OÜ Sundstrand (likvideerimisel) hagi V S, E K vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hagi hind Kohtuistung
HAGEJA
OÜ Sundstrand (likvideerimisel) (registrikood 10774814), asukoht Liivalaia 13/15, 10118, Tallinn, likvideerija Indrek Uudeküll, Lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas, e-post: [email protected]
KOSTJAD
V S (isikukood XXX), elukoht XXX E K (isikukood XXX), elukoht Saue vald, Harju maakond Lepinguline esindaja: Reet Vokk, e-post: [email protected] 44 738,15 eurot 29.aprill 2014
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täielikult.
2.Välja mõista solidaarselt V S ja E K OÜ Sundstrand (likvideerimisel) kasuks 44 738,15 (nelikümmend neli tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa eurot, 15 senti) eurot, millest põhinõue on summas 26 997,45 (kakskümnend kuus tuhat üheksasada üheksakümmend seitse eurot, 45 senti) eurot ning viivised summas 17 740,70 (seitseteist tuhat seitsesada nelikümmend eurot, 70 senti) eurot.
2.Kostjate V S ja E K menetluskulud jätta nende enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja hageja nõue 1.OÜ Sundstrand ja Esthaus Woodfactory OÜ sõlmisid 13.02.2006 äriruumi ja territooriumi üürilepingu nr 73. Lepingu p 1.1 kohaselt andis hageja Esthaus Woodfactory OÜ-le üürile aadressil Tiigi 7, Narva asuvad äriruumid pindalaga 4613 m2 koos seal olevate seadmetega, üürimääraga 19,91 EEK/m2 (1,27 EUR/m2) kuus ja territooriumi pindalaga 2000 m2, üürimääraga 2,55 EEK/m2 (0,16 EUR/m2 ) kuus. Esthaus Woodfactory OÜ kohustus tasuma kuus üüri summas 96 940 EEK (6195,91 EUR), millele lisandus käibemaks. Lepingu p.1.2 kohaselt kohustus Esthaus Woodfactory OÜ tasuma igakuiselt üüri Lepingus ettenähtud summas Hageja poolt esimesel kuupäeval esitatava arve alusel hiljemalt jooksva kuu 10-ks kuupäevaks. Üüri tasumise kohustus tekkis Lepingu sõlmimisele järgnevast päevast.
2.27.03.2009 sõlmisid Esthaus Woodfactory OÜ ja Hageja kokkuleppe äriruumi ja territooriumi üürilepingu nr 73 muutmiseks. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt muudeti lepingu nr 73 ning lisati Lepingule p 1.7, mille kohaselt Hageja andis ja Esthaus Woodfactory OÜ võttis Ruumid üürile alates 01.04.2009 kui 31.03.2010. Ruumide üürimääraks oli Kokkuleppe kohaselt 21,90 EEK/m2 (1,4 EUR/m2) kuus ning territooriumi üürimääraks 2,81 EEK/m2 (0,18 EUR/m2) kuus. Esthaus Woodfactory OÜ kohustus tasuma kuus üüri summas 106 644,70 EEK (6815.83 EUR), millele lisandus käibemaks. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt muudeti lepingut nr 73 ning lisati Lepingule p 2.1.17, mille kohaselt kohustus Üürnik likvideerima võlgnevuse summas 442 422,.23 EEK (28 275,93 EUR) Hageja ees hiljemalt 31.05.2009.
3.27.03.2009 sõlmis Hageja käenduslepingu V S. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt võttis Kostja endale kohustuse vastutada kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete
täitmise eest, millised tulenevad Hageja ja Esthaus Woodfactory OÜ vahelise äriruumi ja territooriumi üürilepingust nr 73 ja sellel lisadest. Käenduslepingu p.1.2 kohaselt on käendaja kohustuse suuruseks 1 722 158,63 EEK ning Kostja 1 vastustuse rahaline maksimumsumma 700 000 EEKi, milline pidi hõlmama ka kõrvalnõudeid. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt kohustus käendaja täitma käenduslepingu punktis 1 fikseeritud Lepingust tulenevad kohustused Hageja ees juhul, kui Esthaus Woodfactory OÜ ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja I kohustus täitma Esthaus Woodfactory OÜ rahalised kohustused 7 päeva jooksul Hageja vastavasisulise kirjaliku nõude kättesaamisest. Samadel tingimustel sõlmis Hageja 27.03.2009 käenduslepingu E K. Esthaus Woodfactory OÜ oma lepingulisi kohustusi Hageja ees ei täitnud. 04.11.2010 esitas Hageja nõudeavalduse Kostjatele, et nad käendajana tasuksid võlgnevuse summas 43 335,42 eurot. Kostjad nõuet ei täitnud. Esthaus Woodfactory OÜ- oli hagiavalduse esitamise seisuga Lepingust tulenev täitmata kohustus Hageja ees kogusummas 26 977,45 EUR, milline tuleneb järgmistest tasumata arvetest: 15.12.2009 arve nr 8900 summas 4400,56 EUR, 05.01.2010 arve nr 9000 summas 8179,01 EUR, 31.01.2010 arve nr 9002 summas 3565,17 EUR, 02.02.2010 arve nr 9061 summas 8179,01 EUR, 28.02.2010 arve nr 9065 summas 2653,70 EUR. Nõude põhistamisel tugineb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 142, 145, 65.
4.Hageja palub välja mõista kostjatelt OÜ Sundstrand ja Esthaus Woodfactory OÜ vahel sõlmitud Lepingu p 7.1 kohaselt viivis 0,1 % päevas tasumata summalt. Nimelt leppisid pooled kokku, et poole poolt teisele poolele esitatava arve maksetähtaeg on 10 päeva arve väljastamise kuupäevast ning viivis on 0,1 % päevas tasumata summalt. Hageja tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ja 94 palub välja mõista viivis 25 625,43 EUR. Hageja vähendas viivise nõuet. Hageja vähendab 7756,80 euro võrra nõuet. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus summas 44 738,15 eurot, mis koosneb põhinõudest 26 997,45 EUR ja viivistest 17 740,70 EUR. Kostja vastus
5.Kostjad paluvad kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kostjate lepingulise esindaja kulud hageja kanda.
6.Kostjad leiavad, et Agenpitsi tare OÜ ( õige nimi Aagenpitsi Tare) ja Hageja vahel 01.06.2010.a. sõlmitud äriruumi ja territooriumi üürilepinguga võttis Aagenpitsi Tare OÜ Kostjate poolt käendatava kohustuse üle ning seetõttu on Kostjate kohustus lõppenud. 7.Kostjad tuginevad VÕS § 177 lõikele 2. Kostjad esitavad tõendina Aagenpitsi Tare OÜ pangakonto nr 10220021926014 väljavõte ajavahemikul 30.01.2009 kuni 09.09.2011, millest nähtub, et Aagenpitsi Tare OÜ on Hagejale kandnud summasid alljärgnevalt: 1) 23.07.2010 (selgitus: arve nr 9301) 96357,16 krooni, 2) 26.07.2010 (arve nr 9252) 128017,54 krooni, 3) 10.08.2010 (arve nr 9300) 50000 krooni, 4) 18.08.2010 (arve nr 9302) 127973,64 krooni, 5) 30.08.2010 (arve nr 9351) 10346,40 krooni, 6) 14.09.2010 (arve nr 9400) 139266,26 krooni, 7) 07.12.2010 (arve nr 9402) 47369,98 krooni, kokku 702 365,72 krooni (44 889,35 eurot).
8.Hageja ja Aagenpitsi Tare OÜ vahel 01.06.2010 sõlmitud lepinguga võttis viimane üle Üürniku kohustuse täitmise Hagejale. VÕS § 175 lg 1 sätestab, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Uus võlgnik võib leppida kokku võlausaldajaga, et ta võtab vana võlgniku kohustuse üle, astudes tema asemele (VÕS § 175 lg 1), ilma et endine võlgnik saaks seda takistada või kokkuleppe sisu mõjutada (vt RKTKo 3-2-1-90-98). Käesolevas asjas oli Üürnik teadlik kohustuse ülevõtmisest ning tal puudusid vastuväited. Hageja kui võlausaldaja on võla ülekandmiseks avaldanud oma tahet, et edaspidi vastutab tema nõude täitmise eest uus võlgnik. Seega on Kostjate kohustus, mis tulenes Käenduslepingust lõppenud ning Hagejal puudub alus nõuda kostjatelt Üürniku kohustuse (sealhulgas ka viiviste) täitmist. Hageja seisukoht kostja vastusele
9.Hageja leiab, et tegemist ei ole kohustuse ülevõtmisega. Kostjad on kohtule esitanud punkti
1.1.mittetäielikult, jättes välja toomata punkti, millise kohaselt „EW [Esthaus Woodfactory OÜ] võlgnevuse täieliku tasumise korral läheb Üürileandja [Hageja] nõue EW vastu täies ulatuses summas 678052 EEK /43335,42 EUR) üle Üürnikule [OÜ Aagenpitsi Tare]. Poolte kokkuleppel on võimalik olemasolevat võlgnevuse tasumise kokkulepet muuta“. Hageja leiab, et 01.06.2010.a. üürilepingus sisalduva kokkuleppe näol ei ole tegemist OÜ Aagenpitsi Tare poolse kohustuse ülevõtmisega, vaid tegemist on Hageja poolse tingimusliku nõude loovutamisega – Hageja loovutas oma nõude Esthaus Woodfactory OÜ vastu OÜ-le Aagenpitsi Tare. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 102 lg 1 sätestab, et tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Vastavalt TsÜS § 102 lg-le 2 on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Nõude loovutus oleks antud juhul toimunud siis, kui OÜ Agenpitsi Tare oleks tasunud Hagejale kokkuleppe kohase summa 43 335,42 eurot, milline oli nõude loovutuse tasuks. Hageja selgitab, et tegemist oli summaga, millise Esthaus Woodfactory OÜ võlgnes Hagejale, ent see asjaolu ei muuda Hageja ja OÜ Aagenpitsi tare vahelise kokkuleppe olemust.
10.Kostjad märkisid, et OÜ Aagenpitsi tare on nimetatud summa Hagejale tasunud. Vastav väide ei vasta tõele. Hageja esitab koos käesoleva menetlusdokumendiga Kostjate poolt osundatud arved (lisad 1-7). Hageja toob välja arvetel oleva selgituse, millega soovib tõendada, et nõude loovutamise tasu ei ole OÜ Aagenpitsi Tare Hagejale tasunud ning seetõttu ei ole Hageja nõue Esthaus Woodfactory OÜ vastu, mille tagatiseks Kostjad käenduse andsid, OÜ-le Aagenpitsi Tare üle läinud. Arvetel olevad selgitused on järgmised: 1) 31.08.2010.a. arve nr 9351 summas 10,346.40 krooni (661.26 eurot, Hageja märgib et kõikidel arvetel toodud summad sisaldavad käibemaksu.), selgitus „Elekter augusti eest“; 2) 01.07.2010.a. arve nr 9302 summas 127,973.64 krooni (8,179.01 eurot), selgitus
„Äriruumide rent Tiigi 7, Narva. Territooriumi rent. Periood: juuli 2010“;3) 20.07.2010.a. arve nr 9300 summas 50,000.00 krooni (3,195.58 eurot), selgitus „Ettemaks“;4) 01.06.2010.a. arve nr 9252 summas 128,017.54 krooni (8,181.81 eurot), selgitus „Äriruumide rent Tiigi 7, Narva 01.06.2010-30.06.2010“; 5) 20.07.2010.a. arve nr 9301 summas 96,357.16 krooni (6,148.34 eurot), selgitus „Elekter“; 6) 02.09.2010.a. arve nr 9400 summas 139,266.26 krooni (8,900.74 eurot), selgitus „Äriruumide rent Tiigi 7, Narva. Territooriumi rent. Periood: september 2010“; 7) 30.09.2010.a. arve nr 9402 summas 47,469.98 krooni (3,027.49 eurot), selgitus „Elekter septembri eest“. Lepingust tulenevalt kohustus OÜ Aagenpitsi Tare tasuma nõude eest samaaegselt üüri tasumisega. Arvetele olevatest selgitustest selgub, et nõude loovutamise tasu tasus OÜ Aagenpitsi Tare kolmel kuul (arved nr 9302, 9252 ja 9400), ülejäänud arved on esitatud elektrienergia kasutamise eest ning üürilepingu täitmise tagamiseks deposiiti kantava summa tasumiseks. Hageja selgitab, et OÜ Agenpitsi Tare ei täitnud ka üüri tasumise kohustust, mistõttu ütles Hageja üürilepingu 04.01.2011.a. avaldusega alates 04.02.2011.a. üles ning arvestas kõik OÜ Agenpitsi Tare poolt tasutud summad 01.06.2010.a. sõlmitud üürilepingu alusel tasutuks. Hageja selgitab, et alates 04.02.2011.a. puudus OÜ Agenpitsi Tare ning Hageja vahel ka tingimuslik nõude loovutamise leping, kuna nimetatud leping oli samal ajal üürilepinguga Hageja poolt üles öeldud.
Maakohtu otsuse põhjendused
11.Kohus vaadanud läbi asjas esitatud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, ärakuulatud hageja ja kostjate esindaja selgitused ning ära kuulanud hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Hageja tõendas, et nõude loovutamise tasu ei ole OÜ Aagenpitsi Tare Hagejale tasunud ning seetõttu ei ole Hageja nõue Esthaus Woodfactory OÜ vastu, mille tagatiseks Kostjad käenduse andsid, OÜ-le Aagenpitsi Tare üle läinud.
12.Pooled ei vaidle Hageja ja Esthaus Woodfactory OÜ võlgnevuse suuruse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Sundstand ja OÜ Aagenpitsi Tare vahel 01.06.2010 üürilepingus sisalduva kokkuleppe näol oli tegemist OÜ Aagenpitsi Tare poolse kohustuse ülevõtmisega või Hageja poolse tingimusliku nõude loovutamisega (Hageja loovutas oma nõude Esthaus Woodfactory OÜ vastu OÜ-le Aagenpitsi Tare edasilükkava tingimusega). Pooled vaidlevad selle üle kas käenduslepingud on kehtivad ning kas kostjatel lasub käendajatena kohustus tasuda käenduslepingu järgi Esthaus Woodfactory OÜ võlgnevus.
13.Kostjad asusid seisukohale, et Aagenpitsi Tare OÜ ja Hageja vahel 01.06.2010.a. sõlmitud äriruumi ja territooriumi üürilepinguga võttis Aagenpitsi Tare OÜ Kostjate poolt käendatava kohustuse üle ning seetõttu on Kostjate kohustus lõppenud.
Kohus leiab, et 01.06.2010.a. üürilepingus sisalduva kokkuleppe näol ei ole tegemist OÜ Aagenpitsi Tare poolse kohustuse ülevõtmisega, vaid tegemist on Hageja poolse tingimusliku nõude loovutamisega. Hageja loovutas oma nõude Esthaus Woodfactory OÜ vastu OÜ-le Aagenpitsi Tare edasilükkava tingimusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 102 lg 1 sätestab, et tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Vastavalt TsÜS § 102 lg-le 2 on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kohus tuvastas tunnistaja ja hageja seadusliku esindaja ütluste alusel, kes osalesid OÜ Aagenpitsi Tare üürilepingu sõlmimisel, et edasilükkavaks tingimuseks oli tingimus, et OÜ Aagenpitsi Tare tasub Esthaus Woodfactory OÜ võla täielikult ning alles pärast võla täielikku tasumist saabuvad õiguslikud tagajärjed nõude loovutamiseks. Nõude loovutus oleks kohtu hinnangul toimunud siis, kui OÜ Agenpitsi tare oleks tasunud Hagejale kokkuleppe kohase summa 43 335.42 eurot, milline oli nõude loovutuse tasuks. Seda asjaolu kinnitab ka üürilepingu punkt 1.1. 6, mille kohaselt „EW [Esthaus Woodfactory OÜ] võlgnevuse täieliku tasumise korral läheb Üürileandja [Hageja] nõue EW vastu täies ulatuses summas 678052 EEK (43335,42 EUR) üle Üürnikule [OÜ Aagenpitsi Tare]. Poolte kokkuleppel on võimalik olemasolevat võlgnevuse tasumise kokkulepet muuta“. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastas, et üürilepingu punkt 1.1.5 kohaselt pidi üürnik „EW [Esthaus Woodfactory OÜ] võlgnevuse summas 678052 EEK tasuma alates 01.08.2010 võrdsetes osades samaaegselt jooksva kuu üüri tasumisega. Arvetel olevatest selgitustest nähtub, et nõude loovutamise tasu tasus OÜ Aagenpitsi Tare kolmel kuul (arved nr 9302, 9252 ja 9400), ülejäänud arved on esitatud elektrienergia kasutamise eest ning üürilepingu täitmise tagamiseks deposiiti kantava summa tasumiseks. Hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja Erki Katkosild ütluste kohaselt ei täitnud OÜ Aagenpitsi Tare ka üüri tasumise kohustust, mistõttu ütles Hageja üürilepingu 04.01.2011.a. avaldusega alates 04.02.2011.a. üles. Avaldus on kirjalikult vormistatud ja kohtule esitatud. Üürilepingu lõppemisega lõppes OÜ Aagenpitsi Tare ning Hageja vahel ka tingimuslik nõude loovutamise leping. Hageja arvestas kõik OÜ Aagenpitsi Tare poolt tasutud summad 01.06.2010.a. sõlmitud üürilepingu alusel tasutuks. Esthaus Woodfactory OÜ võlgnevus on tasumata. Hageja vähendas viivise nõuet ning nõudeks ning lõplikuks nõudeks jäi 44 738,15 eurot. Kostja väide, et Hageja ja Aagenpitsi Tare OÜ vahel 01.06.2010 sõlmitud lepinguga võttis viimane üle Üürniku kohustuse täitmise Hagejale, on ekslik. VÕS § 177 lg 5 kohaselt peab kohustuse ülevõtmiseks olema võlausaldaja (OÜ Sundstrand) tingimusteta nõusolek. Nimelt sätestab VÕS § 177 lg 5, et kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimisega ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes. Hageja on tõendanud tunnistaja ja hageja seadusliku
esindaja ütlustega, et 01.06.2010 üürilepingu punkt 1.1.6 on OÜ Sundstrand jätnud endale õiguse võtta nõusolek tagasi kui tingimus ( üüri tasumise kohustus OÜ Aagenpitsi Tare poolt) ei ole saabunud.
14.Kuna ei saabunud tingimus, millise saabumine oli nõude OÜ-le Aagenpitsi Tare ülemineku eelduseks, on Hagejal jätkuvalt nõue Esthaus Woodfactory OÜ vastu ning tulenevalt Hageja ja Kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutest on Hagejal õigus esitada oma nõue Kostjate kui käendajate vastu. Kostjad ei tõendanud, et OÜ Aagenpitsi Tare tasus võlgnevuse, mistõttu tuleb käendajatelt nimetatud võlgnevus välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud hagis esitas kostja väljavõtte OÜ-le Aagenpitsi Tare poolt tasutud summadest 702 365,72 krooni (44 889,35 eurot). Kohus tuvastas, et kuna OÜ Sundstand ja OÜ Aagenpitsi Tare vahel oli sõlmitud üürileping alates 01.08.2010.a. kuni 04.02.2011, siis tasutud summad ei katnud jooksva kuu üürimakseid üürilepingu kehtivuse ajal. Nimelt kohustus OÜ Aagenpitsi Tare Lepingu p 1.1.3 kohaselt tasuma üüri summas 106 681,28 EEK ( 6818,20 EUR), ühes kuus, millele lisandus käibemaks. 01.08.2010 kuni 01.09.2011 kohaldati üürilepingu punkt 1.1.7 kohaselt üüri soodusmääras kuus 70 202 EEK (4486,73 EUR) millele lisandus käibemaks. Kuid soodusmäär katkeb, kui üürnikul tekib pikem kui 20 päevane viivitus üüri ja EW võlgnevuse ja kommunaaltasude tasumisel. Seega oli üürileping OÜ Aagenpitsi Tarega lõpetatud eelkõige üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse tõttu ning hageja esindaja sõnul arvestati kõik OÜ Aagenpitsi Tare poolt tasutud summad 01.06.2010.a. sõlmitud üürilepingu alusel tasutuks. Üürilepingu lõpetamisega lõppes tingimuslik nõude loovutamise leping, mistõttu on Hagejal jätkuvalt nõue Esthaus Woodfactory OÜ ja tema võlgnevust tagavate käendajate vastu.
15.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus tuvastas, et kostjad võtsid endale 27.03.2009 sõlmitud Käenduslepingu punkt 1.1 kohaselt kohustuse vastutada kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, millised tulenevad Hageja ja Üürniku / Esthaus Woodfactory OÜ/ vahelisest äriruumi ja territooriumi üürilepingust nr 73 ja selle lisadest. Käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt oli käendatava kohustuse suuruseks 1 722 158,63 EEK ning Kostjate vastutuse rahaline maksimumsumma 700 000 krooni, milline pidi hõlmama ka kõrvalnõudeid. Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt kohustusid Kostjad täitma käenduslepingu punktis 1.1. fikseeritud lepingust tulenevad kohustused Hageja ees juhul, kui Üürnik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Kuna kostjad ei tõendanud ka asjaolu, et Esthaus Woodfactory OÜ oleks hagejale võla tasunud, siis
tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista Esthaus Woodfactory OÜ tasumata võlgnevus summas 44 738,15 eurot, millest põhivõlgevus on 26 977,45 EUR ja viivised 17 740,70 eurot.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hagi esitati 18.09.2012, siis kohaldub nimetatud VÕS § 94-s väljatoodud viivise- ja intressimäär. Eeltoodust lähtudes, kuulub kostjatelt Vambola Sõõrult ja Ermo Kruusilt solidaarselt väljamõistmisele OÜ Sundstrand (likvideerimisel) kasuks 44 738,15 eurot, millest põhinõue on summas 26 997,45 eurot ning viivised summas 17 740,70 eurot. Hagi tagamine
17.Viru Maakohtu 20.11.2012 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning seati V S nimele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskonnas registreeritud Saare kinnistule, kinnisturegistriosa nr 2318835 asukoht: Sopimetsa küla, Pajusi vald, Jõgevamaa, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Osaühingu Sundstrand kasuks summas 12 602 eurot. Samuti seati V S nimele Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas registreeritud Jüri tee 14 kinnistule, kinnisturegistriosa nr 2267902 mõttelisele osale, asukoht: Rae vald, Lagedi alevik, Jüri tee 14 esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Osaühingu Sundstrand kasuks summas 8000 eurot. Samuti seati V S ja M S nimele Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas registreeritud Heki tee 10 kinnistule, kinnisturegistriosa nr 12462502, asukoht: Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa, Heki tee 10 esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Osaühingu Sundstrand kasuks summas 32 000 eurot. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kostja kinnisvaradele kohtuliku hüpoteegi seadmine hagis taotletud hinna ulatuses jõusse jätmine on jätkuvalt vajalik kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja, kelle kasuks otsus tehti, on taotlenud abinõu jõusse jätmist.
Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.