Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

lõpetamisest töötajale ette teatama ega hüvitist maksma. Tunnistajate Tea Juhani, Ivar Lepmetsa ja Sünne Kirši ütlustega on tõendatud, et seoses hageja tööle asumisega kostja juures muutus kogu senine tööõhkkond. Tunnistaja T. Juhani ütluste kohaselt pidi hageja 25.03.2008 õues töötama. Hagejale pakuti vihmariideid, mis kaitsevad soojemate riiete peal olles tuule ja külma eest, kuid hageja keeldus riietest, kuna värv ei sobinud. Hageja on ise kinnitanud, et märtsis pakuti talle vihmakeepi. Tunnistaja sõnul tekkis hageja keeldumise tõttu tööseisak ja mõttetu vaidlus töökorralduse üle. Selline vastuhakk oli teistele töötajatele üllatav. Probleemi lahendamiseks tuli tunnistajal hageja töö sel päeval ümber korraldada ja see puudutas ka teiste töötajate tööd, kuna kevaditi sõltub firma töö neile esitatavatest konkreetsetest tellimustest. Kuivõrd tühja autot välja saata ei saa, tuli tasa teha nii vaidlusele kulunud aeg kui hageja tegemata töö. Tunnistaja S. Kirši ütluste kohaselt lõi hageja AS-s Plantex töötamise ajal pingelise õhkkonna. 15.04.2008 ei täitnud hageja tema kui hulgimüügijuhi korraldust elupuude komplekteerimiseks kahel korral, kuigi töökäsud on koheseks täitmiseks. Kolmandal korral tehti kirjalik töökäsk, pärast mida asus hageja elupuid konteinerisse asetama. Hageja nõue tema poolt komplekteeritud taimede ülelugemiseks, põhjusel, et neid võidakse konteinerist varastada, oli põhjendamatu. Selline kahtlus häiris ja segas tööd. Edaspidiselt hakkas hageja komplekteeritud taimi täiendavalt üles kirjutama, kuid selleks puudus vajadus ja mõte, sest tellimuselt nähtus kõik vajalik. Tunnistaja väitel lükkusid seetõttu tööd edasi. Hageja tegematajätmised takistasid tema tegemisi ja tunnistaja pidi seetõttu õhtul kauem tööl olema. Tunnistaja ütluste kohaselt saanuks hageja teha tööd intensiivsemalt ja pühendunumalt. Tunnistaja väitel ei olnud hagejal kollektiivis kellegagi sõbrasuhteid. Kui teised suhtlesid ja tundsid üksteise käekäigu vastu huvi, siis hageja kõndis ringi mossis näoga. Hageja tööle asudes tuli hakata sõnu kontrollima. Hageja poolt 22.04.2008 tunnistaja nimetamine orjapidajaks solvas teda. Tunnistaja I Lepmetsa ütluste kohaselt lõi hageja kollektiivis närvilise ja mittetöise õhkkonna. 25.03.2008 tekkis esimene tõrge töökorralduse täitmisel, mil tunnistaja tööandja esindajana juhtis hageja tähelepanu vajadusele täita töökorraldusi. 15.04.2008 esitati elupuude komplekteerimise korraldus hagejale pärast suuliste korralduste mittetäitmist ka kirjaliku töökäsuna. Pärast juhtunut toimus pikem jutuajamine, kus hageja lubas enam töökorraldusse mitte sekkuda. 22.04.2008 kutsuti tunnistaja lahendama olukorda, kus hageja oli nimetanud otsest ülemust orjapidajaks. See oli ka üheks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks. Tunnistaja hinnata oli töötaja sobivus. Tunnistaja väitel sai hageja tööandjale esitatud CV põhjal üle hinnatud. Tööandja eeldas selle põhjal, et hageja suudab aednik-komplekteerija ülesandeid täita ka pingelisel perioodil. Tegelikult hakkas hageja kostja tööd oma äranägemise järgi ümber korraldama, kasutades tööaega kaebuste esitamiseks, mitte oma võimete maksimaalseks panustamiseks tööandja heaks. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes. Töölepingu punktidest 9.1, 9.2, ja 9.7 nähtub, et töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust ja töö üldisest käigust. Töötaja kohustub täitma vahetu ülemuse poolt antud tööalaseid korraldusi ning alluma vahetu ülemuse juhtimisele ja kontrollile. Samuti kohustub ta suhtlema kaastöötajatega, tööandja esindajatega ning kolmandate isikutega viisakalt ja korrektselt. Samad töökohustused tulenevad täpsustatuna ka aednik-komplekteerija ametijuhendi punktist 3. Tööandja on tõendanud, et hageja rikkus nimetatud kohustusi ja, et tööandja juhtis katseaja jooksul hageja tähelepanu puudustele tööülesannete täitmisel. Kohus leidis, et distsiplineerimatuse küsimuses tuleks katseaja ebarahuldavaid tulemusi tõlgendada laiemalt, sest katseaja tulemusi ei saa pidada kordaläinuks, kui töötaja on distsiplineerimatu ja ei täida oma tööülesandeid ega tööandja korraldusi. Kostjal oli õigus katseaja tulemusi hinnates lõpetada tööleping TLS § 86 punktis 5 ettenähtud alusel. Seega on tööleping lõpetatud

seaduspäraselt. Olles tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud seaduspäraselt, puudus kohtul vajadus võtta seisukoht ülejäänud hageja nõuete osas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ületunnitöö ning ta oli selletõttu saanud vähem palka. M. Silvet esitas õige palgaarvestuse ja selle tõenditeks tööajaarvestuse lehed AS-s Plantex 2008 märtsi ja aprilli eest. Need tõendid olid vajalikud lisada kohtuasja toimikusse, et põhjendada hagihinna suurendamist. Ka M. Silveti poolt 01.12.2008 avaldusega esitatud kirjalikud vastuväited kostja 15.09.2008 seisukohtadele olid igati seaduslikult esitatud, sest esiteks ei olnud eelistung kuulutatud eelmisel istungil lõppenuks ja seega oli M. Silvetil õigus esitada neid vastuväiteid enne 01.12.2008 põhiistungit TsMS § 329 lg 2 järgi. Nendes vastuväidetes põhjendas M. Silvet pikemalt neidsamu seisukohti, mida ta oli kohtule esitanud juba oma 29.10.2008 avalduses ja seega ei oleks ka see dokument mitte mingil juhul põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. M. Silvet rõhutas ka 01.12.2008 kohtuistungil, et need M. Silveti poolt 01.12.2008 esitatud vastuväited on sellised, mida ta kavatseb esitada ka suuliselt ja seega oli sisuliselt tegemist kohtukõnega, mida TsMS § 402 lg 7 järgi võib menetlusosaline kohtule esitada ka kirjalikult. Seega oli seadusvastane, et kohus ka seda dokumenti keeldus kohtuasja toimikusse võtmast ja arvestamast; 2) on ebaõigesti kohaldatud 01.12.2008 kohtuistungil TsMS § 400 lg 5. Maakohus tõlgendas seda seadusesätet nii, et ta võis mitmel korral M. Silveti sõnavõtte katkestada, väites, et M. Silvetil ei esine mingeid eduväljavaateid. Kui TsMS § 400 lg 5 tähendab seda, et kohtunik võib menetluse üht poolt ruineerida oma pideva halvustamisega, siis tuleb see seadusesäte tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata PS § 15 alusel. Taoline seadusesätte kohaldamine sellises tõlgenduses tuleks tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus rikkus M. Silveti põhiseaduslikke õigusi (PS § 12), sest seadis M. Silveti kostjaga võrreldes halvemasse olukorda. PS § 13 järgi on M. Silvetil õigus saada kaitset riigivõimu omavoli eest. Menetluse poolel on õigus õiguslikule ärakuulamisele. Kui selle õiguse rikkumist loetakse menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi, mis põhjustab ringkonnakohtu otsuse tühistamise Riigikohtus, siis on sama rikkumine oluline ka esimese astme kohtus. See põhjustab kohtulahendi õigusvastasuse ja annab alust lahendi tühistamiseks. Ka sellel põhjusel on maakohtu otsus õigusvastane ja tuleb tühistada; 3) on ebaõigesti hinnatud tõendeid ja kohaldatud valesti materiaalõiguse normi. Kohtuotsuse p-s 4 väidab kohus, et asja juurde esitatud töölepingu lisast nr 1-91/08 nähtub, et pooled lõpetasid töölepingu tööandja algatusel TLS § 86 p 5 alusel, seega katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. See väide ei vasta tõele: eelnimetatud lisas on vabastamise aluseks TLS § 86 lg 5, kusjuures pole isegi selgitatud, mida selle seadusesätte all on mõeldud. TLS §-s 86 polegi lõiget 5, vaid on hoopiski p 5. Juba sellisele seadusesättele viitamine töölepingu lõpetamisel, mida töölepinguseaduses ei olegi, muudab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks. Seega kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse normi, kui luges M. Silveti töölepingu lõpetamise aluseks omavoliliselt TLS § 86 p 5. Kohtu poolt oli õigusvastane vabastamise alust muuta ja lugeda tõestatuks, et M. Silvet vabastati katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 4) on otsuses ebaõigesti väidetud, et tööandja võib katseaja tulemusi hinnates arvestada peale töötaja otseste tööoskuste ka suhtlemisoskust, iseloomuomadusi ja muid töötamisega kaudselt seotud asjaolusid. See väide on õigusvastane, sest töölepinguseaduses ei ole sellist põhjendust katseajal töötaja vabastamiseks esitatud. Kohtunik on oluliselt laiendanud katseajal töötaja töölt vabastamise põhjendusi töötaja kahjuks. Isegi suhtlemisoskust võib katseaja jooksul lugeda töölt vabastamise põhjuseks ainult siis, kui tegemist oli suhtlemistööga ja puudulik suhtlemisoskus takistas töö tegemist. Kuna M. Silveti töö puhul ei tulnud suhelda praktiliselt mitte kellegagi peale otseste ülemuste, kes tööülesandeid andsid, siis pole põhjendatud ka katseaja tulemuste ebarahuldavaks tunnistamine tööandja poolt sel põhjusel. Nagu on näha tunnistajate ütlustest, pole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et M. Silveti tervis, võimed, kutseoskused või suhtlemisalane sobivus oleksid takistanud töö tegemist. Seega polnud põhjendatud M. Silveti töölt vabastamine TLS § 86 p 5 alusel, kui seda alust oleks töölt vabastamisel õigesti alusena toodud. Nagu on näha kohtuasja toimikust lehelt 34, tehti M. Silveti töölt vabastamise päeval 22.04.2008 käskkiri, kus on märgitud, et M. Silvet vabastatakse töölt TLS § 86 lg 5 ja lg 8 alusel.

Nagu M. Silvet juba märkis, ei ole TLS §-s 86 nii palju lõikeid. Seega ei saadud neid ka kohaldada. Kuna aga töölt vabastamisel väideti, et M. Silvet olevat sel päeval korda saatnud vääritu teo, nimetades otsest ülemust orjapidajaks, siis juhtis M. Silvet juba maakohtus tähelepanu asjaolule, et M. Silvet ei kuulunud töötajate kategooriasse, keda oleks saanud vabastada vääritu teo tõttu (TLS § 86 lg 8 alusel); 5) on jäetud tähelepanuta, et M. Silvet pole 22.04.2008 käskkirjale alla kirjutanud, mistõttu see käskkiri pole jõustunud. TDVS § 12 lg 1 järgi on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kuna 22.04.2008 käskkirjal M. Silveti allkiri puudub ja tööandja pole esitanud ka mitte ühtegi muud tõendit selle kohta, et M. Silvetit töötamise aja jooksul oleks distsiplinaarkorras karistatud, siis on üldse välistatud M. Silveti töölt vabastamine mingi M. Silveti poolt toime pandud süüteo tõttu. Kohus on M. Silvetile otsuse punktis 5 süüks pannud tunnistajate ütlustest tulenevat järeldust, et seoses M. Silveti tööle asumisega kostja juures olevat muutunud kogu senine tööõhkkond. See oli loomulik, sest M. Silvet ametiühingu liikmena palus tööandjalt seaduste täitmist. See oli täiesti seaduslik palve; 6) on ebaõigesti hinnatud tõendeid. Tunnistaja S. Kirši ütlustest ilmnes, et kõige rohkem häiris teda see, et M. Silvet keeldus ületunnitööst. Töö riskihinne oli III, seega see oli raske füüsiline töö. Töötajal on õigus vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 14 keelduda tööst, mis ohustab tema tervist. Seega oli M. Silvetil õigus keelduda pikemast kui 8-tunnisest tööpäevast, sest see oleks kahjustanud tervist. Lisaks kõigele polnud M. Silvetil summeeritud tööaega, nagu otsene ülemus arvas, mistõttu tema nõue ületunnitööks oli ebaseaduslik; 7) on ebaõigesti leitud, et distsiplineerimatuse küsimuses tuleks katseaja ebarahuldavaid tulemusi tõlgendada laiemalt. Kohus ei saa tõlgendada seadust laiemalt töövõtja kahjuks. Kui esineb töötaja distsiplineerimatus, siis tuleb töötaja vabastada TLS § 86 p 6 alusel ja tõendada ka tema süü. Katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjendusel vabastamine ei ole põhjendatav töötaja poolt toime pandud süütegudega. TLS § 86 p 5 alusel vabastamisel eeldatakse, et töötaja pole ühtegi süütegu toime pannud, vaid ainult tema võimed ei võimaldanud tal tööga nõuetekohaselt toime tulla. Seega on kohus täiesti valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kui luges seaduslikuks M. Silveti töölt vabastamise TLS § 86 p 5 alusel.

tööarvestuse lehed on samuti käesolevas tsiviilasjas asjakohatud, kuivõrd käesolev vaidlus ei käsitle võimalikku saamata jäänud töötasu nõuet. Apellant eksis TsMS § 392 lg-s 1 olevate nõuete vastu. Esiteks ei esitanud apellant oma vastuväiteid nii varakult kui võimalik, vaid venitas vastuväidete esitamisega kuni kohtuistungi toimumise päevani. Teiseks oli 01.12.2008 seisuga eelmenetlus lõppenud ning apellandil puudus mõjuv põhjus nimetatud vastuväidete esitamiseks pärast eelmenetluse lõppemist. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Arvestades asjaolu, et apellant esitas uued vastuväited, mitte juba esitatud dokumendi koopia vms, siis on põhjendamatu väita, et kostja esindajal oleks piisanud väikesest vaheajast nimetatud seisukohtadega tutvumiseks. Apellandil oli piisavalt aega selleks, et esitada oma täiendavad vastuväited mõistliku aja jooksul, mis oleks võimaldanud vastustaja esindajal dokumendiga tutvuda ning kujundada oma seisukoht. Sellest tulenevalt on väär ka apellandi arvamus, et täiendavate vastuväidete esitamine ei oleks põhjustanud menetluse viibimist. Apellandi viide TsMS § 402 lg-le 7, nagu oleks 01.12.2008 täiendavate vastuväidete näol tegemist kohtukõne kirjalikult vormistatud seisukohtadega, on asjakohatu. TsMS § 402 lg 7 eeldab, et kohtukõne seisukohtade kokkuvõtmiseks on menetlusosaline koostanud kirjaliku dokumendi, kusjuures nimetatud dokument peab olema koostatud just TsMS § 402 lg-s 7 sätestatud eesmärgil. Käesoleval juhul oli täiendavate vastuväidete näol aga tegemist vastuväidetega, mitte kohtukõne kokkuvõttega ning meelevaldne oleks nimetatud dokumenti käsitleda kohtukõne kokkuvõttena; 2) on arusaamatu, kuidas sai kohtunik rikkuda TsMS § 400 lg-s 5 sätestatut, kui ta ei andnud apellandile sõna olukorras, kus kohtuistungi korra kohaselt apellandil puudus õigus sõnavõtuks. Väide, et TsMS § 400 lg 5 on vastuolus põhiseadusega, on asjakohatu. Apellant on viidanud samuti diskrimineerimiskeeldu sisaldavale PS §-le 12 ning §-le 13, mille kohaselt seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest. Nimetatud rikkumisi kohtu tegevusest ei nähtu. TsMS ei näe ette analoogia kohaldamise võimalust erinevalt nt TsÜS-st, mistõttu ei kohaldu TsMS § 669 lg 1 käesolevas asjas; 3) on alusetu seisukoht, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ning kohaldanud valesti materiaalõiguse normi. TLS § 86 lg 5 näol on tegemist ilmselge trükiveaga, kus on arusaadav, et mõeldud on TLS § 86 p 5. Arvestades asjaolu, et TLS § 86 ei sisalda lg-t 5, et saa rääkida ka sellest, et töötaja oleks jäänud selgusetuks, millise seaduse sätte alusel tööleping lõpetati. Kohus ei ole omavoliliselt ega õigusvastaselt muutnud töölepingu lõpetamise alust, vaid on lihtsalt kasutanud õigusnormi õiget tähistust; 4) ei saa nõustuda seisukohaga, et kohus on vääralt leidnud, et tööandja võib katseaja tulemusi hinnates arvestada peale töötaja otseste tööoskuste ka suhtlemisoskust, iseloomuomadusi ja muid töötamisega kaudselt seotud asjaolusid. TLS § 33 lg 1 tõlgendamise teel jõuab ka vastustaja kohtuga samale järeldusele, et katseaeg ongi ettenähtud selleks, et välja selgitada töötaja sobivus ettenähtud töökohale. Sobivuse väljaselgitamiseks on vajalik pöörata tähelepanu ning hinnata kõiki töö tegemine ja töökohaga seotud aspekte, mida nii vastustaja töölepingu lõpetamisel kui ka kohus asja lahendamisel on õigesti teinud. Apellandi viited vääritule teole ning TLS § 86 p-le 6, mis tegelikult reguleerib töökohustuse rikkumist, mitte vääritut tegu, on asjakohatud ning vastustaja palub kohtul jätta need tähelepanuta; 5) on asjakohatu viide TDVS §-le 12 ning sellele, et apellant ei ole allkirjastanud käskkirja, mistõttu ei ole distsiplinaarkaristus ka määratud. Tulenevalt TDVS § 3 p-st 4 on distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p-de 6-8 alusel;

6) on väär järeldus, et kui esineb töötaja distsiplineerimatus, siis tuleb töötaja vabastada TLS § 86 p 6 alusel ja tõendada ka tema süü. Katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjendusel vabastamine ei ole põhjendatav töötaja toime pandud süütegudega. TLS § 86 p 5 alusel vabastamisel eeldatakse, et töötaja pole ühtki süütegu toime pannud, vaid ainult tema võimed ei võimaldanud tal tööga nõuetekohaselt toime tulla. Katseaja eesmärgiks on välja selgitada töötaja sobivus teatud töökohale. Üheks sobivuse kriteeriumiks on ka töötaja võime täita töökorraldusi ning järgida töödistsipliini. Kui töötaja ei suuda juba katseajal täita töökohustusi ning järgida muid korraldusi, ei saa lugeda katseaega kordaläinuks ning tekib alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kohus on asja lahendamisel hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid ning õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtuotsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ebaõige on apellandi väide, et tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud see asjaolu, et tema võimed, kutseoskused või suhtlemisalane sobivus oleksid takistanud töö tegemist. Tunnistaja T. Juhani (tl 53-54) ütluste kohaselt keeldus hageja 25.03.2008 vihmariietest, põhjustas vaidluse töökorralduse üle ja tööseisaku ning teistel töötajatel tuli tasa teha vaidlusele kulunud aeg ja hageja tegemata töö. Tunnistaja S. Kirši ütluste järgi (tl 55-56) ei täitnud hageja 15.04.2008 tunnistaja kui hulgimüügijuhi korraldust elupuude komplekteerimiseks kahel korral, kuigi töökäsud on koheseks täitmiseks; hageja tegemata jätmiste tõttu pidi tunnistaja kauem tööl olema; 22.04.2008 nimetas hageja tunnistajat orjapidajaks. Tunnistaja I. Lepmetsa ütluste kohaselt (tl 55) 25.03.2008 keeldus hageja töökorralduse täitmisest ning tunnistaja tööandja esindajana juhtis hageja tähelepanu vajadusele täita töökorraldusi; 15.04.2008 keeldus hageja suuliste töökorralduste täitmisest ja seetõttu oli vajalik talle esitada kirjalik töökäsk; 22.04.2008 kutsuti tunnistaja lahendama konflikti, milles hageja oli nimetanud oma otsest ülemust orjapidajaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud nimetatud tunnistajate ütlusi, leides, et need tõendavad töölepingu lõpetamise aluseks olnud asjaolusid. Töölepingu punktidest 9.1, 9.4, ja 9.7 (tl 25-27) nähtub, et töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust ja töö üldisest käigust. Töötaja kohustub täitma vahetu ülemuse poolt antud tööalaseid korraldusi ning alluma vahetu ülemuse juhtimisele ja kontrollile. Samuti kohustub ta suhtlema kaastöötajatega, tööandja esindajatega ning kolmandate isikutega viisakalt ja korrektselt. Samad töökohustused tulenevad täpsustatuna ka aednik-komplekteerija ametijuhendi punktist 3 (tl 28-29). Tööandja on tõendanud, et hageja rikkus nimetatud kohustusi ja, et tööandja juhtis katseaja jooksul hageja tähelepanu puudustele tööülesannete täitmisel. Ebaõige on apellandi väide, et tunnistaja S. Kirši ütlustest ilmneb, et kõige rohkem häiris teda see, et M. Silvet keeldus ületunnitööst. Tunnistaja ütluste kohaselt hageja ei täitnud tunnistaja antud suulisi korraldusi ning tema tegematajätmiste tagajärjel pikenes tööaeg. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt komplekteeris hageja taimi aeglasemalt, kui seda tegi tunnistaja, ning ka hageja poolt iga päeva kohta mittevajalike paberilehekeste kirjutamine raiskas tööaega. Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et töö riskihinne oli III ning seega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 14 oli tal õigus keelduda tööst, mis ohustab tema tervist, ning ka selle kohta, et tal oli õigus keelduda pikemast kui 8-tunnisest tööpäevast, sest see oleks kahjustanud tervist. Töölepingu lõpetamise aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt seadusevastaselt liiga raske füüsiliselt töö tegemist või, et töölepingu lõpetamise aluseks oleks olnud asjaolu, et hageja keeldus ületunnitöö tegemisest. Samuti ei ole maakohtus asja lahendamisel nimetatud väiteid käsitletud ning seetõttu ei ole kostja saanud neile ka vastata. Ringkonnakohus leiab, et kui töötajal tekib juba katseajal raskusi oma tööülesannete täitmisega ning ta ei allu tööandja korraldustele, siis kuigi ta kutseoskuste poolest oleks võimeline tegema kokkulepitud tööd, on tööandjal õigus lõpetada temaga sõlmitud tööleping TLS § 86 punktis 5 ettenähtud alusel ning ta ei pea enne töölepingu lõpetamist määrama töötajale distsiplinaarkaristust töökohustuste rikkumise eest. Katseaja eesmärgiks on välja selgitada töötaja sobivus konkreetsele töökohale. Üheks sobivuse kriteeriumiks on ka töötaja võime täita töökorraldusi ning järgida töödistsipliini. Kui töötaja ei suuda juba katseajal täita töökohustusi ning järgida muid korraldusi, ei saa lugeda katseaega kordaläinuks ning tekib alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjonis ning selline ilmne ebatäpsus ei muuda ka töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Õige on ka apellandi väide, et töölt vabastamise käskkirjas on esitatud ebaõigesti viide TLS § 86 p-le 8. Samas ei ole kostja nimetatud töölepingu lõpetamise alusele tuginenud ei töövaidluskomisjonis ega maakohtus ning kuna tööleping on õiguspäraselt lõpetatud TLS § 86 p 5 alusel, siis ei muuda töölepingu lõpetamist seadusevastaseks ebaõige viite esitamine töölepingu lõpetamise käskkirjas. Sellist ebaõiget viidet ei ole esitatud töölepingu lisas nr 1.

Juhul, kui apellant leiab, et tal on kostja vastu saamata jäänud töötasu nõue, on tal õigus esitada vastav hagi maakohtule, kuid 01.12.2008 taotlusest ei nähtu, et seda saaks pidada iseseisvaks hagiavalduseks saamata jäänud töötasu nõudes. Kuna hageja poolt 01.12.2008 avaldusega koos esitatud kirjalikud vastuväited kostja 15.09.2008 seisukohtadele sisaldavad uusi vastuväited, mis on esitatud seoses Tööinspektsiooni 27.11.2008 vastusega ja hageja taotlusega hagihinna suurendamiseks, siis on maakohus õigesti keeldunud ka neid hageja vastuväiteid TsMS § 331 lg 1 alusel menetlusse võtmast. Ebaõige on hageja väide, et kuna ta nendes vastuväidetes põhjendas neidsamu seisukohti, milliseid ta oli kohtule esitanud juba oma 29.10.2008 avalduses, siis oli sisuliselt tegemist kohtukõnega, mida TsMS § 402 lg 7 järgi võib menetlusosaline kohtule esitada ka kirjalikult. TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna hageja poolt 01.12.2008 esitatud kirjalikud vastuväited kostja 15.09.2008 seisukohtadele ei sisaldanud üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaolusid ja kohtuistungil uuritud tõendeid, siis ei ole need käsitletavad TsMS § 402 lg 7 mõttes kohtukõne kirjalike seisukohtadena. Apellant on koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule uuesti esitanud maakohtu poolt tagasilükatud 28.11.2008 avalduse koos lisatud Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni 27.11.2008 vastusega kaebusele AS Plantex tegevuse peale ning 01.12.2008 taotluse koos lisatud palgalehtedega märts ja aprill 2008 ning 01.12.2008 vastuväited kostja 15.09.2008 seisukohtadele tsiviilasjas nr 2-08-54011. Kuna ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult keeldus neid võtmast asja materjalide juurde, siis puudub ka ringkonnakohtul alus taotlus apellatsioonimenetluses rahuldada ja võtta nimetatud materjalid tsiviilasja juurde ning seetõttu tagastatakse nimetatud materjalid hagejale.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.