Tsiviilasi nr 2-13-30962
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2014.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-30962
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R.Õ. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
550.00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn); hageja esindaja Kristjan Vahar (kontaktaadress Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn, e-post [email protected]); kostja R.Õ. (isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindaja Siim Kuusik (Õigusbüroo Paragrahv, asukoht Ülikooli 6A, 51003 Tartu, e-post [email protected]).
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R.Õ. väljamõistmiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
vastu võlgnevuse
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
SMS Laen AS-i ja kostja vahel 17.06.2007.a sõlmitud lepingu kohaselt sai kostja laenu 191,73 eurot. Kostja kohustus laenu summas 191,73 eurot ja intressid 44,74 eurot tasuma hiljemalt 17.07.2007.a. Hageja omandas 6.12.2006 a. sõlmitud nõudeloovutamise lepinguga nr 061206 SMS Laen AS ja kostja vahel 17.06.2007.a laenulepingust nr 66478 tuleneva nõude summas 874,25 eurot. 05.03.2008.a sõlmisid hageja ja kostja interneti teel maksegraafiku lepingu nr 5803050058, millega kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 874,25 eurot. Maksegraafikus leppisid pooled kokku, et laenusumma tagastamine toimub maksegraafikus kokkulepitud tingimustel 17 kuulise perioodi vältel intressimääraga 5,12 % laenujäägilt kuus. Maksegraafiku sõlmimisega tekkis poolte vahel uus laenusuhe. Maksegraafiku järgseks lõppsummaks sai 1612,43 eurot. Kostja on tasunud ühe osamakse katteks 31,96 eurot, mille hageja on nõudelt maha arvestanud. Hageja vähendab kogu laenusummat 550 eurole. Intressinõudest hageja loobub. Hageja palub kostjalt välja mõista laenusumma 550 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 55-59, 81-84, 100-102) Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oma vastuses märgib, et ei ole 05.03.2008.a sõlminud hagejaga interneti teel maksegraafiku lepingut nr 5803050058. Hageja ei ole tõendanud nõuete loovutamist. Kostja palub kohaldada nõudele aegumist. Nõue muutus sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 1 alusel alates 18.07.2007.a kui kostja pidi tagastama lepingust nr 66478 tuleneva laenu. Laenu tagastamise nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul st. 18.07.2010.a. Maksegraafiku lepingust nr 5803050058 tulenevad nõuded on aegunud TsÜS § 154 kohaselt kolme aasta jooksul alates maksegraafikus toodud osamaksete tähtaegadel. Maksegraafiku osamaksete järjekorranumbritega 1 kuni 10 aegumistähtaeg algas 1.01.2009.a ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2011.a. maksegraafiku osamaksete järjekorranumbritega 11 kuni 17 aegumistähtaeg algas 1.01.2010.a ja lõppes 31.12.2012.a. Seega on hageja nõue aegunud. Aegumine ei ole katkenud TsÜS § 158 lg 1 kohaselt kuna kostja ei ole nõuet tunnustanud. 19.07.2010.a makse näol ei ole tegemist kostja poolt nõude tunnustamisega, sest hageja poolt nimetatud makse ei ole kostja poolt tehtud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl. 64-78, 90-96, 107-116) Kostja on 05.03.2008.a teinud hageja arveldusarvele ülekande summas 650 krooni, viitenumbriga 5803050058, millega ta kinnitas maksegraafiku lepingu sõlmimist. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Maksegraafikujärgselt oli kostja esimese makse sooritamise tähtaeg 28.03.2008. Kuna kostja on sooritanud makse 19.07.2010.a ja nõuet tunnustanud on TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkenud ja uuesti alanud. Seega algas esimese makse aegumistähtaeg 31.12.2010.a ja nõue oleks aegunud 31.12.2013.a. Jüri Lehestik on hagejale vastanud, et tegi makse kostja palvel. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.06.2013.a. Seega nõude aegumine peatus 21.06.2013.a. Hageja on seisukohal, et nii laenulepingu kui maksegraafiku järgi ei ole nõue aegunud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt aegumist. Kohtule on esitatud 05.03.2008.a hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafiku leping nr 5803050058 (tl. 39-41), mille maksegraafiku (tl. 40) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale
esimese osamakse summas 95,87 eurot hiljemalt 28.03.2008.a ja viimase osamakse summas 78,55 eurot hiljemalt 28.07.2009.a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 21.06.2013.a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 19.07.2010.a SEB Panga maksekorraldusest nr. 79608 (tl. 74) nähtuvalt on Jüri Lehestik teinud hagejale ülekande summas 31,96 eurot (500 krooni) viitenumber 5803050058, selgituseks on märgitud „R.Õ. üks osa sms laenust“. Hageja on seisukohal, et aegumine on katkenud kuna Jüri Lehestik on sooritanud makse kostja palvel ning sellega on kostja nõuet tunnustanud. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Kuivõrd volituse andmine on ühepoolne tehing, on selle kehtima hakkamiseks esindatava suhtes vajalik TsÜS § 67 lõike 2 teise lause kohaselt esindatava tahteavaldus. Tahteavalduses väljendub isiku tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi Jüri Lehestiku 08.01.2014.a vastusest hageja järelepärimisele (tl. 95) nähtub, et J.J. tegi ülekande kostja palvel, ei tõenda see veel kostja tahet eelpoolnimetatud ülekande tegemiseks. Tõendeid selle kohta, et kostja avaldas tahet ülekande teostamiseks, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks 19.07.2010.a teostatud ülekande summas 31,96 eurot heaks kiitnud. Kostja vastusest nähtuvalt on kostja eitanud ülekande tegemist. Samuti asjaolu, et Jüri Lehestikul olid olemas hageja pangarekvisiidid ja viitenumber ning makse selgitusse oli märgitud „R.Õ. üks osa sms laenust“ ei tõenda veel seda, et kostja teadis ülekandest ja avaldas tahet sellise ülekande teostamiseks. Kuivõrd TsÜS § 158 lõikes 2 esinevaid aluseid, millest nähtuks kostja poolt nõude tunnustamine, ei esine, siis ei katkenud TsÜS § 158 lg 1 kohaselt ka aegumine. Maksegraafiku kohaselt oli esimese osamakse tasumise tähtaeg 28.03.2008.a. Seega, TsÜS § 154 alusel, hakkas esimese osamakse aegumine kulgema alates 1.01.2009.a kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2011.a kell 24.00. Seega maksegraafiku osamaksed (2. osamakse kuni 10. osamakse), mille tasumise tähtaeg oli enne 2008 aasta lõppu, oli aegumise tähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2011.a kell 24.00. Maksegraafiku 11. osamakse tasumise tähtaeg oli 28.01.2009.a. Seega hakkas TsÜS § 154 alusel aegumine kulgema alates 1.01.2010.a kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2012.a kell 24.00. Seega maksegraafiku 12. osamakse kuni 17. osamakse, mille tasumise tähtaeg oli enne 2009 aasta lõppu, oli aegumise tähtaeg 31.12.2012.a kell 24.00. Kuna hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitanud 21.06.2013.a (tl. 2-3), on esitatud hagi aegunud.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi R.Õ. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.