lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-15339/13

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-15339/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-15339

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-15339

Tsiviilasi

AS XXX hagi XXXvastu võlgnevuse 675,65 euro (10 571,65 krooni) nõudes

Tsiviilasja hind

675,65 eurot

Menetlustoiming

Kaja lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS XXX (endine ärinimi Aktsiaselts XXX; registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: XX (e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kostja XXX poolt 05.04.2013.a esitatud kaja Tallinna Linnakohtu 27.07.2000.a tagaseljaotsusele rahuldamata ning menetlus tsiviilasjas nr 2/28-4242/00 taastamata.
2.Tühistada käesoleva määruse jõustumisel tsiviilasjas nr 2-13-15339 tehtud 03.09.2013.a määrus, millega kohus peatas täitemenetluse kohtutäituri Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2012/3936.
3.Vabastada kostja XXX kajalt tasutava kautsjoni 100 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte ning määruse resolutsiooni p 3 osas saata teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

27.07.2000.a rahuldas Tallinna Linnakohus tsiviilasjas nr 2/28-4242/00 tehtud tagaseljaotsusega AS XXX (endise ärinimega Aktsiaselts XXX; hageja) hagi XXX (kostja) vastu võlgnevuse 675,65 euro (10 571,65 krooni) nõudes.

2-13-15339 Kostja esitas 05.04.2013.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub eelnimetatud tsiviilasja uuesti läbi vaadata. Kohus on nimetatud avaldust käsitlenud kajana linnakohtu tagaseljaotsuse peale. Kohus on 10.05.2013.a kaja menetlusse võtnud ning kostja taotlusel 03.09.2013.a määrusega peatanud linnakohtu otsuse alusel läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 025/2012/3936. Hageja on 14.10.2013.a seisukohas palunud jätta kostja kaja rahuldamata ning tsiviilasjas menetluse taastamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. TsMS § 416 lg 1 p-s 3 on nõutud, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab TsMS § 417 lg 2, mis ütleb, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Vastavalt TsMS §-le 6 tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohtule nähtuvalt on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu (tl 18). Kostja on 24.10.2013.a menetlusdokumendis seevastu märkinud, et väljastusteatel olev allkiri ei kuulu kostjale ning tema ei ole iial niisugust allkirja kasutanud. Kostja on seisukohal, et väljastusteatel on keegi püüdnud tema allkirja järele teha. Kohus on kaja lahendamisel võrrelnud väljastusteatel olevat allkirja teiste kostja poolt esitatud menetlusdokumentidele lisatud allkirjadega. Kohtu hinnangul on samasugust allkirja kandmas ka kostja poolt 05.04.2013.a esitatud avaldus (tl 27 ja 39), sellele lisatud riigipoolse menetlusabi taotlus (tl 29), 11.04.2013.a väljastusteade (tl 51), 12.04.2013.a avaldus (tl 53), 28.04.2013.a täpsustatud kaja ning sellele lisatud riigipoolse menetlusabi taotlus (tl 58 ja 60) ja 20.06.2013.a ning 06.09.2013.a väljastusteated (tl 75 ja 84). Kostja ei ole oma väiteid tema allkirja jäljendamise kohta kohtule usutavaks teinud. Võimalik allkirja jäljendaja oleks kohtu hinnangul jäljendanud esmajoones kostja passis olevat allkirja. Antud hetkel on 04.07.2000.a väljastusteatel olev allkiri ja kostja poolt käesoleva tsiviilasja menetluse raames antud allkirjad sedavõrd kattuvad, et kohtul puudub kahtlus hagimaterjalide kättetoimetamise õiguspärasuse osas. Kui kostja on seisukohal, et hagejaga 22.12.1997.a sõlmitud liitumislepingul kostja poolt antud allkiri ei kuulu temale, siis selle allkirja vaidlustamise õigus oli kostjal hagimaterjalide kättetoimetamisel teatavaks tehtud tähtaja jooksul. Kohtul on antud hetkel piisav kindlus olemasoleva võrdlusmaterjali põhjal leida, et kostjale on hagimaterjalid 06.07.2000.a isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kohus selgitas eeltoodud asjaolusid 17.10.2013.a kirjas ka kostjale ning märkis, et kostjal tuleb tsiviilasjas menetluse taastamiseks teatada mõjuv põhjus hagile vastamata jätmise kohta. Kostja on 24.10.2013.a vastuses mõjuva põhjusena märkinud hagimaterjalide mittekättesaamise. TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kuivõrd kohus

2-13-15339 on eelnevalt leidnud, et hagejale võib hagimaterjalid kättetoimetatuks lugeda, siis ei saa kostja poolt esitatud asjaolusid TsMS § 422 lg-s 1 toodud eelduseid täidetuks pidada. Muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid kostja kohtule esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 417 lg-tes 1 ja 2 sätestatu, jätab kohus kaja rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas nr 2/28-4242/00 taastamata.

2.Kohus on käesolevas tsiviilasjas 03.09.2013.a tehtud määrusega peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 025/2012/3936. Nimetatud täiteasjas on kohtutäitur Kaire Põlts menetlemas hageja avaldust kostjalt Tallinna Linnakohtu 27.07.2000.a tagaseljaotsuse täitmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 3 järgi võib kohus täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada või seda muuta. Võttes arvesse, et kohus jätab käesoleva määrusega kostja poolt esitatud kaja rahuldamata ning tsiviilasjas nr 2/28-4242/00 menetluse taastamata, siis on TsMS § 417 lg-s 6 sätestatud asjaolud ära langenud. Kohus määrab käesoleva määruse jõustumisel tühistada 03.09.2013.a tehtud määruse, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2012/3936. Täitemenetlus uuendatakse TMS § 47 lg-s 2 ettenähtud korda järgides. Kohus selgitab, et kostjal on TMS § 221 lg 1 alusel õigus esitada käesolevast tsiviilasjast eraldiseisev sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Nimelt näeb TMS § 221 lg 1 ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohus on leidnud, et TMS § 221 lõiget 1 tuleb tõlgendada laiendavalt (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 31.01.2008.a lahend asjas nr 3-2-1-134-07, p 7). Seega võib kostja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis lisaks TMS § 221 lg-s 1 sätestatule muu hulgas tugineda nõude aegumisele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1), tehingu tühistamisele või tühisusele (TsÜS VI ptk) jms. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3).
3.Kohus on käesolevas tsiviilasjas 08.05.2013.a tehtud määrusega vabastanud kostja kaja esitamisel tasutava kautsjoni 100 euro ja tähtaja ennistamise avalduselt tasutava kautsjoni 50 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 1 järgi menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg-st 5 tuleneb, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte teine lõige näeb ette, et kohtukulu on muu hulgas kautsjon. TsMS § 149 lg 5 teise lause järgi kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Antud juhul kuuluks kostjale antud menetlusabi kautsjoni vabastamise näol kostjalt tagasiulatuvalt väljamõistmisele. Samas näeb TsMS § 190 lg 7 ette, et kohus võib mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja poolt esitatud menetlusabi taotlusest kajastuvate andmete põhjal on kohus veendunud, et käesoleval juhul on põhjendatud TsMS § 190 lg-st 7 lähtudes vabastada kostja kautsjoni 100 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

2-13-15339

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja