29 sätestab kohustused ehitise omanikule. Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 155) nähtub, et Kadaka tee 65 kinnistu omanik on AS XXX, mitte kostja. Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue jätta täielikult rahuldamata.
43.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
44.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et TsMS § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagiavalduse menetlusse võtmisel andis kohus hagejale tema taotlusel 07.01.2014.a määrusega menetlusabi ning vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest summas 225 eurot hagiavalduse esitamisel. Kohus leiab, et hageja tuleb vaatamata hagi rahuldamata jätmisele vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, sest riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Seega ei olnud hagejal kohustust tasuda riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.