Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-13-23582 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti ning mõista nimetatud summa I. V.lt Folkia AS Eesti filiaali kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult (osaliselt) põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded 8.04.2014.a avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja ei ole täitnud hagejaga 19.09.2011 kiirlaenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 650.00 eurot, käsitlustasu 399.96 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 91.54 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja kasuks. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 95.80 eurost (meeldetuletuse tasu 32.50 eurot ja meeldetuletuskirjade eest 63.30 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulu nõuet. Tegemist on sissenõudekuludega, mis on kohtu arvates ebamõistlikult suured. Alates 15.04.2013 kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega mõistab kohus 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-13-23582 kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu kokku summas 40 eurot, kuivõrd ka viivist nõuab hageja ligemale 92 euro suuruses summas. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 95.49 % (1181.50 : (1237.30 : 100)) ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi rahuldamise suurt astet arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 95.49 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 4.51 % menetluskuludest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsukiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45eurot ja hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 105 eurot ning maksekäsukiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega. Eelneva põhjal on põhjendatud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust 105 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse riigilõivust 45 eurost, ning menetluskulust 20.00 eurost, kokku 170 eurost 95.49 % ehk 162.33 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.