2-13-46540
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
21.mai 2014.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-46540 Osaühingu IKB hagi N K vastu varalise kahju hüvitamise nõudes 614.28 eurot Hageja: Osaühing IKB (RK 10161031, asukoht: Energia 2A, 20304 Narva linn) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Sergei Punanov (IK XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Denis Stepanov (IK: XXX, epost: XXX)
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: N K (IK XXX, elukoht: XXX, tel.nr. XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
06.05.2014
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele
2-13-46540 apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse apellatsioonkaebuse korras edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Osaühing IKB esitas kohtule 07.10.2013.a. hagiavalduse N K vastu nõudega mõista kostjalt Osaühingu IKB kasuks välja põhivõlg summas 614.28 eurot kahjutasu, aga samuti palus hageja panna kostja kanda kõik menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt põhjustas N K 2011.a augusti kuus, korteriomandi aadressil: XXX omanikuna oma korteris veeavarii, mille tagajärjel voolas vesi Osaühingule IKB kuuluvasse kaupluse ruumidesse rikkudes ruumid veega. Hagejale kahju tekitamise kostja poolt luges hageja tõendatuks OÜ Lonstrong aktiga 01.08.2011.a (tl.3-4) ja 09.08.2011.a (tl.22-23). Kahju suuruse tõendamiseks esita hageja kohtule OÜ Mirstart eelarve 10.09.2013.a (tl.7-8), mille kohaselt kuluks hagejale kuuluvate kaupluse ruumide endisesse olukorda tagasi viimisele 614.28 eurot (koos käibemaksuga). Selle summa hulka kuuluvad nii taastamistööd, materjal, tellingute rentimine, materjalide kohaletoimetamine ning prügi äravedamine selleks ettenähtud kohta. Hagiavalduse kohaselt tunnistas N K ennast hagejale kahju tekitamises süüdi ning lubas ise oma jõududega ja omal kulul remontida Osaühingule IKB kuuluvad kaupluse ruumid kuni 2013.a. mai kuuni. Kuna kostja vabatahtlikult remonti kaupluse ruumides ei teinud, siis pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kohtu poole paludes kostjalt välja mõista kahjusumma 614.28 eurot. Haginõude õigusliku alusena märgib hageja ära VÕS §127 lg.1 ning VÕS §128 lg,1, 2 ja 3. Palub hagi rahuldada. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2013.a. määrusega võttis hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda
2-13-46540 kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Kohus pidas vajalikuks asjas kohtuistungi määramist ja poolte kohtuistungil ära kuulamist.
Kostja, N K, kirjalikus vastuses kohtule vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta osaliselt rahuldamata hageja nõude. N K võttis kirjalikus vastuses õigeks, et tekitas kostjale kahju ning tunnistas hagi osaliselt, summas 181.50 eurot, kuna nii palju maksnuks kostja arvates hageja kaupluse ruumide remonttööd. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kohtule fototabeli (tl.39) ja OÜ Bastion Kinnisvara poolt koostatud remonttööde eelarve 12.12.2013.a (tl.40), mille kohaselt maksavad remonditööd hageja kaupluse ruumides ainult 181.50 eurot. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss, kuid eelmenetluses menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Osaühing IKB ja N K arutasid kohtuistungil poolte vahel sõlmitava kompromissi tingimusi, kuid viimasel hetkel keeldus N K hageja poolt pakutavast kompromissist. Hageja, Osaühingu IKB, seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Punanov ja lepinguline esindaja, Denis Stepanov, palusid kohtuistungil hagi rahuldamist täies ulatuses ning N K Osaühingu IKB kasuks 614.28 euro kahjutasu ja 125.00 euro riigilõivu väljamõistmist. Täiendavalt selgitasid hageja esindajad kohtuistungil, et asja materjalide hulgas on kostja poolt allkirjastatud tõend, et kostja lubas teha remondi kuni mai kuuni 2013.a. Käesoleva ajani kostja poolt remonti tehtud ei ole. Remondi tegemise aluseks on OÜ IKB ruumide üleujutamine. Kostja korteris tekkis veeavarii, mille tagajärjel riknes Osaühingu IKB ruumides siseviimistlus ja sisustus korteris nr 5. Üleujutamine toimus kostja korterist. Üleujutuse tekkimise fakt ja kostja süü on tuvastatud OÜ Lonstrongi aktidega, millega on tuvastatud, et veeuputus korterist nr.11 on tekkinud WC poti või mansetti vahelt. Et kõrvaldada läbivoolu, on vaja korteris nr.11 vaja vahetada kas WC pott või mansett. Kahju suurus on kindlaks tehtud Osaühingu IKB kaupluse ruumide siseviimistluse taastamise ja remondi eelarvega. Kostja, N K, vaidles kohtuistungil hagile oaliselt vastu ja palus hagi rahuldada osaliselt, summas 181.50 eurot. Samas võttis kostja kohtuistungil õigeks hagejale kahju tekitamise faktilise asjaolu. Kostja tunnistas oma tegevusetust korteri tehnoseadmete tehnilise seisukorra nõuetele vastavuse mittetagamisel, mille tagajärjel toimus veeavarii. Kostja võttis õigeks, et hagejal tekkis kahju veeavarii tagajärjel ning kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi. Kostja võttis õigeks hagejal tekkinud kahju ainult 181.50 euro ulatuses ning vaidles ülejäänud kahju osale vastu. Kostja asus
2-13-46540 kohtuistungil seisukohale, et kostja süü seisneb selles, et kostja pidi vahetama korteris santehnikat, kuid ei teinud seda. Hageja ruumide remondi eelarve oli koostatud ehitusfirma poolt. Kostja peab silmas Bastion Kinnisvara OÜ eelarvet.
Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Osaühingu IKB hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku materjalidega ja kohtuistungil antud Osaühingu IKB juhatuse liikme S P ja lepingulise esindaja Denis Stepanovi, aga samuti ka kostja, N K, seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et N K põhjustas oma tegevusetusega korteri tehnoseadmete tehnilise seisukorra tagamisel Osaühingu IKB kaupluse ruumides siseviimistluse veekahjustusi, tekitades sellisel viisil hagejale kahju. TsMS §238 lg.1 teise lause p.1 kohaselt ei ole tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus asus seisukohale, et kuna kostja poolt hagejale kahju tekitamine ei ole vaidlusalune küsimus käesolevas menetluses, siis ei ole vaja enam hagejal täiendavalt tõendada seda asjaolu. TsMS §206 lg.1 kohaselt on kostjal õigus muu hulgas hagi õigeks võtta. Kohus asus seisukohale, et kostja on pädev ise otsustama, millises ulatuses ta hagi õigeks võtab. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et Osaühingu IKB ja N K vahel on õiguslik vaidlus selle asjaolu üle, kui suur kahju Osaühingule IKB N K poolt tekitati. N K asus seisukohale, et Osaühingul IKB tekkis kahju 181.50 euro ulatuses ning võttis kahju tekitamise sellises ulatuses õigeks. Osaühing IKB asus aga seisukohale, et N K tekitas kahju 614.28 eurot, millises ulatuses esitas Osaühing IKB ka hagi N K vastu. Osaühingu IKB ja N K vahelise õigusliku vaidluse lahendamiseks pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-186-12 tehtud 13.02.2013.a määruse p.9 asus seisukohale, et kui pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hüvitada hagejale viimase korteris toimunud veeuputuse tõttu tekkinud kahju ning hageja on toetunud kahju tekkimisele kui faktile, siis selgitab Riigikohus sama lahendi p.10, et kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praeguses vaidluses tuleb kohaldada KOS § 11. Kolleegium on leidnud oma varasemas lahendis, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10; 7. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-06, p 15). KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama lahendi p.11 leiab kolleegium, et küll on aga maakohus praeguse vaidluse lahendamisel valesti jaotanud tõendamiskoormuse. Selles osas tuleb hagejaga nõustuda. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pani toime viimasele etteheidetava teo ning sellest tulenevalt hagejale kahju põhjustamist. Maakohtu käsitlus on vastuolus Riigikohtu varasema praktikaga, mille kohaselt KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11
2-13-46540 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kolleegium on 9. mai 2012. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-5112leidnud, et ümber pööratud tõendamiskoormus võib kaasa tuua vale lahendi. Maakohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, aga samuti ka hageja seisukohaga ning kostja õigeksvõtuga ja asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hüvitada hagejale viimase korteris toimunud veeuputuse tõttu tekkinud kahju ning Osaühing IKB on toetunud kahju tekkimisele kui faktile, mille tõttu on hagi esitatud õigesti ja kuulub rahuldamisele KOS §11 alusel. Juhul kui N K korteriomanikuna kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Kohus luges tuvastatuks, et käesolevas asjas ei ole N K tõendanud, et temapoolne KOS §11 lg.1 p.1 nimetatud rikkumine on vabandatav, mille tõttu on N K vastuväited paljasõnalised, tõendamata ning mitteasjakohased ning Osaühingu IKB hagi kuulub rahuldamisele. N K on menetluses asunud hoopiski tõendama, et Osaühingul IKB ei ole tekkinud hageja poolt nimetatud kahju. KOS §11 lg.1 p.1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et N K on korteriomanik, kes tekitas teisele korteriomanikule, Osaühingul IKB, kahju. KOS §11 lg.2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS §11 lg.1 p.1 ja p.2 sätestatut. Kohus asus seisukohale, et mitteasjakohaseks tuleb lugeda N K vastuväited selles osas, et tema oli veeavarii tekkimise ajal ära ja ei tea kuidas veeavarii tekkis. Lahendades kahju hüvitamise ulatust pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-124-11 tehtud 13.12.2011.a. otsuse p.16 asus seisukohal, et maakohus on valesti tõlgendanud ka kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivaid sätteid. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Maakohus on eeltoodud põhimõtteid eiranud ning leidnud, et hageja oleks pidanud tõendama, palju ta elamu
2-13-46540 remondiks kulutas. Lisaks tõlgendas maakohus VÕS § 132 lg-t 3 valesti veel selliselt, et leidis, et hagejal on õigus saada hüvitist tavalisest materjalist ukse väärtuse ulatuses, ehkki asendada oli vaja väärispuidust uks. Kolleegium selgitab, et kannatanu saab VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist. Seega juhul, kui kahjustada sai väärispuidust uks, on tal õigus nõuda ka selle taastamise kulude hüvitamist. Kostja taotlusel võib kohus hüvitist siiski vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Asja kahjustamise korral võidakse juhul, kui asi on korda tegemata, võtta VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi välja mõistetava hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvesse ka asja kordategemise kulude suurus asja kahjustamisest hilisemal ajal (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Kohus nõustus Riigikohtu ja hageja seisukohtadega, mille kohaselt saab Osaühing IKB nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et N K ei ole Osaühingu IKB kalkulatsiooni vaidlustanud, vaid on esitanud omapoolse odavama kalkulatsiooni, koos piltidega, millelt ei ole võimalik tuvastada piltide tegemise aega ja kohta. Kostja ei ole tõendanud, et pildid on tehtud just Osaühingul IKB kuulunud kaupluse ruumidest peale veeavariid. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks hagi rahuldada ja lugeda kostja vastuväited hagile paljasõnalisteks, tõendamatuteks ning mitteasjakohasteks. Kohus asus seisukohale, et Osaühing IKB saab VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist ning sellest tulenevalt kui Osaühingul IKB riknes kvaliteetsem remont, kui seda pakkus kostja, siis on Osaühingul IKB õigus nõuda kvaliteetsema remondi taastamist. Eelnimetatud asjaolu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses Osaühingu IKB poolt esitatud kalkulatsiooni alusel ning lugeda mitteasjakohaseks N K poolt esitatud kalkulatsioon. Eeltoodut aluseks võttes luges kohus Osaühingu IKB AB hagi N K vastu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. Kohus pidas vajalikuks mõista N K välja Osaühingu IKB kasuks põhivõlg summas 614.28 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sätetega hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis N K menetluskulud tema enda kanda ning Osaühingu IKB menetluskulud pani kohus N K kanda, siis pidas kohus vajalikuks mõista N K välja Osaühingu IKB kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 125.00 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
2-13-46540
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.