Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2007 kiirlaenu laenulepingu summas 6000 Eesti kroonile, mille kohaselt oli hageja kohustatud tagastama kostjale 384,02 eurot hiljemalt 14.07.2007. 03.09.2007

määrati hagejale leppetrahv summas 500 krooni ning kirjalike teadete esitamise eest nõuab võlausaldaja 300 krooni. Hageja palus tuvastada, et hagejal on õigus keelduda laenulepingust (ilma numbrita), mis oli sõlmitud 14.06.2007 XXXOÜ ja XXX vahel, tuleneva XXXOÜ nõude täitmisest summas 384,02 eurot. Hageja vaidleb kostja väidetele vastu. Laenulepingu üldtingimuste p 11.11, mis kehtestab lepingust tulenevat nõuete aegumistähtajaks 5 aastat ja lepingu tingimuste tahtliku rikkumise puhul 10 aastast, on ebamõistlik ja tühine. Puuduvad tõendid, et hageja oleks üldtingimustega tutvunud, neid aktsepteerinud. Tegemist ei ole korduvate kohustustega ja nõue muutus sissenõutavaks alates laenutähtpäeva saabumisest, so 14.07.2007. Tõendid: Viru Ringkonnaprokuratuuri teatis ja kaebuse rahuldamata jätmise määrus, MCB pretensioon 08/07/2009, 12.10.2012 kohtumäärus 2-11-26290 XXX võlgade ümberkujundamiseks, e-kirjavahetus võlgnevuse osas. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et nõue ei ole aegunud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. 14.06.2007 sõlmisid XXXOÜ ja XXX laenulepingu nr XXX, mille järgi kostja väljastas hagejale laenu summas 319,56 eurot, ning laenulepingu järgi pidi hageja tagastama kostjale 384,02 eurot. Kuna hageja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, edastas kostja 03.09.2007 laenulepingust tuleneva nõude inkassofirma Creditreform OÜ menetlusse ning tulemuse puudumisel 28.05.2009 inkassofirma Okdebt OÜ menetlusse ning 15.04.2011 inkassofirma Castovanni OÜ menetlusse. Selle aja vältel hageja ei sooritanud ühtegi makset oma kohustuse täitmiseks. Laenulepingu üldtingimuste p 11.11 alusel on poole lepingust tulenevat nõuete aegumistähtaega pikendanud 5 aastani ning lepinguliste kohustuste tahtlikust rikkumisest tulenevate nõuete aegumisperioodi on pikendatud 10 aastani. Hageja pidi laenu tagastama kahes osas, so 14.07.2007 ja 13.08.2007 ning seega on tegemist korduvate kohustuste täitmisega ja nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2008. Kuna hageja on 08.07.2009 alanud kirjavahetuses nõuet tunnustanud, siis on aegumine katkenud. Lisaks on hageja on kohustust rikkunud tahtlikult, so hageja ei kavatsenudki laenu tagasi maksta. Tõendid: laenulepingu üldtingimused, e-kirjavahetus hagejaga. Kohtu põhjendused VÕS § 396 Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 34 kohaselt tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, seaduses sätestatule. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli 14.06.2007 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai hageja tarbijana kostjalt laenu rahas ja pidi hageja kostjale tagasi maksma. Seega on poolte vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396 järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole lepingust tulenevat kohustust kostja ees täitnud, kuid vaidlus on selles, millal muutus nõue sissenõutavaks, kui pikk on aegumistähtaeg ning kas nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, 2 (5)

pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tüüptingimuse tühisus Lepingu üldtingimuste p 11.11 sätestab, et pooled on kokku leppinud lepingust tulenevate nõuete aegumisperioodi pikendamises 5 aastani. Lepinguliste kohustuste tahtlikust rikkumisest tulenevate nõuete aegumisperioodi pikendatakse 10 aastani (t/l 139). Tulenevalt TsÜS § 145 lg 2 võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Kuna tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat, on võimalik sellist aegumistähtaega poolte kokkuleppel ka pikendada. VÕS § 35 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Ehkki tulenevalt TsÜS § 145 lg 2 võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega pikendada, siis ei ole kostja esitanud tõendeid asjaolu kohta, et laenulepingu üldtingimused (t/l 136-140) on saanud poolte vahel 14.06.2007 sõlmitud lepingu osaks. Kuna tõendamata on asjaolu, et kostja esitatud laenulepingu üldtingimused on 14.06.2007 sõlmitud laenulepingu osaks, siis ei saa kostja ka tugineda VÕS § 76 lg 1, 2 järgi üldtingimuste p 11.11. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida järgmist. VÕS § 42 lg 3 p 9 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks, sealhulgas määratakse ebamõistlikult lühike lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Eeltoodust seaduse sätte mõttest lähtuvalt ei saa kohus pidada ebamõistlikuks lepingupunktiks tingimust, mille kohaselt on pooltele, antud juhul ka hagejale kui tarbijale antud võimalus oma nõuete esitamiseks pikem tähtaeg, kui seda on seaduses sätestatud kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat). Juhul kui esitatud laenulepingu üldtingimused oleks poolte vahel 14.06.2007 sõlmitud laenulepingu osa, siis kohtu hinnangul lepinguga pooltele, sh hagejale soodsamate tingimuste võimaldamine nõude esitamiseks ei ole kohtu hinnangul ebamõistlik ega oleks ka tühine tingimus VÕS § 42 mõttes, sest selline kokkulepe vastaks ka TsÜS § 145 lg 2 sätestatud põhimõttele. Aegumise katkemine Kostja sõnul on hageja 08.07.2009 alanud kirjavahetuses nõuet tunnustanud ning sellega on aegumine katkenud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustud isiku poolt nõude tunnustamisega, lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus kostja väitega ei nõustu. Hageja ei ole kordagi väitnud, sh kostja esitatud e-kirjavahetuses hagejaga (t/l 141-144), et ta tunnustab nõuet, vaid on viidanud ainult laenulepingust tulenevale nõude aegumisele. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja oleks tunnustanud nõuet 3 (5)

mõne teoga, nt võlgnevuse osalise tasumisega. Nii leiab kohus, et TsÜS § 158 kohaselt ei ole aegumine katkenud. Kohustuste tahtlik rikkumine Kostja väidab, et hageja on lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult rikkunud. Käesoleval juhul ei ole kostja toonud menetluses esile asjaolusid, mille alusel võiks kohaldamisele kuuluda TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlgnik kohustust ei täitnud, võlgniku tegevus peaks olema suunatud pettuslikule tahtele teist poolt kahjustada. Kostja sellekohane väide on ka tõendamata, sest nähtuvalt hagejaga peetud e-kirjavahetusest (t/l 141-144) ei ole hageja teatanud, et tahtlikult ei täida lepingust tulenevat kohustust, vaid on viidanud üksnes sellele, et nõue on aegunud. Kui hageja on oma E-kirjalistes vastustes kostjale leidnud, et nõue on aegunud, siis oli tal põhimõtteliselt õigus lepingu täitmisest keelduda kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 II lause järgi. Märgitud vastuväite esitamine ja sellest lepingu teise poole informeerimine (et nõue aegunud) ja seetõttu nõude mittetäitmine ei ole kohustuse tahtlik rikkumine, mis annaks aluse rakendada TsÜS § 146 lg 4 tulenevat 10-aastast aegumistähtaega. Aegumine, nõude sissenõutavuse aeg Eelpool tuvastas kohus, et, et hageja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust tahtlikult rikkunud, mistõttu ei kohaldu TsÜS § 146 lg 4 kohane 10-aastane aegumise tähtaeg ning lisaks tuvastas kohus, laenulepingu üldtingimuste p 11.11 kohane 5-aastane aegumise tähtaeg oleks käesoleval juhul kohaldatav, kuna tingimus pole lepingu osaks saanud. Eeltoodu tõttu kohaldub TsÜS § 146 lg 1 kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja on küll väitnud, et hageja pidi võlgnevuse tagastama kahes osas, so 14.07.2007 ja 13.08.2007, kuid kostja esitatud kirjavahetusest hagejaga (t/l 141-144) ei nähtu nimetatud kuupäevadele viitamine. Küll aga on kostja kinnitanud e-kirjavahetuses hagejaga (t/l 144), et hageja oli kohustatud laenulepingu kohaselt tagastama laenuandjale 384,02 eurot hiljemalt 14.07.2007. Seega on tõendamata kostja väidetud asjaolu, et hageja pidi võlgnevuse tagastama kahes osas 14.07.2007 aj 13.08.2007. Kuna muud tagasimakse kuupäeva, kui 14.07.2009 ei ole kostja tõendanud ning hageja väidab, et laenulepingust tuleneva pidi hageja tagastama 14.07.2007, siis leiab kohus, et VÕS § 82 lg 1 (kohustus tuleb tähtajal) ja VÕS § 396 lg 1 järgi on laenu tagastamise tähtaeg 14.07.2007 ehk leping oli tähtajaline ja nõue muutus sissenõutavaks 14.07.2007. Sega hakkas TsÜS § 145 lg 2, 147 lg 1 kohaselt laenulepingust tuleneva kostja nõude aegumise 3-aastane tähtaeg hakkas kulgema 15.07.2007 kl 00:00 ja aegumise tähtaeg lõppes TsÜS § 136 lg 6 alusel 15.07.2010 kl 24:00. Kuna kostja enne 15.07.2010 nõuet hageja vastu kohtusse ei esitanud, siis on poolte vahel 14.06.2007 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue aegunud. Kuna laenulepingust tulenev nõue on aegunud, siis peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt TsÜS § 144 koos põhinõudega on aegunud ka kõrvalnõuded (leppetrahv, kirjalike teadete esitamise nõue) ja kohus nendele väidetele hinnangut ei anna. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 II lausest võib kohustatud isik pärast nõude aegumist, antud juhul hageja, keelduda oma kohustuse täitmisest.

4 (5)

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning tuvastab, et XXXon õigus keelduda laenulepingust, mis oli sõlmitud 14.06.2007 XXXOÜ ja XXXvahel, tulenevast XXXOÜ nõude täitmisest summas 384,02 eurot. Kohus ei anna hinnangut hageja esitatud Viru Ringkonnaprokuratuuri teatisele ja määrusele kostja esindaja Castovanni OÜ suhtes (t/l 47-50), kuna vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole nendel tähtsust. Menetluskulud, asja hind Tsiviilasja hind on 384,02 eurot. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja ja kostja menetluskulud, sh riigiõigusabikulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetlemisel näha lahendus kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetlusabi põhjendatud kulud on kokku 490 €, millest 250 eurot riigilõiv ja 240 € (144€ määrus 21.05.2014 + 96€ määrus 14.03.14) eurot riigi õigusabi korras osundatud esindaja tasu. Esindaja tasu on kooskõlas TsMS § 175 lg 1, 4, Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 § 1 lg 1 p 1 sätestatule (hagihinna puhul 640 € on teiselt poolelt väljamõistetava esindaja tasu piirmäär 320 eurot). TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituledesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõudega tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Arvestades ülaltoodut, jäävad hageja menetluskulud (riigiõigusabikulud ja lõiv) täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb TsMS § 162 lg 1, 2, § 405 lg 1 p 3, § 190 lg 3, § 175 lg 1, § 179 lg 1, 5 alusel riigituludesse välja mõista kokku mõista 490€, mis tuleb tasuda ära 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ning selle tasumisega viivitamisel välja mõista TsMS § 179 lg 9 alusel temalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis 490eurolt alates lahendi jõustumisest kuni märgitud kulude tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.