Danske Bank A/S hagi Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 97 523,97 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Danske Bank A/S-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. aprill 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Danske Bank A/S (registrikood 61126228), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustajad (kostjad):
1.Maksim Melnikov (isikukood XXX)
2.Svetlana Melnikova (isikukood XXX) Vastustajate esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Tühistada Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 otsus ja saata Danske Bank A/S hagi Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule menetluse jätkamiseks.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Danske Bank A/S (hageja) esitas 9. juunil 2014 Viru Maakohtule hagi Maksim Melnikovi (kostja I) ja Svetlana Melnikova (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 90 091,43 eurot ning viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 15.07.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 182 787,31 eurot. Laenu tagas hüpoteek kinnistule. Hageja ja kostja II vahel on 15.07.2008 sõlmitud käendusleping. Hageja esitas 10.12.2010 kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse ja hoiatas, et juhul, kui kostja I ei tasu võlgnevust hiljemalt 29.12.2010, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja I võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles alates 30.12.2010. Hageja esitas 30.05.2011 kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse. Kohtutäitur realiseeris 06.09.2012 laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 80 000 eurot. Pärast kohtutäituri tasu mahaarvamist maksis kohtutäitur kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest hagejale välja 73 522,39 eurot. Pärast hüpoteegi realiseerimist on kostjatel tasumata laen summas 90 091,43 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 30.12.2010 ning aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 31.12.2010. Puudub vaidlus selle üle, et täitedokument esitati täitmiseks 30.05.2011. Hageja laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg oli katkenud ja hakanud uuesti kulgema 30.05.2011 (või hiljemalt 03.06.2011). TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg lõppes hiljemalt 04.06.2014. Hagiavaldus esitati 09.06.2014. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning kostjale I on tekkinud kahju. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on tühine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus kohaldas 22. oktoobri 2014 otsusega aegumist, jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 30.05.2011 (või hiljemalt 03.06.2011). Kuivõrd hageja nõue sundrealiseerimise
osas täideti 06.09.2012, siis pärast märgitud kuupäeva puudub hagejal täitedokument, mille alusel saaks ta nõuda täitemenetluse alustamist. Olukorras, kus hageja nõue ei saanud hüpoteegi realiseerimisel täies ulatuses rahuldatud, jääb hagejale üksnes materiaalõiguslik, s.o laenu- ja käenduslepingust tulenev nõue. Maakohus leidis, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on kolm aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 10.12.2010 alates 30.10.2010, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 31.12.2010, millest alates hakkas kulgema ka nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 159 lg-st 1 tulenevalt algas hageja nõude aegumistähtaeg kostja I suhtes uuesti 31.05.2011 ning tema nõue kostja I vastu aegus 30.05.2014 kl 24.00. Hageja nõue kostja II suhtes ei ole katkenud. Aegumistähtaeg kostja II suhtes hakkas kulgema 31.12.2010 ja nõue aegus 30.12.2013 kl 24.00. Viru Maakohus jättis 21.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-47520 TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi kostjate Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova vastu võla nõudes läbi vaatamata põhjusel, et hagi on esitatud filiaali poolt, kes ÄS § 384 lg 2 tulenevalt ei ole juriidiline isik ja kellele puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime (määrus on jõustunud). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tehingust tuleneb aegumistähtaeg oli TsÜS § 160 alusel peatunud. Hagi läbi vaatamata jätmise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 426. Hagi läbi vaatamata jätmisega on tekkinud olukord, et kohtu menetluses ei ole olnud 15.07.2008 laenu- ja käenduslepingu alusel kostjate vastu esitatud hagi. Maakohus märkis, et tsiviilasjas nr 2-13-47520 on hagejaks olnud Danske Bank A/S-i Eesti filiaal ning käesoleval juhul on hagejaks Danske Bank A/S. Kuna õigustatud isik – Danske Bank A/S ei ole varem kostjate vastu hagiavaldust esitanud, siis ei peatunud ka hageja nõude aegumistähtaeg tsiviilasja nr 2-13-47520 menetluse ajaks. Maakohus leidis, et hageja esitas hagi kostjate vastu 10.06.2014, s.o pärast nõude aegumist. TsÜS §-st 144 tulenevalt on aegunud ka hageja viivisenõue. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Danske Bank A/S esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist. Apellant palub jätta menetluskulud solidaarselt vastustajate kande. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS § 384 lg-d 1 ja 2 ning rikkunud TsMS § 201 lg-d 1 ja 2. Kui kohtule esitab hagi välismaa äriühingu filiaal, siis hagi on esitatud ka välismaa äriühingu enda poolt, sest filiaal pole isik ning filiaal omandab õigusi ja kohustusi üksnes välismaa äriühingule. Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt 11.10.2013 Viru Maakohtule esitatud hagi on esitatud Danske Bank A/S-i poolt. Apellant viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-3-10 p-le 10 ja nr 3-2-1-98-10 p-le 13; 2) peatas Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt Viru Maakohtule 11.10.2013 hagi esitamine vastustajate vastu TsÜS § 160 lg 1 alusel Danske Bank A/S-i ning vastustajate vahel sõlmitud laenulepingust ja käenduslepingust tulenevate nõuete aegumise sõltumata sellest, et 11.10.2013 hagi jäeti Viru Maakohtu 21.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-47520 TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 160 lg-d 1 ja 3 ning oluliselt rikkunud TsMS § 426 lg-t 1. Apellant viitas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-57-08 p-le 12;
3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 30.05.2011. Laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisel ehk mõistliku aja möödumisel pärast 30.12.2010; 4) pole apellandi nõuded vastustaja I vastu aegunud, mistõttu maakohus on alusetult kohaldanud aegumist, rikkudes seejuures TsÜS § 146 lg-t 1, § 159 lg-t 1, § 160 lg-d 1 ja 3 ning § 168 lg-t 1; 5) leiab apellant alternatiivselt, et laenulepingust tulenevad nõuded vastustaja I vastu ei saa olla aegunud ka TsÜS § 157 lg 1 alusel, mida maakohus on ebaõigesti kohaldanud. Apellandi nõue oli täitmisele esitamisel ning on jätkuvalt pandiga tagatud nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 alusel 10 aastat. Seaduses puudub norm, mis lühendaks tagasiulatuvalt 10-aastast aegumistähtaega 3-aastale. Apellant viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-85-12 ja nr 3-2-1-93-06, samuti Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-10 p-le 13.
5.Maksim Melnikov ja Svetlana Melnikova vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 201 lg-d 1 ja 2 ning on õigesti kohaldanud ÄS §-i 384. Hagejaks olev Taani äriühing saab menetluses osaleda kas ise või Eesti filiaali kaudu – ehk hagi peab igal juhul olema esitatud Taani äriühingu nimel. On ilmselge, et hagi tsiviilasjas nr 2-13-47520 on esitanud filiaal enda nimel. Vastustajad viitavad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-98. Ka juhul, kui kohtu seisukoht tsiviilasjas nr 2-13-47520 oli ekslik, puudub apellandil õigus jõustunud kohtumäärust käesolevas tsiviilasjas vaidlustada; 2) ei peatanud tsiviilasjas nr 2-13-47520 esitatud hagi menetlemine aegumist. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et hagiavaldus oli esitatud mitte apellandi, vaid teise subjekti nimel, seega TsÜS § 160 lg 1 kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 426 lg 1 ei ole asjakohane norm; 3) nõustuvad vastustajad apellandiga selles, et apellandi nõuded vastustaja I vastu muutusid sissenõutavaks pärast laenulepingu ülesütlemist 30.12.2010. Kohtu eksimus ei mõjuta kaevatava kohtulahendi sisu, kuna TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine täitedokumendi täitmiseks esitamisega, mis toimus 30.05.2011. Vastustajad ei nõustu apellandiga aegumise peatamise osas. Apellandi nõuded vastustaja II vastu aegusid TsÜS § 146 lg 1 alusel 3 aasta möödumisel nõuete sissenõutavaks muutumisest, s.o hiljemalt 30.12.2013; 4) ei ole TsÜS § 157 lg 1 asjakohane ja selle kohaldamata jätmine maakohtu poolt on õiguspärane. Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping (TMS § 2 lg 19), millest tuleneb antud juhul mitte apellandi rahaline nõue, vaid vastustaja I kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Apellandi nõue tuleneb endiselt laenulepingust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 22. oktoobri 2014 otsuse ja saadab Danske Bank A/S hagi Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule menetluse jätkamiseks.
7.Õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, jättes hagi kostjate vastu aegumise tõttu rahuldamata. Hageja väite kohaselt ütles ta kostjaga I sõlmitud laenulepingu üles alates 30.12.2010 ning alates sellest tähtpäevast muutusid laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostjad on nõustunud hageja väitega ning nende seisukoha kohaselt muutusid samuti kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks alates 30.12.2010.
8.Hageja nõue kostja I vastu ei ole aegunud järgmistel põhjustel.
8.1.TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Asja materialide kohaselt esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks 30.05.2011 (I kd tl 61-63). Seega aegumine katkes ja algas uuesti täitmisavalduse (ja täitedokumendi) täitmiseks esitamisele järgnevast päevast, s.o aegumine algas uuesti 31.05.2011.
8.2.TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal Viru Maakohtule 11.10.2013 hagi solidaarselt Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova (käendaja) vastu laenulepingust nr ENL – 150708MM (I kd tl 14-37) tulenevate kohustuste täitmiseks. Viru Maakohtu 21.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-47520 jäeti hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et kuigi tsiviilasjas nr 2-13-47520 oli märgitud hagejaks Danske Bank A/S Eesti filiaal, saab siiski lugeda viidatud tsiviilasjas hagejaks Danske Bank A/S-i. Siinkohal on apellant õigesti viidanud Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-3-10 ple 10, mille kohaselt „Kolleegium selgitab, et Eesti Vabariik tunnustab välismaa äriühinguid ja nende tegevust Eestis. ÄS § 384 lg 1 kohaselt, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. ÄS § 385 lg-st 1 tuleneb välismaise äriühingu kohustus määrata filiaalile juhataja või juhatajad ning ÄS § 385 lg 2 järgi filiaali juhataja juhib ja esindab filiaali. Seega oli U. Mädol esindusõigus 22. aprilli 2004. a käenduslepingu sõlmimiseks filiaali nimel ja sellest lepingust tekkisid õigused ja kohustused hagejale.“ Samuti on asjakohane apellandi tuginemine Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10 p-le 13, milles Riigikohus selgitab, et „Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et AS UniCredit Bank Eesti filiaalil puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning ta ei saa olla ka võlausaldajaks pankrotimenetluses, märgib kolleegium, et kuigi filiaal ei ole tulenevalt äriseadustiku § 384 lg-st 2 juriidiline isik, saab välismaine äriühing osaleda menetluses filiaali kaudu.” Lähtudes eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest saab käsitleda Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt Viru Maakohtule 11.10.2013 hagi esitamist õigustatud isiku poolt hagi esitamisena ning TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatus hagi esitamisega 11.10.2013. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt peatumine lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Viru Maakohtu 21.05.2014 määrus jõustus 10.06.2014 ning siis lõppes aegumise peatumine. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka.
8.3.Lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib mh olla määrus, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtudes TsÜS § 160 lg-st 1 ja TsMS § 362 lg-st 3, loetakse aegumistähtaeg peatunuks alates hagi kohtule esitamisest. Aegumistähtaja arvestamisel ei oma tähendust TsMS § 426 lg 1, mille kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Nimetatud sätte põhiliseks tagajärjeks on sama sätte järgi see, et hageja võib pöörduda sama asja lahendamiseks uuesti kohtusse. Sellele sättele ei ole antud materiaalõiguslikku tähendust. Seega oli perioodil 11.10.2013-10.06.2014 hageja nõude aegumistähtaeg peatunud. Arvestades seda, et aegumine algas uuesti 31.05.2011, käesolev hagi esitati 10.06.2014, siis ei ole hageja nõue kostja I vastu aegunud ning maakohus on ebaõigesti jätnud nõude aegumiste tõttu rahuldamata.
9.Hageja nõue kostja II vastu ei ole samuti aegunud.
9.1.Kostja II vastu esitatava nõude aegumine algas selle sissenõutavaks muutumisest alates 30.12.2010. Kuna täitedokumendi täitmiseks esitamine ühe solidaarvõlgniku suhtes ei mõjuta nõude aegumist teise suhtes, siis Danske Bank A/S Eesti filiaal poolt kohtutäiturile avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks 30.05.2011 ei katkestanud nõude aegumist kostja II suhtes. Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt Viru Maakohtule 11.10.2013 esitatud hagi Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova vastu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks peatas analoogiliselt kostjale I hageja nõude aegumise ka kostja II suhtes. Seega oli perioodil 11.10.2013-10.06.2014 hageja nõude aegumistähtaeg kostja II suhtes peatunud. Arvestades seda, et aegumine algas kostja II suhtes 30.12.2010, aegumine oli peatunud 11.10.2013-10.06.2014 ning hagi esitati uuesti 10.06.2014, siis ei ole hageja nõue kostja II vastu aegunud ning maakohus on ebaõigesti jätnud nõude aegumiste tõttu rahuldamata.
10.Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.