2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas 1399,92 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot (millest põhivõlgnevus on 832,54 eurot ja viivised 567,38 eurot).
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. 3.3 Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 150 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-14-8359 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (edaspidi „hageja“) esitas 15.04.2014. a Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi „kostja“) vastu võlgnevuse 1399,92 euro nõudes (millest põhivõlgnevus on 832,54 eurot ja viivised 567,38 eurot). Harju Maakohus võttis hagiavalduse 16.04.2014. a kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAS ja kostja lepingud, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille kostja oli kohustatud tasuma arvetel märgitud tähtajaks, kuid kostja ei ole nõutud summasid tasunud.
3.XXXAS loovutas 06.12.2013 oma nõude kostja vastu põhisummas 832,54 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda sisse ka kõrvalnõudeid. Vastavalt sõlmitud lepingule XXXAS-ga kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXAS hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 567,38 eurot.
4.Kohus on hagi menetlusse võtnud 16.04.2014. a kohtumäärusega, millega kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 23.04.2014. a edastati Harju Maakohtule (Tartu mnt kohtumaja) XXX kirjalik vastus hagile, mis oli aga puudustega (vastus oli võõrkeelne ega vastanud TsMS § 394 lg 2 nõuetele).
5.Kohus jättis 23.04.2014 määrusega XXX kirjaliku vastuse Osaühing Aktiva Finants esitatud hagile käiguta dokumendis sisalduvate puuduste tõttu ning kohustas XXX kõrvaldama kirjalikus vastuses hagile esinevad puudused 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostja oma kirjaliku vastuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, esitades kohtule 29.04.2014 ja 05.05.2014 veel kaks võõrkeelset avaldust.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kohus jättis 23.04.2014 määrusega XXX kirjalik vastuse Osaühing Aktiva Finants esitatud
2-14-8359 hagile käiguta dokumendis sisalduvate puuduste tõttu ning kohustas XXX kõrvaldama kirjalikus vastuses hagile esinevad puudused 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostja oma kirjaliku vastuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, esitades kohtule 29.04.2014 ja 05.05.2014 veel kaks võõrkeelset avaldust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutas kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
8.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (t. lk 57-59), siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kostja vastuväited hagile olid võõrkeelsed ega vastanud TsMS § 394 lg 2 nõuetele. Kohus jättis 23.04.2014 määrusega kostja kirjalik vastuse Osaühing Aktiva Finants esitatud hagile käiguta dokumendis sisalduvate puuduste tõttu ning kohustas kostjat kõrvaldama kirjalikus vastuses hagile esinevad puudused 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat oma 23.04.2014 määruses, et TsMS § 3401 lg 3 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväites, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. Kostja oma kirjaliku vastuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kostja vastuväited hagile tähelepanuta.
10.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest (tl 20-22) ning teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 33-46). Samuti on hageja esitanud kohtule ärakirjad kostjale esitatud arvetest (tl 23-32) ning tõendid hagejale nõudeõiguse ülemineku kohta (tl 17-19). Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja väide, et kostja võlgneb hagejale 1399,92 eurot nõudes (millest põhivõlgnevus on 832,54 eurot ja viivised 567,38 eurot). Sõltumata kostja vastuväidete tähelepanuta jätmisest kohus märgib, et kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata talle esitatud arveid ning sellega kaasnevaid kõrvalkohustusi.
11.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus
2-14-8359 sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuna kostja pole tasunud talle vastavalt temaga sõlmitud lepingule esitatud arveid, kuulub hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks summas 832,54 eurot rahuldamisele.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on viivise määraks liitumislepingus ja selle lisas kokku lepitud 0,15% tähtaegselt tasumata võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 20 ja 22). Seega pidi kostja lepingut sõlmides olema teadlik, millised kõrvalkohustused, sh viivised, kostjale oma kohustuste mittetäitmisega kaasnevad. Kohus juhib tähelepanu, et hagejapoolne viivisenõude kujunemine on nähtuv hagiavaldusest (tl 15) ja kostja pole sellele vastuväiteid esitanud.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1399,92 eurot (millest põhivõlgnevus on 832,54 eurot ja viivised 567,38 eurot).
Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 50), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust kokku summas 150 eurot ja hageja poolt esindajale makstud õigusabi tasust summas 415,43 eurot. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 150 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib hageja avalduse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Samas kohus ei rahulda käesoleva otsusega hageja taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks summas 415,43 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab viidet hageja poolt hageja esindajale tasutud arvele, mille koopia on hagiavaldusele lisatud (tl 51), kuid nimetatud arve nr 1617588 kohaselt on teenusena kestvusena näidatud kohtule antud juhul arusaamatu ühik „1“ ning õigusabina märgitud abstraktne „Esindustasu võlglase XXX kohtumenetluses“. Kohus ei saa hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust nn kobarkirje raames, kus eeldatavalt mitu erinevat toimingut on näidatud ühtse ajakuluna. Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-1-16-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele
2-14-8359 kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud ka oma 09.11.2009 otsuses nr 3-2-1-112-0.
16.Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.