Hageja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin Kostja: XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks võlgnevus summas 3712 (kolm tuhat seitsesada kaksteist) eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks alates 06.02.2014. a kuni põhinõude (3712 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXXkanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XXX(edaspidi „hageja“) esitas Harju Maakohtule 06.02.2014. a hagi XXX(edaspidi „kostja“) vastu võla ja viivise nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 07.02.2014. a kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt võttis XXX07.04.2008. a XXXvõlgu summas 159 000 ЕЕК (10 161,95 eurot) võlakirja alusel. XXX võttis võlgu oma abikaasa XXX(sünd. XXX) individuaalse võla katteks kohtutäituri ees (Täiteasi 022/2008/2342) (t. lk 22-23). Hageja selgitab, et hageja ja kostja vahel oli saavutatud kokkulepe, mille alusel hageja kandis raha summas 159 000 ЕЕК (10 161,95 eurot) üle kohtutäituri pangakontole selgitusega „TÄITEASI 022/2008/2342/ XXX“ (t. lk 24-25). Vastavalt antud võlakirjale võlgnik XXXpeaks tagastama võla täies ulatuses kuni 31.12.2010.a. (vt t. lk 22-23). Võlakirja kohaselt hageja täitis oma kohustuse, kandes üle raha summas 159 000 ЕЕК (10 161,95 eurot) kohtutäituri pangaarvele vastavalt poolte kokkuleppele (vt t. lk 24-25).
3.28.12.2010. a tagastas XXXsumma 35 000 ЕЕК (2 236,90 eurot) ulatuses võla summas 159 000 ЕЕК katteks, mis oli võetud 07.04.2008.а. võlakirja alusel (t. lk 26-27). Seega tagastamata jäi võlg summas 124 000 EEK (7 925.-eurot). Seoses sellega, et XXXja XXXabielu oli lahutatud, siis nad jagasid oma kohustused võla tagastamise osas hagejale. Hageja oli sellega nõus ning XXXgaranteeris võla tagastamise summas 3 962,00 eurot mitte hiljem kui 31.12.2010 hagejale vastavalt 07.04.2008. a võlakirjale. XXXtagastab võlga summas 3 962,00 eurot Pärnu Maakohtu kohtumääruse alusel (tsiviilasja nr 2-12-7188). Hageja omalt poolt korduvalt meenutas kostjale, et võlg pidi olema tagastatud kuni 31.12.2010. a Kostja lubas võla kustutada ning palus kohtusse mitte pöörduda.
4.Hageja märgib, et ta ei eita fakti, et kostja täitis oma kohustusi osaliselt, kandes hageja pangakontole üle järgmised summad: 1.) 15.04.2013 – 50.-eurot; 2.) 19.08.2013 – 50.-eurot; 3.) 26.09.2013 – 50.-eurot; 4.) 11.11.2013 – 100.-eurot (pärast maksekäsu esitamist Pärnu Maakohtusse). Seega kostja tagastas ainult 250.- eurot. Käesoleval ajal põhivõla summat 3712.00 eurot aga tagastatud pole. Hageja märgib, et kostja omalt poolt rikkus oma kohustusi ja tänase päevani täitis oma kohustusi osaliselt. Seoses sellega hageja rõhutab, et võlgnik teadis ja teab, mille alusel ta rahasumma kätte sai, kuid ei soovinud vabatahtlikult võlga tagastada. Hageja selgitab, et kuna kostja ei täitnud oma kohustusi kuni 31.12.2010. a ja ei
kavatse omalt poolt tagastada hagejale ülalmainitud summat, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole oma õiguste kaitsmiseks ning võla väljanõudmiseks. Kokkuvõtlikult palub hageja kohtul mõista kostjalt XXX ́lt välja hageja XXXkasuks võlg summas 3712,00 eurot ning viivis võlalt (3712,00 eurot) alates 06.02.2014. a kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Seejuures esitas hageja 14.03.2014. a kohtule ka arvamuse kostja hagi vastuse osas. Hageja märgib, et kostja väited, et „....hageja, kostja ja XXXvahel oli suuliselt kokku lepitud, et antud laen summas 10 161,95 eurot jagatakse kostja ja XXXvahel pooleks ning igaüks peab tagastama hagejale 5 080,98 eurot (10 161,95:2). Kokku lepitud sai, et hageja korraldab läbi oma juristi uue võlakirja koostamise ning allkirjastamise XXXpoolt, mis toimus vastavalt hagiavalduses märgitule 24.12.2010.a. Kostja antud võlakirja koostamise ning allkirjastamise juures ei viibinud.“, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. Hageja selgitab, et 28.12.2010. a oli tema poolt koostatud ja allkirjastatud võlakiri, mille alusel ta kinnitas, et XXXpoolt oli tagastatud summa 35 000 ЕЕК (2 236,90 eurot) ulatuses võla summas 10 161,95 eurot (159 000 ЕЕК) katteks, mis oli võetud 07.04.2008. а võlakirja alusel. XXXviibis dokumendi allkirjastamisel ning ta isiklikult sai dokumendi originaali kätte. Seega tagastamata jäi võlg summas 124 000 EEK ( 7 925.-eurot). Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et alles pärast võla summas 35 000 ЕЕК (2 236,90 eurot) tagastamist XXXpoolt põhivõla summas 10 161,95 eurot (159 000 ЕЕК) katteks, hageja oli nõus sellega, et võlg summas 124 000 EEK ( 7 925.eurot) oli jagatud kostja ja XXXvahel ning viimasega oli koostatud eraldi võlakiri. Samuti on hageja hinnangul vaja rõhutada, et kostja oli sellega täielikult nõus ja sellest ka huvitatud, kuna vastasel juhul kostja peaks tagastama võla summas 7 925.-eurot (124 000 EEK) lähtudes 07.04.2008. а võlakirjast.
6.Hageja hinnangul on ka kostja väide, et „...hageja ja kostja on sõbrad ja endised kauaaegsed kolleegid, siis eraldi dokumenti kostja laenujäägi osas ei koostatud...“, paljasõnaline. Hagejale jääb antud kostja väide arusaamatuks, kui 28.12.2010. a hageja kirjalikus vormis kinnitas, et ta sai summa 35 000 ЕЕК (2 236,90 eurot) ulatuses kätte kostjalt, millest 28 000 EEK oli tagastatud hagejale sularahas. Alates sellest momendist kuni 11.11.2013. a kostja tagastas ainult 250.-eurot hageja pangakontole. Hageja avaldab ühtlasi, et ta on sunnitud konstateerima, et poolte suhted on tõsiselt muutunud, kuna kostja oma käitumisega hakkas hoidma kõrvale võla tagastamisest ning andis ainult lubadusi.
7.Ka kostja väide, et ta „...maksis kostja alates jaanuarist 2011 hagejale suulise kokkuleppe alusel kuus 50 eurot, valdavas osas sularahas...“, on hageja hinnangul paljasõnaline ja tõendamata. Hageja kinnitas ja esitas dokumentaalsed tõendid tõendamaks, et kostja tagastas ainult 250.- eurot võlast summas 3 962,00 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel kostja viib kohut eksitusse ning esitas võlatagastamise tabeli. Hageja selgitab, et käesoleval ajal pole põhivõla summat 3 712.00 eurot talle tagastatud.
8.Oma lõplikud seisukohad esitas hageja 29.04.2014. a Harju Maakohtu istungil. Hageja avaldas, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja hinnangul on hageja poolt esitatud tõendid, kust on näha, et hageja ei täitnud oma kohustust. Antud kohustuse täitmine on seotud esimese võlakirjaga.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 27.02.2014. a vastuse XXXhagiavaldusele. Kostja avaldab, et hagiavalduses on õigesti märgitud, et hageja kandis raha summas 159 000 krooni, s.o. 10 161,95 eurot üle kohtutäituri pangakontole selgitusega „Täiteasi 022/2008/2342 XXX“. Tegemist oli
XXXindividuaalse võlgnevusega.
10.Kostja märgib, et kostja ja XXXabielu oli ametlikult lahutatud 10.05.2010. a. Seoses antud asjaoluga sai poolte ehk hageja, kostja ja XXXvahel suuliselt kokku lepitud, et antud laen summas 10 161,95 eurot jagatakse kostja ja XXXvahel pooleks ning igaüks peab tagastama hagejale 5080,98 eurot (10 161,95 : 2). Kokku lepitud sai, et hageja korraldab läbi oma juristi uue võlakirja koostamist ning allkirjastamist XXXpoolt, mis toimus vastavalt hagiavalduses märgitule 24.12.2010. a. Kostja antud võlakirja koostamise ning allkirjastamise juures ei viibinud.
11.Kostja selgitab, et kuivõrd hageja ja kostja on sõbrad ja endised kauaaegsed kolleegid (nad on töötanud koos kuni 11.05.2010 AS-is XXX), siis eraldi dokumenti kostja laenujäägi osas ei koostanud. Alates laenusumma ülekandmisest kuni käesoleva ajani on kostja täitnud oma kohustuse hageja ees, tagastades igakuise sularahas või pangaülekandega enda peale võetud laenu osa. Arvestades seda, et 28. detsembriks 2010. a on ta tagastanud kokku 35 000 krooni (2236,90 eurot) (vt t. lk 18), ning tema maksekohustuse jääk moodustas 2844,08 eurot, maksis kostja alates jaanuarist 2011 hagejale suulise kokkuleppe alusel kuus 50 eurot, valdavas osas sularahas. Siinkohal esitab kostja pangakonto väljavõtte, kust on näha, et ülekandega tagastatud sai kokku 697,38 eurot (2008 - 7000 krooni, s.o. 447,38 eurot ja 2013 - 250 eurot). Sularahas tagastas kostja kokku alates jaanuarist 2011 kuni novembrini 2013, mil oli tehtud makseettepanek, 1500 eurot. Antud asjaolu kinnitamiseks esitas kostja vastava laenu tagastamise tabeli (t. lk 50-51). Kostja selgitab veel, et hageja nagu kostjagi on hiljuti asunud tööle välismaal, siis ei saa nad nagu varem tihti kokku ning laenu tagastamine sularaha ei ole alati võimalik. Oktoobris 2013. a viibis kostja Soome Vabariigis ning ei saanud sealt teostada pangaülekannet, mistõttu tasus ta novembris 2013. a nii oktoobri kui ka novembrikuu osamakseid.
12.Eeltoodut arvestades on hagiavaldus kostja jaoks ebameeldivalt üllatav. Kostja on käesoleva ajani täitnud kokkulepet ega keeldu enda peale võetud laenu osa tagastamise kohustuse täitmisest. Kostja juhib ühtlasi kohtu tähelepanu, et asjaolu, et 28.12.2010 tagastas kostja kokku 35 000 krooni, on kinnitanud ka hageja ise. Antud summast üksnes 7000 krooni oli tagatud pangaülekandega.
13.Oma lõplikud seisukohad avaldas kostja 29.04.2014. a toimunud Harju Maakohtu istungil. Kostja avaldas, et võtab hagi osaliselt õigeks ja tunnistab oma võlga hageja ees 1094,08 eurot. Hageja viivisenõuet kostja aga ei tunnista. Vastuseks kohtu küsimusele, kas kostja kinnitab hageja väidet, et kostja viibis isiklikult tl 26-27 asuva hageja poolt 28.12.2010. a koostatud võlakirja allkirjastamisel ja sai kätte nimetatud dokumendi originaali, vastas kostja, et ta ei mäleta, vist mitte. Ühtlasi avaldas kostja, et tal ei ole hageja poolt 28.12.2010. a koostatud võlakirja koopiat. Vastuseks kohtu küsimusele, millega kostja tõendab oma väidet, et esmalt jagati koguvõlg kaheks (159 000 krooni : 2 = 79 500 krooni, et 5080,98) ja et kostja poolt tasutud summa 2236,90 eurot tuleb maha arvata kostja kanda jäänud laenuosast (s.t. 5080,98 – 2236,90), mille tagajärjel jäi kostja võlgnevuseks 28.12.2010 seisuga 2844,08 eurot, vastas kostja neil oli hagejaga suuline kokkulepe.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Asja õigeks lahendamiseks on oluline, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust hageja poolt kostjale laenu andmises summas 159 000 Eesti krooni ehk 10 161,95 eurot ning selles, et kostja kohustus laenu tagastama täies ulatuses 31.12.2010. Asjas esitatud tõendite kohaselt võttis kostja 07.04.2008. a hagejalt võlgu summas 159 000 Eesti krooni (10 161,95 eurot) ja andis selle kinnituseks võlakirja. Kostja võttis võlgu oma abikaasa XXXindividuaalse võla katteks kohtutäituri ees (Täiteasi 022/2008/2342) (t. lk 22-23). Hageja kandis raha summas 159 000 krooni (10 161,95 eurot) üle kohtutäituri pangakontole selgitusega „TÄITEASI 022/2008/2342/ XXX“ (t. lk 24-25). Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud summas 1094,08 eurot (t. lk 73), siis antud summas puudub ka vaidlus laenu tagastamata jätmise üle. Kostja poolt õigeks võetud summa 1094,08 euro osas kuulub hagi rahuldamisele sõltumata muudest asjaoludest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tagastanud hagejale laenu 28.12.2010 summas 35 000 Eesti krooni ehk 2236,90 eurot ning hiljem veel 250 eurot, seega kokku 2486,90 eurot. Pooled on põhimõtteliselt ühel meelel ka selles, et hageja poolt antud laen jagati kaheks, nii et poole laenujäägist pidi tagastama kostja ning poole laenujäägist XXX. Samas on poolte vahel vaidlus esmalt selles, millisel viisil jaotati laenujääk. Hageja väidab, et alles pärast võla summas 35 000 krooni (2236,90 eurot) tagastamist oli hageja nõus sellega, et järelejäänud võlg summas 124 000 krooni (7925 eurot) jagatakse kostja ja XXXvahel. Oma väite kinnituseks viitab hageja t. lk 26 asuvale võlakirjale, milles hageja kinnitab kostjalt 35 000 Eesti krooni saamist ja allesjäänud võla summat 124 000 krooni. Samuti viitab hageja t. lk 77-78 asuvale maksekäsule, millest hageja hinnangul nähtub et kostja ja tema abikaasa jagasid antud kohustust. Seega hageja hinnangul oli kostja võla suuruseks 28.12.2010 seisuga 124 000 krooni (7925 eurot), pärast nimetatud summa kaheks jagamist aga 3962 eurot. Kuna kostja tasus hagejale hiljem veel 250 eurot, siis on hageja põhinõude summaks 3712 eurot. Kostja leiab aga, et esmalt jagati koguvõlg kaheks (159 000 krooni : 2 = 79 500 krooni, ehk 5080,98 eurot) ja et kostja poolt tasutud summa 2236,90 eurot tuleb maha arvata kostja kanda jäänud laenuosast (s.t. 5080,98 – 2236,90), mille tagajärjel jäi kostja võlgnevuseks 28.12.2010 seisuga 2844,08 eurot.
17.Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kinnitavad hageja versiooni laenujäägi jagamisest. Toimiku lk 26-27 asuv hageja 28.12.2010 võlakirjas on hageja kinnitanud kostjalt 35 000 Eesti krooni saamist ja allesjäänud võla summat 124 000 krooni. Seega antud hetke seisuga (28.12.2010) ei olnud kostja võlga veel kaheks jagatud ja hilisemalt oli võimalik kaheks jagada üksnes summat 124 000 krooni. Kohtul puudub alus arvata, nagu oleks hageja 28.12.2010 võlakiri tagantjärele koostatud või võltsitud. Hageja versiooni 124 000 krooni (7925 eurot) kaheks jagamisest, pärast mida oli nii kostja kui ka kostja abikaasa võla suuruseks 3962 eurot, kinnitab ka t. lk 77-78 asuv maksekäsk, millest nähtuvalt oli hageja poolt kostja abikaasalt nõutava võla põhinõude summaks samuti 3962 eurot. Samas on paljasõnaline kostja väide, et tal oli hagejaga suuline kokkulepe, et esmalt jagati koguvõlg kaheks (159 000 krooni : 2 = 79 500 krooni, ehk 5080,98 eurot) ja et kostja poolt tasutud summa 2236,90 eurot tuleb maha arvata kostja kanda jäänud laenuosast (s.t. 5080,98 – 2236,90), mille tagajärjel jäi kostja võlgnevuseks 28.12.2010 seisuga 2844,08 eurot.
18.Olles tuvastanud, et kostja laenujäägi suuruseks oli 28.12.2010 seisuga pärast võla jagamist kostja ja XXXvahel 3962 eurot, peab kohus lahendama ka pooltevahelise vaidluse selles, kas kostja tasus nimetatud võlast üksnes 250 eurot (mille üle ei ole vaidlust) või täiendavalt veel 1500 eurot sularahas, nagu väidab kostja. Kostja väitel on ta täiendavad 1500
eurot (mille tasumist hageja eitab) tasunud sularahas (t. lk 50-51). Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada laenu andmine, mida hageja on ka teinud (vt kohtuotsuse p 15). Kui kostja väidab, et ta on tagastanud hagejale laenu suuremas summas, kui on näidatud hageja poolt, siis on kostja kohustuseks tõendada laenu tagastamist enda poolt väidetud mahus. Kostja ei ole tõendanud enda väited hagejale laenu tagastamise kohta sularahas, kuigi kohus on kostjale selgitanud, et kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud (t. lk 73-74).
19.Kohus selgitas kostjale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud dokumentide väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Järelikult juhul, kui võlgnikul ei ole kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Samas VÕS § 95 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 ei tulene, et võlgnik võib oma kohustuse täitmist tõendada ainult nendes sätetes nimetatud tõenditega. Pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2). TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et lisaks VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditele võib võlgnik võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega (t. lk 73-74). Vaatamata eelviidatud kohtu selgitustele jäi kostja selle juurde, et tõendab enda väidet hagejale sularahas laenu tagastamise kohta üksnes enda ütlustega ja muid taotlusi ei esitanud (t. lk 74). TsMS § 268 kohaselt kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Käesolevas asjas hageja ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega, mistõttu ei olnud võimalik kostjat vande all üle kuulata vastavalt kostja taotlusele.
20.Kohus märgib täiendavalt, et kostja paljasõnalised väited tema poolt laenu sularahas tagastamise kohta ei ole kohtu jaoks veenvad ning kohus ei näinud alust ega vajadust kostja vande all ülekuulamiseks kohtu algatusel (TsMS § 2681). Kohtu ülesandeks ei ole vähemalt üldjuhul sekkuda võistlevasse menetlusse ja asuda ise tõendite looja rolli (TsMS § 5). Kostja märkis kohtuistungil vastusena kohtu küsimusele, et võla tasumine sularahas toimus nii tööl kui tänaval ja võla tasumise kandis kostja märkmikusse, mida tal aga alles ei ole. Kohus ei pea usutavaks, et kostja, kes väidetavalt tagastas hagejale sularahas pikema perioodi vältel võlga summas 1500 eurot, ei võtnud selle kohta mingeid kinnitusi ega säilitanud laenu tagastamise kohta mistahes muid tõendeid; seda enam, et varasemalt olid nii hageja kui kostja laenu kohta andnud ka kirjalikke võlakirju (t. lk 22-23; t. lk 26-27). Kuna laenu tagastamise tõendamiskoormus lasub kostjal ja kostja ei ole tõendanud oma väiteid laenu tagastamise kohta, lähtub kohus laenu tagastamise ja tagastamata jätmise osas hageja poolt esitatud arvestusest (t. lk 17-18), mida kinnitavad osaliselt ka kostja seisukohad (t. lk 50-51).
21.Lähtudes eeltoodust on tõendamist leidnud hageja väide, et kostja võlgneb hagejale kokku 3712 eurot. Kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale hageja poolt näidatust suuremas mahus vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust laenukohustust mitte
täita. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja pole tasunud hagejale võlgnevust kokku 3712 euro ulatuses, kuulub hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks summas 3712 eurot rahuldamisele.
22.Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib hageja nõuda lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole kohtule esitanud oma viivisenõude arvestust kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et TsMS § 367 võimaldab viivise välja mõista ka hageja taotletud viisil ehk alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna VÕS § 113 lg 1 alusel saab seadusjärgse viivise igal ajahetkel välja arvutada, siis ei teki küsimust kohtuotsuse täidetavusest.
23.Seoses hageja taotlusega kanda väljamõistetav summa hageja arveldusarvele Swedbankis, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele arveldusarvele. See asjaolu ei piira kostja õigust tasuda kohtuotsusega väljamõistetud summad hageja Swedbanki arveldusarvele.
24.TsMS § 442 lg 1 p 51 kohaselt peab kohus otsuse sissejuhatuses märkima ka tsiviilasja hinna. Vastavalt TsMS § 122 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Käesolevas asjas on hageja määratlenud oma lõpliku nõude järgnevalt: põhinõue summas 3712 eurot + TsMS § 367 järgne tulevikku suunatud viivisenõue põhinõudest alates 06.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Hagihinna arvutamisel lisandub seega põhinõude summale 3712 eurot TsMS 367 sätestatud viivisenõue ühe aasta eest, st 306,24 eurot (8,25% põhinõude summalt 3712 eurot ühe aasta eest). Seega hagihinnaks käesolevas asjas on 3712+306,24 = 4018,24 eurot. Menetluskulude jaotus
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §
162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.