Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-08-54011
Tsiviilasi
Marju Silveti hagi AS-i Plantex vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. detsembri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marju Silveti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Marju Silvet (isikukood: XXX; elukoht: XXXX) Vastustaja (kostja): AS Plantex (registrikood: 10242052; asukoht: Tartumaa Luunja vald Lohkva küla), esindaja advokaat Marko Paabumets
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. detsembri 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisel tasutav riigilõiv 25 eurot riigi kanda.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 09.01.2009 otsusega jäeti rahuldamata Marju Silveti hagi AS-i Plantex vastu töövaidluses. Otsusega jäeti poolte menetluskulud Marju Silveti kanda. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsusega jäeti Marju Silveti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 09.01.2009 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäeti Marju Silveti kanda. Riigikohtu 26.06.2009 määrusega jäeti Marju Silveti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kostja esindaja Marko Paabumets esitas 10.07.2009 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 11 800 krooni. Kostja lisas avaldusele õigusabikulu arve nr 103/2008. Tartu Maakohtu 10.09.2013 kirjaga anti kostjale tähtaeg hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Kostja esindja esitas 24.09.2013 täpsustava ülevaate õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. AS-i Plantex avaldusest (tl 160-161) nähtub, et Advokaadibüroo In Jure advokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi esimeses astmes koosnes alljärgnevast: asja materjalidega tutvumine ja hagile vastuse koostamine - 6 tundi, eelistungil 28.10.2008 esindamine - 1 tund, kohtuistungil 01.12.2008 esindamine - 4 tundi ning apellatsiooniastmes apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi, kogumaksumusega 11 800 krooni.
2.Marju Silvet teatas 05.11.2013 vastuses kohtule, et ta ei ole nõus maksma tsiviilasja menetluskulusid, sest vastav nõue on aegunud. Kohtuotsus jõustus 26.06.2009, kuid kohtukulusid nõutakse alles nüüd.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 30.12.2013. a määrusega AS-i Plantex avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis Marju Silvetilt välja AS-i Plantex kasuks menetluskulude katteks 603,33 eurot. Kohus oli seisukohal, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust tuleb vähendada. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige hinnata, kas väljamõistetavad esindajatasud olid põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest, arvestades nii keerulisi õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, mis muudavad vaidluse keeruliseks. Antud juhul on vaidluse peamine õiguslik küsimus kogu menetluse kestel jäänud samaks, s.o kas hagejaga töölepingu lõpetamiseks oli olemas õiguslik alus või mitte. Poolte seisukohad on jäänud menetluse kestel põhiosas samaks ning eri kohtuastmetes esitatud vastused on suures osas kattuvad. Eeltoodu alusel luges kohus kostja poolt kohtus kantud vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 8000 krooni ehk 511,29 eurot. Lisades sellele summale käibemaksu 18%
(s.o 1440 krooni), on lõplikuks summaks, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, 9440 krooni ehk 603,33 eurot. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja menetluskulude nõue on aegunud. Kohus möönas puuduste esinemist kohtu töökorralduses, arvestades kohtute töökoormust ja igapäevaselt esitatavate dokumentide mahtu, kuid ei nõustunud sellega, et antud juhul on menetluskulude nõue aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi
2.lõike järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine hagita menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 18.12.2012 määrus 3-2-1-158-12, p 12). TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuleneb eeltoodust, et menetluskulude avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega ning nõue ei saa menetluse kestel aeguda, sõltumata menetluse kestusest. Kohus selgitas, et aegumise peatumise regulatsioon on mõeldud pehmendama nõude aegumisest võlausaldajale tulenevat võimalikku ebaõiglust. Aegumise peatumise sätted väljendavad nii hea usu põhimõtet, mille järgi ei peaks võlgnik saama muuhulgas tugineda nõude aegumisele, kui võlausaldaja on nõude õigeaegselt esitanud. Kõik muud hageja väited ning seisukohad ei puutu antud juhul asjasse. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik enam arutleda haginõude olemuse, selle lahendamise põhimõtete ja kohtu tehtud otsustuse üle.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Marju Silvet esitas 29.01.2014. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta AS-i Plantex avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jõustus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-54011 tehtud otsus 26.06.2009. Tartu Maakohus viitas otsuses TsMS § 174 lg-le 1, mille kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramist nõuda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuses seda ei korratud. Kui kostja oleks soovinud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis oleks tal tulnud teha selleks avaldus eelnimetatud tähtaja jooksul. Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on märgitud, et kostja esindaja esitas vastava avalduse 10.07.2009. Hagejale ei ole kostja 10.07.2009 avaldust kätte toimetatud. Kohus andis kirjaga kostjale tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks alles 10.09.2013 – seega rohkem kui 5 aastat hiljem. Eeltoodu viitab sellele, et tegelikult kostja esindaja tähtaegselt avaldust ei esitanud. Tartu Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 174 lg 1; 2) andis kohus 10.09.2013 kirjaga kostjale tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks, millise võimaluse annab TsMS § 174 lg 5. Selles seadusesättes ei ole märgitud tähtaega, millise aja jooksul kohus võib menetlusosaliselt hüvitatavate menetluskulude täpsustamist nõuda. Õiguse üldiste põhimõtete järgi tuleks kõiki toiminguid teha mõistliku aja jooksul. Viie aastane tähtaeg ei ole mõistlik. TsMS § 179 lg 2 sätestab, et pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, välja mõista määrusega, kuid määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Analoogiale tuginedes, ei saa ka antud juhul kostja kasuks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata;
3) taotleb määruskaebuse esitaja nõuda kostjalt välja tõendid selle kohta, et ta 30 päeva jooksul esitas kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks; 4) palub määruskaebuse esitaja peatada kohtukulude osas täitemenetlus määruskaebuse lahendamise ajaks või keelata selle alustamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.AS Plantex vastust määruskaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Marju Silveti määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. detsembri 2013. a määrus muutmata.
7.Tartu Maakohus jättis 09.01.2009. a otsusega rahuldamata Marju Silveti hagi AS-i Plantex vastu töövaidluses. Maakohus märkis otsuses, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Marju Silvet esitas Tartu Maakohtu 09.01.2009. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.05.2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 09.01.2009. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis 26.06.2009. a määrusega Marju Silveti kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas kaebuse selle esitajale. Otsus tsiviilasjas nr 2-08-54011 jõustus Riigikohtu 26.06.2009. a määrusega samal päeval, s.o 26.06.2009. a.
8.Määruskaebuse esitaja väide, et AS Plantex ei esitanud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei ole põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt oli menetlusosalisel õigus esitada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus tsiviilasjas nr 2-08-54011 jõustus 26.06.2009. Tsiviilasja toimikust nähtub, et AS Plantex esitas avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 10.07.2009. a (tl 108). Kostja esitas avalduse esimese astme kohtule õigeaegselt TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Tartu Maakohus tegi 13.07.2009. a määruse (tl 112), mille kohaselt andis kohus hagejale tähtaja kostja esindaja avaldusele vastuväidete esitamiseks 30 päeva avalduse kättetoimetamisest alates. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et 13.07.2009. a määrus oleks hagejale kätte toimetatud. Riigikohus saatis Tartu Maakohtule 04.08.2009. a toimiku nõude seoses Marju Silveti esitatud taotlusega menetlustähtaja ennistamiseks kassatsioonkaebuse esitamisel (tl 114). Ringkonnakohus märgib, et 13.07.2009 menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei toimetatud hagejale kätte seetõttu, et Riigikohus nõudis Tartu Maakohtult välja toimiku seoses Marju Silveti menetlustähtaja ennistamise taotlusega kassatsioonkaebuse esitamisel. Tartu Maakohus saatis nõutud toimiku 05.08.2009. a Riigikohtule (tl 114). Riigikohus tagastas tsiviilasja toimiku Tartu Maakohtule 28.09.2009. a (tl 156). Tartu Maakohus saatis 10.09.2013. a (tl 157) AS-i Plantex esindajale advokaadile Marko Paabumetsale kirja, milles andis kostjale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kirja kättetoimetamisest alates. Kostja esindaja esitas 24.09.2013. a täpsustatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mis toimetati hagejale kätte arvamuse avaldamiseks 22.10.2013. a. Maakohtul oli õigus TsMS § 174 lg 5 kohaselt anda kostja esindajale tähtaeg hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Maakohus andis avalduse puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, s.o 14 päeva kirja kättetoimetamisest alates.
Asjaolu, et maakohus palus kostja esindajal täiendada menetluskulude avaldust alles 10.09.2013. a kirjaga, kuigi Riigikohus tagastas tsiviilasja toimiku juba 28.09.2009. a, on kahetsusväärne, kuid ebamõistlik menetlusaeg ei too kaasa menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmist. Kostja esindaja esitas esialgse avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks õigeaegselt 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et menetluses olev menetluskulude kindlaksmääramise nõue ei aegu sõltumata menetluse kestusest.
9.Maakohus leidis, et põhjendatud õigusabikulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, on 603,33 eurot. Käesoleval juhul kontrollis maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, mis on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrusega kindlaks määratud menetluskulude suurust. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja seda, et menetlus on läbinud kolm kohtuastet, on põhjendatud määrata kostja menetluskulud kindlaks summas 603,33 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt välja mõistetud lepingulise esindaja kulud summas 603,33 eurot on kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 a määrusega nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“.
10.Määruskaebuse esitaja taotlus nõuda kostjalt välja tõendid selle kohta, et ta 30 päeva jooksul esitas kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, tuleb jätta tähelepanuta. Tsiviilasja nr 2-08-54011 toimiku leheküljelt 108 nähtub, et AS-i Plantex esindaja advokaat Marko Paabumets esitas avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 10.07.2009. a, s.o 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (lahend jõustus 26.06.2009. a). Hagejal on võimalus tutvuda tsiviilasja toimikuga kohtukantseleis kohapeal.
11.Määruskaebuse esitaja taotlus peatada kohtukulude osas täitemenetlus määruskaebuse lahendamise ajaks või keelata selle alustamine, tuleb jätta tähelepanuta. Tartu Maakohtu 30.12.2013. a määrus, millega määrati kindlaks AS-i Plantex menetluskulud ja mõisteti kulud hagejalt kostja kasuks välja, ei ole jõustunud. Kuna Tartu Maakohtu 30.12.2013. a määrus menetluskulude kohta ei ole jõustunud, ei saa kohtutäitur võtta jõustumata lahendit täitmisele. TMS § 2 lg 1 kohaselt täidetakse täitemenetluses nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas.
12.Tartu Maakohus rahuldas 07.02.2014. a määrusega Marju Silveti menetlusabi taotluse ja vabastas Marju Silveti määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25 euro tasumisest. Arvestades tsiviilasja menetlusaega ja vaidluse sisu, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tasutava riigilõivu - 25 eurot TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata TsMS § 178 lg 3 kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.