Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2014.a, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-47520

Tsiviilasi

Danske Bank AS Eesti filiaal hagiavaldus M M ja S M vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Danske Bank AS Eesti filiaal (reg.kood: 11488826) Hageja esindaja: Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo) Kostja 1: M M (ik: xxxx) Kostja 2: S M (ik: xxxx) Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ksenia Kravtshenko

RESOLUTSIOON:

Jätta Danske Bank AS Eesti filiaali hagiavaldus läbi vaatamata. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Määrus menetlusosalistele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu. Asjaolud. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-47520, s.o Danske Bank AS Eesti filiaal hagiavaldus M M ja S M vastu võla nõudes. Viru Maakohtu 28.10.2013.a. määrusega võeti hagi menetlusse ja anti kostjatele tähtaeg vastuse esitamiseks.

20.02.2014.a. maakohtule esitatud vastuses märgib kostja 2, et hagi ei ole esitatud tsiviilkohtumenetlusõigusvõimelise subjekti poolt ja tuleb jätta läbi vaatamata. 18.03.2014.a. määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning parandas 28.10.2013.a. menetlusse võtmise määruses hageja isiku nimes esineva vea ,,Danske Bank A/S (reg.kood 61126288)’’ ja luges hagejaks Danske Bank A/S Eesti filiaali (reg.kood 11488826). 17.04.2014.a. saabus maakohtule kostja 2 vastuväide kohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt ei vaidle kostja II vastu menetlusse võtmise määruse muutmisele, kuna hagiavaldus on tõepoolest esitatud äriühingu filiaali nimel. Samas jääb kostja II seisukohale ning esitab vastuväite kohtu tegevuse kohta seoses kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata jätmisega. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõimetu isiku poolt esitatud hagi menetlusse võtmine on vastuolus TsMS § 204 lg-ga 1 ning kohus on rikkunud menetlusnormi, lubades hagejal menetluses osaleda. Hagejaks on käesolevas tsiviilasjas välismaa juriidilise isiku filiaal, mis ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole juriidiline isik. Hagi on seejuures esitatud mitte “filiaali kaudu”, mis oleks vastanud nii ÄS § 384 lg-le 2 kui ka Riigikohtu, vaid filiaali nimel. Viide Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-98-10 on asjakohatu, kuna viidatud tsiviilasjas oli menetlusosaline märgitud korrektselt: hagi oli esitatud välismaa äriühingu nimel Eesti filiaali kaudu, mitte aga filiaali nimel. Käesoleval juhul on tegemist vastupidise olukorraga, mis välistab hagi menetlemise. Hageja leidis, et kohtul tulnuks enne hagi menetlusse võtmist kontrollida hageja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ja kohustada hagejat kõrvaldama sellekohased puudused. Kuivõrd filiaali näol on tegemist välismaise juriidilise isiku seadusjärgse esindajaga Eestis, kes seaduse alusel teostab oma õigusi emaettevõtte nimel ja filiaali tehtud tehingud ja toimingud tekitavad tsiviilõigusi- ja kohustusi filiaali asutanud välismaisele äriühingule, siis on ilmselge, et Danske Bank A/S Eesti filiaal esineb menetlusosalisena tsiviilasjas Danske Bank A/S-i esindajana ning sellise eksimuse hageja andmetes saab muuta puuduste kõrvaldamisega, mitte hagi läbivaatamata jätmisega. Hageja leiab, et menetlusosaliseks hageja poolel on Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaal kaudu). Kostja 2 märkis 09.05.2014.a. seisukohas, et hageja on nõustunud, et hagi esitanud Danske Bank A/S-i Eesti filiaalil puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning hagejaks tuleks lugeda Taani äriühingu Danske Bank A/S-i, mille esindajana tegutseb Danske Bank A/S-i Eesti filiaal. Kostja ei nõustunud hageja hinnanguga, et sellise eksimuse saab muuta puuduste kõrvaldamisega, mitte hagi läbi vaatamata jätmisega. Filiaali kui välismaa äriühingu esindajat iseseisvaks menetlusosaliseks ei loeta. Seega saab hagejaks olev Taani äriühing menetluses osaleda kas ise või Eesti filiaali kaudu – ehk hagi peab olema esitatud Taani äriühingu nimel. On ilmselge, et hagi (ja mitmed hilisemad menetlusdokumendid) on esitanud filiaal. Hageja poolt soovitu kujutab endast mitte esindusõiguse kontrolli ja puuduste kõrvaldamist, vaid hageja asendamist. Välismaa äriühingu ja selle Eesti filiaali puhul on tegemist erinevate õigussubjektidega, ning asjaolu, et lepinguline esindaja on eksinud hageja määramisel, ei õigusta vale hageja nimel esitatud hagiavalduses menetlusosalise muutmist. TsMS 21. peatükis sätestatu kohaselt on hageja asendamine lubatud vaid erandlikel asjaoludel: üldõigusjärgluse puhul või vaidlusaluse eseme võõrandamise puhul vastaspoole nõusolekul. Hagiavalduse esitanud isiku asendamine põhjusel, et lepinguline esindaja on segaduses esindatavate õigusvõime osas, ei ole lubatud. Esitatud asjaolude ja taotluste kindlaksmääramine eeldab mh selle isiku tuvastamist, kelle nimel hagi esitatakse. Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja on omistanud välismaa äriühingu filiaalile iseseisva õigusvõime, ei saa tingida hagiavalduse hilisemat heakskiitmist õige hageja poolt. Asjaolu, et 21.01.2014.a. menetlusdokumendile lisas hageja väljavõtted äriregistrist emaettevõtja kohta, ei tee Taani äriühingust käesolevas tsiviilasjas hagejat. Kostja II juhtis tähelepanu Riigikohtu