AS XXX hagi XXX vastu 46.377,32 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
46.377,32 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS XXX(rk XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Aleksandr XXX ( elukoht XXX; e-post: XXX)
esindajad
Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja esindajad advokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos, asukoht Rävala pst 6, Tallinn10143, e-post: [email protected]) ja advokaat Leino Biin (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn 11316, e-post: [email protected]) Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 18.03.2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS XXX hagi XXX vastu 46.377,32 euro ja viiviste väljamõistmiseks Menetluskulude jaotus.
2.Jätta AS XXX menetluskulud hageja enda kanda.
5.Jätta XXX menetluskulud AS XXX kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.01.04.2002.a. sõlmitud töölepingu kohaselt asus XXX tööle AS-i XXX tehnilise mänedžeri ametikohale (I kd t/l 11-15). Kostja töö sisuks oli laevadele tehnilise varustamise organiseerimine, s.h. erinevate laevaosade (detailide) tellimine ja nende edasimüük.
2.Kostja oli kohustatud esitama kord kuus hageja raamatupidajale aruande talle üle kantud raha kasutamise kohta koos aruande aluseks olevate arvete, kauba ostmise dokumentide ja kauba laevadele üleandmise dokumentidega.
3.Kostja sai hagejalt tööülesannete täitmiseks perioodil 08.05.2007.a. kuni 22.01.2008.a. 725.647,50 krooni, mille hageja kandis üle kostja pangakontole XXXXXXXXXXX Swedbankis.
4.Hagiavalduses märgitu kohaselt täitis kostja hageja juures töötades oma tööülesandeid korrektselt kuni 8. maini 2007.a., mil ta hakkas kõrvale hoidma igakuiste aruannete ja teiste dokumentide esitamisest hagejale. Algul tunnistas kostja oma rikkumisi tööandjale ja selgitas, et on rahalisi vahendeid kasutanud oma perekonna huvides ning lubas, et esitab aruanded ja tagastab raha ning kirjutab asja kohta kirjaliku seletuse 31. detsembriks 2007.a. Kostja oma lubadust ei pidanud ning 29. jaanuarist 2008.a enam tööle ei ilmunud. Siis esitas XXX tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates
8.veebruarist 2008.a. ning pooltevaheline tööleping lõpetatigi 7. veebruaril 2008.a. töötaja algatusel.
5.11.03.2008.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 725.647,50 krooni, mis on kostjale antud, kuid sihtotstarbeliselt kasutamata hageja raha, ning 500.000.- krooni, mis on hageja väidetel hagejale kuuluvas, kuid kostja kasutuses olnud sülearvutis olevate kliendiandmete väärtus.
6.Harju Maakohus jättis oma 31. mai 2010.a. kohtuotsusega AS XXX hagi XXX vastu rahuldamata ning kostja taotluse hagi aegumise kohaldamiseks samuti rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu otsuse 500.000.- krooni nõude rahuldamata jätmise osas, kuid tühistas osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 725.647,50 krooni väljamõistmiseks ning saatis selles osas tsiviilasja kohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Hageja jäi asja uuel arutamisel kohtus oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista 725.647,50 krooni ehk 46.377,32 eurot ning viivised seaduses sätestatud määras. Hageja hinnangul on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingut ja materiaalse vastutuse lepingut ning hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks on vaidlusalusel perioodil kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48 lg 1 p-d 1 ja 3, mille kohaselt on tööandja ja töötaja kohustatud vastastikku täitma töö- ja
Lk (8)
kollektiivlepingu tingimusi ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara, sama seaduse § 50 p-d 3 ja 7, mis sätestavad, et töötaja on kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi ning täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Alternatiivselt tugines hageja oma nõude esitamisel kostja vastu ka VÕS § 1043 sätestatule ning palus kostjalt välja nõuda õigusliku aluseta saadud rahalised vahendid.
9.Käesolevaks ajaks kohtu menetlusse jäänud nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu ja materiaalse vastutuse lepingu, raamatupidaja XXX ettekanded XXX , tabeli kostja poolt hagejale üle antud avansiaruannete kohta, hageja pretensiooni kostjale, hageja juures kehtivad raamatupidamise siseeeskirjad, avansiaruande nr 009, 31.01.2007.a., koos selle aluseks olevate alusdokumentidega, avansiaruande nr 017, 28.02.2007.a. koos selle aluseks olevate alusdokumentidega, avansiaruande nr 035, 30. 04 2007.a., koos selle aluseks olevate alusdokumentidega, audiitor XXX teatise hageja juhatusele, 08.05.2002.a. poolte vahel sõlmitud lepingu, arved, saatelehed ja hageja pangakonto väljavõtted. Hageja taotles üle kuulata tunnistajana XXX . Kostja vastuväited hagile.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid.
11.Kostja leiab, et hageja on esitanud käesolevas asjas hulgaliselt võltsitud dokumente, mida kinnitavad käesolevas asjas läbi viidud käekirjaekspertiisid - kõigepealt tuvastati käekirjaekspertiisiga, et poolte vahel väidetavalt sõlmitud materiaalse vastustuse lepingut ei ole allkirjastanud kostja ning teistkordselt käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisis asus ekspert seisukohale, et ekspertiisiga ei ole võimalik tuvastada kas eksperdile esitatud hageja raamatupidamisdokumentidele on alla kirjutanud kostja. Seega ei tõenda hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid neile kostja poolt allakirjutamist.
12.Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale nagu ta ei oleks esitanud hagejale õigeaegselt avansiaruandeid ja nende aluseks olevaid dokumente. Kõigepealt väidab XXX , et ta ei ole esitanud kostjale üldse selliseid arvutil trükitud aruandeid nagu hageja kohtule esitanud on, vaid tema esitas hagejale käsitsi kirjutatud aruanded, milliste näidised tal säilinud on, mis ta kohtule esitas ning mis asuvad kohtutoimiku II köites lehekülgedel 62-72.
13.Edasi väidab kostja, et tal ei oleks olnud võimalik jätta kuude kaupa aruanne hagejale esitamata, nagu hageja väidab, sest sellisel juhul ei oleks talle palka makstud. Seda väidet soovis kostja tõendada tunnistaja XXX ja XXX ütlustega.
14.Kostja sõnul kasutas ta kogu hagejalt saadud raha ära eesmärgipäraselt ja esitas hagejale selle kohta alati aruande mis klappis nende aluseks olevate dokumentidega. Kuna hageja soovis kostja vastu nõude esitada, asus hageja oma raamatupidamise dokumente ümber tegema. Nii toimus see näiteks Laevale XXX ostetud katla ehk boileri ostmisega kui ka selle transportimisega. Hageja on muutnud kostja poolt esitatud aruandeid, kasutades selleks hagejaga seotud äriühinguid XXX , XXX .
15.Kostja on seisukohal, et hageja väide tema raamatupidaja pikaajalise haiguse kohta on täielikult tõendamata ning väide kostja poolt Bulgaarias korteri ostmisest on väär. Kostja on esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et korter osteti kostja poolt 07.09.2007.a. ja selle finantseerimise aluseks oli laenuleping.
Lk (8)
16.Kostja on seisukohal, et hageja väited nagu oleks kostja tegutsenud laevade varustamisel teiste varustajatega üheaegselt, ei ole õige. Iga varustaja koostas oma aruande ja esitas selle raamatupidajale koos selle aluseks olevate dokumentidega. Teiste varustajate kulu kandmine kostja aruandele oli välistatud. Hageja enda poolt kostja eest vormistatud 31.01.2007.a. aruandele on kantud aga ka teiste varustajate, s.o. XXX ja XXX kulud.
17.Kostja peab oluliseks märkida ka seda, et tööleping temaga lõpetati töötaja algatusel, mitte mingil muul alusel.
18.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile taotles kostja määrata kaks käekirjaekspertiisi, taotles üle kuulata tunnistajatena XXX , XXX ja XXX ning dokumentaalsete tõenditena palus kostja kohtuotsuse tegemisel arvestada hageja poolt käsikirjaliselt koostatud aruannetega, laevadel XXX , XXX ja XXX tostatud tööde loetelu, XXX OÜ sertifikaadi 05.03157.124 mootorlaeva XXX kohta, 14.12.2007.a. veo teostamise kohta Keilast Taani ning XXX OÜ arve XXX veo eest tasumiseks, Bulgaarias kinnisasja müügilepingu eellepinguga ja selle finantseerimiseks sõlmitud laenulepinguga 15.10.2007.a., Swedbanki tõendi kostja kontolt sularaha väljavõtmise kohta ning Swedbanki tõendi kostja kontolt välisriigis tehtud kaardimaksete kohta perioodil 08.05.2007.a. kuni 08.02.2008.a. Kostja taotles hagejalt välja nõuda 2007.a. arved nr M/107 ja nr M05/10 ning kostja 2007.a. juulikuu aruandel märgitud laevale XXX osutatud teenust puudutav arve; samal aruandel märgitud 2007.a. arved nr M/070, 497/t, 490/t, M/075, M/076 ja 504/t ning hageja poolt laevade teenindamisel väidetavalt kasutatud XXX OÜ, registrikood XXX , XXX OÜ, registrikood XXX ja XXX OÜ, registrikood XXX osas tunnustused või akrediteeringud või sertifikaadid laevadele vajalike teenuste osutamiseks ning välja nõuda XXX m/v XXX osas: september, oktoober ja november 2007.a. XXX OÜ poolt teostatud tööde aktid, m/v XXX osas: september ja oktoober 2007 XXX OÜ poolt teostatud tööde aktid ja m/v XXX osas, september ja oktoober 2007 XXX OÜ poolt teostatud tööde aktid, XXX m/v XXX osas: juuli 2007.a. olemas olevad andmed XXX OÜ või XXX OÜ poolt teostatud tööde kohta, m/v XXX osas: juuli 2007.a. olemas olevad andmed XXX OÜ või XXX OÜ poolt teostatud tööde kohta, m/v XXX osas: september, oktoober ja november 2007.a olemas olevad andmed XXX OÜ või XXX OÜ poolt teostatud tööde kohta, m/v XXX osas: september, oktoober ja november 2007.a olemas olevad andmed XXX OÜ või XXX OÜ poolt teostatud tööde kohta ja m/v XXX osas; detsember 2007.a ja jaanuar 2008.a olemas olevad andmed XXX OÜ või XXX OÜ poolt teostatud tööde kohta.
Kohtuotsuse põhjendused.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et: - kostja töötas hageja juures tehnilise mänedžeri ametikohal alates 01.04.2002.a. kuni 07.02.2008.a., mil poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetati töötaja algatusel; - kostja tööülesanneteks oli laevaosade (detailide) tellimine ja nende edasimüük; - kostja oli kohustatud esitama kord kuus hageja raamatupidajale aruande talle üle kantud raha kasutamise kohta koos aruande aluseks olevate arvete, kauba ostmise dokumentide ja kauba laevadele üleandmise dokumentidega;
Lk (8)
- kostja sai hagejalt tööülesannete täitmiseks perioodil 08.05.2007.a. kuni 22.01.2008.a. 725.647,50 krooni, mille hageja kandis üle kostja pangakontole XXXXXXXXXXX Swedbankis. Pooled vaidlevad selle üle kas: - kostja esitas hagejale igakuiselt aruandeid perioodil 08.05.2007.a. kuni 22.01.2008.a. 725.647,50 krooni kasutamise kohta; - kas kostja kasutas talle pangakontole tööandja poolt kantud raha tööandja või tema enda huvides.
Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel andis hageja kostjale tööülesannete täitmiseks 725.647,50 krooni, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada töölepinguseadust. Vastavalt 1. juulil 2009.a jõustunud töölepingu seaduse § 131 lõikele 1 kohaldatakse enne 2009. aasta
1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest ei välista ega piira esimeses lõikes sätestatu lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta
1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Seega kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel muu hulgas kohaldamisele enne 1. juulit 2009.a kehtinud töölepinguseadus ja ka töökoodeks, sest kuni 01.07.2009.a. reguleeris töötajate materiaalset vastutust töökoodeks. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et poolte vahel materiaalse vastutuse lepingut sõlmitud ei olnud, sest käesolevas tsiviilasjas läbi viidud käekirjaekspertiisiaktiga nr XXX on tuvastatud, et 28.11.2005.a. kuupäeva kandva lepingu nr 01/GGST (I kd t/l 15) algdokumendil olev XXX nimel materiaalselt vastutava isikuna antud allkiri tõenäoliselt ei ole XXX poolt omakäeliselt kirjutatud (II kd t/l 1-6), lasus töötajal kohustus talle antud rahalisi vahendeid kasutada vastavalt kokkuleppele ja tööandja juhistele. Selline kohustus tuli tööandjale ka kuni 01.07.2009.a. kehtinud TööK §-st 128 lg 1 p 2, mille kohaselt lasus töötajal materiaalne vastutus ka siis, kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel , oli kostjal kohustus talle tööandja poolt antud rahalisi vahendeid kasutada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
21.Kohus nõustub kostja väitega, et kuivõrd tegemist on poolte töösuhtest tuleneva vaidlusega, on hagejal kui tööandjal käesolevas vaidluses suurem tõendamiskoormus võrreldes kostjaga, sest töötaja on töövaidlustes nn nõrgemaks pooleks, kelle võimalus oma väiteid tõendada on piiratum kui tööandjal. Ka käesoleva vaidluse aluseks olevad dokumentaalsed tõendid on valdavalt hageja valduses.
22.Hageja väidetel ei esitanud XXXalates 8. maist 2007.a. kuni 22.01.2008.a. tööandjale OÜ-s XXX kehtestatud aruandeid ja nende aluseks olevaid dokumentaalseid tõendeid, sellest sai hageja väidetavalt teada oma pearaamatupidajalt 25.06.2007.a. saadetud teatisest, misjärel raamatupidaja haigestus pikaks ajaks ning kui ta tagasi tööle tuli teavitas sellest hageja juhatust 28.12.2007.a. Hageja väidetel vestles ta seepeale kostjaga, kes väitis, et kulutas tööandjalt saadud raha omale Bulgaarias korteri ostmiseks ning lubas raha korduvalt tagasi maksta.
23.Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja poolt kohtule esitatud raamatupidaja XXX teatistest 25. juunist 2007.a. ja 28. detsembrist 2007.a. XXX nähtub justkui ei oleks
Lk (8)
kostja alates 2007.a. maikuust esitanud hagejale aruandeid ja dokumente rahaliste vahendite kulutamiste kohta (I kd t/l 16 ja 17), ei ole teatistes märgitu usutav ega tõepärane, sest tunnistajad XXX ja XXX andsid 18.03.2014.a. toimunud kohtuistungil ja XXX 30.03.2010.a kohtuistungil (II kd lk 108-111) ütlusi selle kohta, et aruannete esitamata jätmine ei olnud võimalik, sest neid kontrollis igakuiselt raamatupidaja XXX ning kui aruanne hilines, helistati raamatupidamisest ja nõuti selle esitamist. Pealegi oli töötajaid tööandja poolt ka hoiatatud, et enne aruande esitamist palka välja ei maksta.
24.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja väide raamatupidaja pikaajalisest haigusest on dokumentaalsete tõenditega tõendamata. Vaatamata sellele, et tunnistaja XXX küll oma haigust 01.03.2010.a. kohtuistungil ütlusi andes kinnitas, märgib kohus, et XXX ei olnud ju hageja juures ainuke raamatupidaja, vaid hageja juures töötas raamatupidajana ka XXX . Kohus peab ebausutavaks seda, et keegi raamatupidajatest või hageja juhatusest XXX haiguse ajal kostjalt aruannete koostamist ja esitamist ei nõudnud, vaid kandsid hoopis hageja kontole üle poole miljoni krooni. ning seda vaatamata sellele, et aruannete esitamine koos dokumentatsiooniga oli eelduseks palga väljamaksmisele nagu kinnitasid tunnistajad.
25.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate XXX ja XXX ütlustega, samuti kohtu käsutuses olevate 2006.a. juuni (II kd t/l 62), 2007.a juuli (II kd t/l 64), 2007.a. oktoobri (III kd t/l 135), 2007.a. novembri (II kd t/l 66), 2007.a. detsembri (II kd t/l 68) ja 2008.a. jaanuari (II kd t/l 70) on ümber lükatud hageja väide ja tõendatud kostja väide, et OÜ-s XXX olid kehtestatud varustajatele aruandevormid, mida nad pidid igakuiselt käsitsi täitma ning raamatupidajale esitamata. Tunnistajate sõnul koostati aruanded alati käsikirjaliselt ning hageja poolt arvutil trükitud avansiaruanded (I kd t/l 131, 135, 138), millised hageja kohtule esitas, nad varem näinud ei olnud. Lisaks nimetatule ei ole tõendatud ka see, et kostja hageja poolt esitatud arvutil trükitud aruannete aluseks olevatele dokumentidele alla on kirjutanud, sest käesolevas asjas läbi viidud teise käekirjaekspertiisiaktiga nr 13EDK0183 (V kd t/l 24-29) on tuvastatud, et arvel/saatelehel nr LGAS-487, 17.07.2007.a., mis on väljastatud OÜ XXX poolt, ei ole tõenäoliselt XXX poolt allkirjastatud ning teiste arvete/saatelehtede puhul, mis ekspertiisiks samuti esitati, ei olnud võimalik määrata kas need olid allkirjastatud XXX või mõne teise isiku poolt. Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud tunnistajate ütlustega ja ekspertiisiaktiga on ümber lükatud tunnistaja XXX ütlused OÜ-s XXX kehtestatud aruannete vormidest. Pealegi on tunnistaja XXX OÜ XXX omanik ning huvitatud käesoleva kohtuvaidluse tulemusest nagu ta ka kohtule 18.03.2014.a. kohtuistungil kinnitas.
26.Asjaolu, et kostja ja ka teised AS XXX varustajad pidid hageja juures töötades koostama aruandeid käsikirjaliselt, mida nad ka tegid, ning aruandeid ei koostatud arvutiga nagu väitis hageja, on tõendatud ka järgnevaga: kostja käsikirjalisest aruandest detsembrist 2007.a. (II köide lk. 68-69) nähtub, et kostja kandis laeva XXX osas kulu sel kuul 33.000 krooni ja 29.560 krooni ehk kokku 62.500 krooni ning nimetatud summa kulus katla ehk boileri ostmiseks laevale XXX . Kostja sõnul ostis ta katla ehk boileri XXX lt, kes müügihinna kostjalt ka kätte sai ja selle kohta tunnistajana kohtus ka ütlusi andis. Kuna hageja soovis esitada kohtusse hagi kostja vastu, otsustas ta vähendada kostja aruandeid ja koostas arve 62.500.- kroonile OÜ-le XXX (IV köide t/l 143), mis on arve sellesama katla ehk boileri Compact-A eest, mille kostja tegelikult XXX lt ostis. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et hageja on maksnud OÜ-le XXX 07.01.2008 arvete 738 ja 751 eest kokku 117.983,60 krooni (IV kd t/l 146) Arvet 738 ei ole hageja esitanud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada mille kohta oli arve 751 esitatud. Nimetatud boileri transporti
Lk (8)
tõendavad dokumentaalsed tõendid mis asuvad III köites t/l 142-143. CMR saatelehelt nähtub, et kaup on peale laaditud Keilas ning kauba saajaks on XXX . T/l 143 on XXX OÜ arve sama boileri kohta alates Keilast. Seega tõendavad eelpoolnimetatud tõendid lisaks sellele, et aruandeid koostati ja esitati varustajate poolt käsikirjaliselt ka seda, et hageja asus oma nõude tõendamiseks kostja vastu koostama fiktiivseid arveid ja võltsitud tõendeid.
27.Asjaolu, et hageja on koostanud aruanded kostja eest arvutiga ning need aruanded ei vasta tegelikkusele, on tõendatud ka sellega, et arvuti abil koostatud aruannetele on hageja kandnud ka teiste varustajate poolt soetatud kaupu, mida tõendab näiteks 31.01.2007.a. aruanne (I kd 131) ja selle lisaks olevad dokumendi (I kd t/l 132-134). Nimetatut aga tegelikult juhtuda ei saanud, sest iga varustaja tegi oma aruande ise vastavalt talle eraldatud rahale ja ostetud kaubale, mida kinnitasid kohtus üle kuulatud tunnistajad XXX ja XXX .
28.Kohus leiab, et ka see asjaolu, et hageja lõpetas kostjaga töölepingu 07.02.2008.a. töötaja algatusel, mitte tööandja algatusel, kinnitab kaudselt seda, et kostja ei olnud jätnud esitamata tööandjale rohkem kui poole aasta vältel aruandeid tema käsutusse antud raha kulutamise kohta, sest tõenäoliselt ei oleks hageja lõpetanud kostjaga töölepingut töötaja algatusel kui ta juba 28. detsembril 2007.a. teada sai, et kostjal on esitamata aruanded rohkem kui poole miljoni krooni hageja raha kasutamise kohta.
29.Hageja väited sellest nagu oleks kostja tunnistanud hagejale, et ta võttis tööandjalt avansina saadud raha omale, selleks, et osta omale Bulgaarias korter ning, et ta lubas korduvalt raha hagejale tagasi maksta, kohtu hinnangul tõendatud ei ole. Kostja poolt kohtule esitatud korteri ostu-müügileping tõendab küll korteri ostmist Bulgaarias (III kd t/l 144-147), kuid samal aja Swedbankiga sõlmitud laenuleping tõendab kostja poolt ka raha laenamist korteri ostmiseks (t/l III kd 148-150).
30.Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud käesoleva asja arutamisel tõendamist asjaolu, et kostja jättis hagejale esitamata alates 08.05.2007.a. kuni 22.01.2008.a. igakuiselt aruanded ja nende aluseks olevaid dokumendid 725.647,50 krooni kasutamise kohta ja omastas hagejalt avansina saadud raha oma huvides, mis saaks olla aluseks hageja nõude rahuldamisele kostja vastu.
31.Kohus on seisukohal, et kostja vastutus hageja ees sai tuleneda üksnes poolte vahel sõlmitud töölepingust, sest hageja andis raha kostjale tööülesannete täitmiseks. Eeltoodu välistab võimaluse hageja nõude rahuldamiseks deliktivastutuse alusel, millele hageja alternatiivselt tugines.
32.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, ei tõusetu ka küsimust hageja kõrvalnõudeks oleva viivise väljamõistmisest. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
33.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust jätab kohus tõenditena arvestamata teised kohtutoimikutes, kuid kohtuotsuses märkimata tõendid, sest need tõendid tõendavad kas hageja teise nõude aluseks olevaid asjaolusid või sellele esitatud vastuväiteid või ei ole need asjakohased hageja nõude ja kostja vastuväidete tõendamiseks arvestades kohtuotsuse põhjendavas osas märgitud ja analüüsitud tõenditega. Tsiviilasja hinna määramine.
Lk (8)
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 sätestatust, mille kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga ning kuni 01.07.2012.a. kehtinud TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestati hagihinda kuni osundatud kuupäevani selle esitamise ajal olnud põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 46.377,32 eurot, ongi see käesoleva tsiviilasja hinnaks. Menetluskulude jaotamine.
35.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.