Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Fred Fisker JK hagi FB vastu alaealise lapse TAK põlvnemise tuvastamiseks ja talle elatise saamiseks
Kohtuasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2826 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. juuni 2012. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) JK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Piret Simm Vastustaja (kostja) F (F) B (sünd XX.XX.XXXX. a., elukoht XXX XXXXXX XXX/X, XXXXXX, XXXXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Maire Arm
Menetluse liik
Kohtuistung 28. aprillil 2014. a.
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. juuni 2012. a. otsus JK hagis FB vastu alaealise lapse TAK põlvnemise tuvastamiseks ja talle elatise saamiseks.
2.Hagi põlvnemise tuvastamiseks rahuldada. Tuvastada, et TAK (sündinud XX. XXXXXXXX XXXX. a., IK XXXXXXXXXXX) põlvneb FB-st (sündinud XX. XXXXXXX XXXX. a. XXXXXX, XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX, elukoht
XXX XXXXXXXX XXX/X, XXXXXX).
3.
Hagi lapsele elatise väljamõistmiseks saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
4.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
1(10)
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud JK esitas 30. oktoobril 2007. a. Harju Maakohtusse hagi FB vastu lapse TAK põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Hageja palus tuvastada XX. XXXXXXXX XXXX. a. sündinud poja TAK põlvnemise kostjast ning välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise 6655 krooni (425, 33 eurot) kuus alates hagi esitamisest. Menetluse käigus vähendas hageja elatise nõuet ja palus kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista lapse ülalpidamiseks 314 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 29. jaanuaril 2006. a. tööle Itaalias klubis „XXX XXXXXX“. Hageja tutvus veebruaris 2006. a. kostjaga, kes kutsus hagejat korduvalt lõunale ja kohtumistele, hiljem tekkis neil seksuaalelu, nende kohtumised toimusid nädalalõppudel kostja kolmetoalises korteris aadressil XXX XXXXXXX XXX/X XXXXXXX. Kostja selgitas, et elab korteris üksi ja tegeleb juriidilise abi osutamisega firmadele. Koos käidi restoranides ning veedeti aega kostjale kuuluval jahil. Hageja viibis ka kostja töökohas. Aprilli keskel 2006. a. sõitis hageja neljaks päevaks Egiptusesse, kostja käis teda saatmas, pärast reisilt naasmist veedeti koos kaks päeva ja siis sõitis hageja tagasi Eestisse. Poolte vahel olid intiimsuhted kuni hageja ärasõiduni aprillis 2006. a. Kostja oli regulaarne klubi „XXX XXXXXX“ külastaja. Mais 2006. a., kui hageja sai teada oma rasedusest, teavitas ta koheselt kostjat, et kostja on lapse isa ning hageja sünnitab lapse. Kostja pakkus erinevaid variante hageja toetamiseks. Enne lapse sündi saatis hageja kostjale e-kirja. Laps TAK sündis õigeaegselt XX. XXXXXXXX XXXX. a., seega toimus lapse eostamine märtsis 2006. a. Sellel ajal viibis hageja Itaalias ja suhtles kostjaga. Pärast lapse 2(10)
sündi saatis hageja kostjale e–kirja koos lapse pildiga, kuid kostja hageja pöördumistele enam ei vastanud. Hageja kasvatab last üksi. Lapse igakuulised vajadused on 528 eurot, millest 240 eurot on lapsehoidmise teenus. Hageja kuutöötasu on ajutiselt 240 eurot. Lapse ülalpidamisel aitavad hagejat tema vanemad. Hageja majanduslik olukord on halvem kui kostjal. Kostja töötab äriühingus ning talle kuulub kolm kinnistut. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Poolte vahel ei ole kunagi intiimsuhteid olnud. Samuti ei ole kostja kunagi hagejaga koos elanud. Kostja elas sel ajal oma itaallannast elukaaslasega, kellega tal on ka 12-aastane laps. Hageja ei ole kunagi teinud kostjale ettepanekut last omaks võtta, seega ei ole kostja saanud selles küsimuses varem seisukohta võtta ega vastuväiteid esitada. Kostjale teadaolevalt osutas hageja Itaalias eskortteenust ja jätkas seda ka pärast lapse sündi. Hageja suhtles lapse eostamise ajal (2006. a. aprillis) erinevate meestega ning veetis sel ajal nädalavahetuse Liguuria maakonnas koos oma sõbranna ja kahe mehega. Pärast seda käis hageja Egiptuses. Seega ei saa laps kostjast põlvneda. Kostja ei nõustu DNA-ekspertiisil osalema, kuna ei pea seda usulistel kaalutlustel võimalikuks. Elatise suurus on põhjendamata, sest hagiavaldusest ei nähtu, millised on lapsele tehtavad vajalikud kulutused. Vahepealne menetlus 21. juuni 2010. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, tuvastades lapse põlvnemise kostjast ja mõistes kostjalt lapsele välja elatise 3000 krooni kuus.
15.novembri 2010. a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus 25. juuni 2012. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus tuleb lahendada enne 1. juulit 2010. a. kehtinud perekonnaseaduse (PkS) sätete alusel. Toona kehtinud PkS § 42 järgi võis kohus tuvastada isast põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seejuures peab kumbki pool kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi tõendama neid asjaolusid, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Maakohtul ei ole õnnestunud tuvastada kostja isadust DNA-ekspertiisiga. Kohus määras 21. novembril 2008. a. esimest korda lapse põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi ja kohustas kostjat andma ekspertiisiasutusele proovi hiljemalt 1. mail 2009. a. Seejärel pikendas kohus kostja palvel ekspertiisi tegemise tähtaega kuni 31. juulini 2009. a., kuid sellest hoolimata ei täitnud kostja 21. novembri 2008. a. kohtumäärust. Asja uuesti läbi vaadates määras maakohus 25. aprillil 2011. a. uuesti DNA-ekspertiisi lapse põlvnemise tuvastamiseks ja kohustas hagejat koos lapsega andma ekspertiisiasutusele proovi hiljemalt
27.mail 2011. a. Samuti tegi maakohus 25. aprillil 2011. a. määruse erinõude alusel Itaalia Vabariigis tõendite kogumiseks, millega taotles, et Itaalia pädev asutus võtaks kostjalt DNAekspertiisi tegemiseks vajaliku proovi ja edastaks selle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
9.septembril 2011. a. sai maakohus Itaaliast Modena kohtu määruse, millega Itaalia kohus lükkas tõendite kogumise palve tagasi, kuna kostja ei ilmunud vabatahtlikult proovi andma ega nõustunud ekspertiisiga ja Itaalia seadused ei näe ette, et bioloogilise isaduse tõendamiseks võib teha ekspertiisiuuringuid isiku vabadust piiraval viisil (sundi kasutades). Kostja ei ole oma isadust kohtule esitatud kirjalikes vastustes ega suulisel ärakuulamisel omaks võtnud. 26. juunil 2009. a. esitas maakohus kostja elukohajärgsele 3(10)
kohtule Itaalias taotluse kostja ära kuulata. Kohus palus esitada kostjale järgmised küsimused: „Kas kostja võtab hagi õigeks ja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks alates
30.oktoobrist 2007. a. elatist 6655 krooni kuus? Kas kostja soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil?“ Itaalia kohus saatis maakohtule 25. jaanuaril 2010. a. toimunud kohtuistungi protokolli, millest nähtub, et kostja lükkas tagasi kõik isaduse väited ja keeldus talle esitatud küsimustele vastamast. 5. aprilli 2012. a. määrusega kohustas maakohus hagejat ja kostjat ilmuma isiklikult 15. mail 2012. a. kell 10.00 toimuvale istungile. Sellele saabus
14.mail 2012. a. Itaalia kohtust kostja vastus, milles kostja teatas, et on kohtu korralduse täitnud ja ilmunud Eesti kohtu erinõude korras Itaalias oma elukohajärgsesse kohtusse, samuti pole kostja keeldunud DNA-ekspertiisist, vaid Itaalia kohtunik leidis, et DNA-ekspertiisi tegemine ei ole õige. Kostja kinnitas, et tal ei ole olnud intiimsuhteid hagejaga, hageja eesmärk on kostjalt raha välja pressida. Hageja vande all antud ütlused ei ole piisavad, tõendamaks lapse põlvnemist kostjast, kuna kostja väitis suuliselt antud ütlustes Itaalia kohtule, et pooled ei ole olnud intiimsuhetes ning eitas oma isadust. Hageja andis vande alla seletuse, et asus 2006. a. jaanuaris tööle Itaalias XXXXXXX, kus tutvus töö juures kostjaga, kes oli selle klubi klient, kus hageja töötas saalitöötajana. Pooled hakkasid kohtuma, alguses klubis ja seejärel väljaspool klubi. Tavaliselt kohtusid nad nädalavahetustel (reedel ja laupäeval) kostja juures kodus ja see kestis, kuni hageja klubis töötas. 15. aprillil 2006. a. lõpetas klubi hagejaga töölepingu. Lapse oletatav eostamise aeg oli 25. märtsil 2006. a. See oli nädalalõpul (reedel või laupäeval), kui hageja tuli otse töölt kell 5 hommikul ja sõitis taksoga kostja juurde koju, kus pooled olid intiimvahekorras. Hageja oli terve päeva kostja juures ning õhtul mindi koos restorani õhtust sööma. 25. märtsile järgneva nädala jooksul kohtusid pooled mitmel korral, samuti sellele järgnevatel nädalavahetustel. Märtsis viis kostja hageja eriarsti (ortopeedi) juurde, aprillis kinkis arvuti ja mp3-mängija. 17. aprillil 2006. a. kinkis kostja hagejale oma nimeplaadiga käevõru, kui hageja sõitis Egiptusesse puhkusele. Selleks puhkusereisiks laenas kostja hagejale oma kohvri, mis on praeguseni hageja käes. Umbes 20. aprillil 2006. a. tuli hageja lennukiga Egiptusest tagasi ja sõitis rongiga Milano Maritimasse, kus kostja puhkas oma jahil ning kus hageja viibis koos kostjaga kolm ööpäeva. Pärast seda tõi kostja hageja enda juurde koju ning järgmisel päeval sõitis hageja Aleksandriasse (Itaalias) tööle. Pooled suhtlesid SMS-i teel, kuna hageja ei soovinud, et kostja talle helistaks. Hageja ei soovinud suhteid kostjaga jätkata, kuid kostja ütles, et ta jääb hagejat ootama. Mai alguses sai hageja teada, et ootab last. Ta helistas kostjale ja kostja ütles, et soovib hagejat näha. Hageja andis kostjale sõnumiga teada, et ootab last. Kostja helistas hagejale ja ütles, et teist last pole tal vaja, kuna kostjal on olemas laps itaallannaga ning kui itaallanna ootas teist last, palus ta temal aborti teha. Kostja ootas, et hageja teeks aborti. Hageja ei suhelnud kostjaga kuni mai lõpuni. Mai lõpus tuli hageja Eestisse ja tegi Tartu erakliinikus analüüsid, seejärel sõitis tagasi Itaaliasse ja teavitas kostjat e-kirjaga analüüside vastustest ning andis teada lapse sünni oletatava aja (XX.–XX. XXXXXXX XXXX. a.). Ühtlasi ütles hageja kostjale, et kui kostjal on ettepanekuid, siis ta võib helistada. 13. juunil 2006. a. helistas kostja hagejale ning tegi ettepaneku, et hageja teeks aborti, kuna märtsis erakliinikus tehtud röntgen võis lapsele viga teha. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku, et ostab talle XXXXXX-XXXXXX korteri, et hageja kostjat enam kunagi ei tülitaks. Kui laps sündis, saatis hageja kostjale lapse pildi, kus oli kirjas lapse sünniaeg (XX. XXXXXXX XXXX. a.) ning lapse ees- ja perekonnanimi. Hageja tegi kostjale ettepaneku asi rahulikult lahendada. Kostja tegi veel kord ettepaneku, et ostab hagejale 6000–7000 krooni eest XXXXX-XXXXXX korteri, mille peale hageja teatas, et probleemiks on korteri remontimine. Kuna hageja kasvatab üksinda last, siis palus hageja kostja käest 30.000 eurot hagejale kuuluva korteri remondiks ja selle sisustamiseks, millest kostja keeldus, väites, et see on liiga suur summa ning ei ole tagatud, et hageja kostjat uuesti tülitama ei hakka. Kostja ei ole
4(10)
kunagi lapsest huvitunud ega andnud lapse ülalpidamiseks raha, vaid on lubanud esitada politseisse avalduse, et hageja šantažeerib teda. Maakohtule esitatud muude asjaolude alusel ei ole võimalik hinnata, kas kostja on lapse isa või kas poolte vahel olid intiimsuhted. Käevõru või telefoninumbri olemasolu ei tähenda, et kostja andis need esemed hagejale. Tunnistaja NV ütlustega ei ole tõendatud, et hageja ja kostja viibisid koos või olid intiimvahekorras. Tunnistaja ei ole kostjat kunagi näinud. Intiimvahekorda ei ole kostja kunagi omaks võtnud. Toimikus olevatel fotodel ei ole hageja ja kostja kordagi koos, samuti ei võta kostja omaks, et fotod on tehtud hageja nimetatud kohtades. Hageja ei ole lähemalt kirjeldanud kostja kodu, kus ta enda sõnul tihti nädalavahetustel viibis. Samuti ei tõenda hageja fotod majast, kus kostja elab, ja töökohast ning väljavõtted Itaalia Ehitusjärelvalve registriandmetest kostjale kuuluvate kinnistute kohta, et kostja ja hageja on olnud koos nimetatud kohtades ja neil olid intiimsuhted. Lapse põlvnemist kostjast ei tõenda ka lapse fotod, sest kohus ei saa fotode põhjal põlvnemist tuvastada. Pooltevahelise kirjavahetusega ei ole tõendatud kostja isaduse omaksvõtt ega asjaolu, et kostja on pakkunud hagejale raha või et pooled on olnud intiimsuhetes. Kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja ei ole kordagi tunnistanud last enda omaks ning on süüdistanud hagejat väljapressimises. Seega ei ole tõendatud, et hageja ja kostja suhtlesid omavahel lapse võimaliku eostamise ajal, mis toimus orienteeruvalt ajavahemikul 15. kuni
30.märtsini 2006. a. Kuna elatise väljamõistmise eelduseks on isiku põlvnemise tuvastamine ning lapse põlvnemine kostjast ei ole tõendatud, tuleb ka elatisenõue jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 81 p. 1 alusel on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Sama sätte p. 2 kohaselt ei sekku võimud selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Lapse huvid kaaluvad üles kostja usulised tõekspidamised. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 14. veebruari 2012. a. lahendis nr. 2151/10 A. M. M. c. ROUMANIEZ, milles taotleti alaealise lapse põlvnemise tuvastamist, leidis kohus, et artikkel 8 eraelupuutumatus hõlmab ka aspekte kindla isiku füüsilise ja sotsiaalse tausta kohta ning eraelu saladus eeldab, et igaüks saab välja uurida teabe tema identiteedi kohta inimesena ja selline õigus isikule on oluline. Põlvnemise kohta teabe omamine on isiksuse kujunemisel oluline. Lapse huvides ja võttes arvesse selles valdkonnas kehtivaid norme, peavad ametivõimud tegutsema lapse huvides, kelle õiguste eest ema seisab. Lahendis nr. 19535/08 PASCAUD c. FRANCEZ on märgitud, et samal ajal, kui siseriiklikud kohtud lähtusid avaldaja bioloogilise isa huvide kaitsest, jätsid nad tähelepanuta avaldaja huvid. EIK-i hinnangul kaalub isiku huvi teada oma bioloogilisi vanemaid üles vanemate õiguse eraelu kaitsele, millest tulenevalt tuleb leida õige tasakaal võistlevate huvide vahel. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid ja § 4 kohaselt tagatakse see riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. LaKS § 29 alusel on lapsel õigus saada teavet puuduva vanema kohta, kui see ei kahjusta lapse heaolu ja arengut või lapsendamissaladust. Juhindudes TsMS §-st 300, peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi ning sellest keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Kui lapse elukoht on Eestis, tuleb põlvnemine tuvastada Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Kostja keeldumisel analüüside andmisest saab kohus kohaldada Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 1206/2001 artiklit 13, mille kohaselt vajaduse korral kohaldab taotluse saanud kohus taotlust rahuldades asjakohaseid sunnimeetmeid sellistel juhtudel ja sellisel 5(10)
määral, mis on ette nähtud taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktidega siseriiklike asutuste või ühe asjaomase poole samal eesmärgil esitatud taotluse rahuldamise puhul. Kui liikmesriigis ei ole ette nähtud sunnimeetmete rakendamist, palub kohus kohaldada erimenetluse korras Eesti Vabariigi seadusi. Kuigi Itaalia seadusandlus ei näe ette, et bioloogilise isaduse tõendamise protsessis võidaks läbi viia ekspertiisiuuringud viisidel, mis piiraksid eeldatava isa isiklikku vabadust, on Eesti kohtul õigus paluda erimenetluse korras ettenähud sunnimeetmete rakendamist. Juhindudes EIK kohtu lahenditest ning Eestis kehtivatest normidest, piirab kostja senine tegutsemine hageja lapse põhiõigusi. Kogu menetluse vältel ei ole kohus selgesõnaliselt toonud välja asjaolusid, mida hageja peab tõendama ning millega ja kuidas saab hageja veel tõendada lapse päritolu. Menetluse kestel on hageja tõendanud elamist, töötamist ja suhtlemist kostjaga Itaalias lapse eostamise ajal. Kostja esitatud tõendid kinnitavad hageja tõendeid. Hageja on tõendanud e-kirjade ja SMS-idega, et ta on olnud lähedastes suhetes kostjaga. On ilmne, et intiimsest olukorrast (mehe ja naise vahelisest suguühtest) ei jää maha dokumentaalset tõendit. Hageja elas lapse eostamise ajal Itaalias ning tema sõbrad ja perekond Eestis ning on iseenesest mõistetav, et hageja lähedased ei saa kinnitada kostjaga suhtlemist, kuna kostja ei käinud hageja juures, vaid hageja käis kostja juures. Hageja võimuses on kinnitada, et lapse eostamise aeg oli 25. märts 2006. a., mille järgselt oli ta kostjaga korduvalt seksuaalses vahekorras, mida hageja on ka vande all olles kinnitanud. Kostja väide, et ta ei ole vaidlusaluse lapse isa, on paljasõnaline ning tõendamata. Kui kostja on veendunud, et ta ei ole TAK isa, võinuks ta kasutada selleks DNA-ekspertiisi tulemusi. Kostja väited, et ta ei tee DNA analüüsi usulistel põhjustel, on kohut eksitavad, sest 2008. – 2009. a. on kostja korduvalt taotlenud ekspertiisiaja edasilükkamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja kahtlustab, et hagejal olid intiimsuhted teiste meestega perioodil, mil laps eostati. Kostja kahtluse saab kõrvaldada DNA testiga ning kostja võimuses on ekspertiisi tegemise lubamine. Kui kostja ei ole isadust omaks võtnud, jääb arusaamatuks, miks ta vaidleb elatise suurese üle. Kui saab tõendatud, et kostja on hageja lapse isa, tuleb tal hakata oma poega ülal pidama, mis omakorda tähendab, et kostja käitumine hagile vastu hakates vaid veenab menetlusosalisi tema isaduses. Hageja esitas tõendina pildid kostja kodust, sest kostja nimetas pildil olevaid ruume oma koduks. Kostja väitis paljasõnaliselt, et see ei ole tema kodu, kuid on tõendamata, milline oli tema kodu märtsis ja aprillis 2006. a. Samuti ei ole kostja tõendanud oma usulist kuuluvust ja kuidas saab kahjustatud kostja maine, kui ta annab bioloogilise vedeliku analüüsi (põsekaabe) DNA määramiseks. Kohus on möönnud 25. aprilli 2011. a. määruses, et asja õigeks lahendamiseks on olulise tähtsusega DNA-ekspertiisi läbiviimine, kuna põlvnemist on peaaegu võimatu lahendada muude tõendite hindamisega. Kohus tõdeb, et ei ole õnnestunud tuvastada põlvnemist DNA-ekspertiisiga. Sellest tulenevalt ei oleks saanud kohus hakata otsust kirjutama, kui ei olnud kogutud kõiki tõendid. Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus asus seisukohale, et kostja ütlused põlvnemise kohta Itaalia kohtule on suurema kaaluga kui hageja ütlused Eesti kohtus. Kuna ei ole olnud võimalik tuvastada põlvnemist DNA testiga, on kohus seotud PkS § 42 lõikega 2 - põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Toimikus on piisavalt tõendeid, mis annavad alust pidada kostjat TAK isaks. Hageja palus täiendavalt toimikusse võtta e-kirjad, millega tõendab kostjaga suhtlemist ning arutelu, kuidas problemaatiline olukord lahendada. Kirjade sisuga on tõendatud kostja võimalus olla hageja lapse isa. Seades esikohale lapse huvid, on üllatuslik, et kohus jõudis teistsugusele järeldusele. Kohtuotsus ei tohi olla pooltele üllatuslik.
6(10)
Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2013. a. otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 6. novembri 2013. a. otsusega Tallinna Ringkonnakohtu
12.aprilli 2013. a. otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb Eestis sündinud lapse põlvnemine kostjast kindlaks teha Eesti Vabariigi õiguse järgi ning kohtud on õigesti kohaldanud enne 1. juulit 2010. a. kehtinud PkS sätteid. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest (vastavalt varem kehtinud PkS § 38 lg. 3 ja 42 lg. 2 ning kehtiva PkS § 94 lg. 2). Kõige usaldusväärsemalt saab põlvnemise kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga, kui selle tegemine osutub aga võimatuks, siis muude asjaolude alusel, mis annavad piisavalt alust järeldusele lapse just sellest mehest põlvnemise kohta. Eelkõige saab arvestada asjaolu, et lapse emal olid lapse eostamise ajal selle mehega intiimsuhted. Molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemine teenib mõlema poole huve. Isik peab taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 300 lg. 1) ning keeldumise korral võib kohus määrata selle tegemise kohustuslikus korras (TsMS § 300 lg. 2), kusjuures meditsiinilised vastunäidustused proovi andmiseks on praktiliselt olematud. Kui isik keeldub õigustamatult proovi andmast ning temalt ei õnnestu ekspertiisiks vajalikku proovi saada, sealhulgas, kui proovi ei õnnestu saada välisriigis elavalt menetlusosaliselt ka välisriigi kohtu abiga erinõude korras, tuleb seda asjaolu arvestada tõendite hindamisel. Isiku õigustamatut keeldumist proovi andmisest tuleb tõlgendada tema kahjuks, kohaldades analoogia korras TsMS § 283 lõiget 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et ta peab võimalikuks, et on lapse isa ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust. Viidatud sätet kohaldades võib kohus proovide andmisest õigustamatule keeldumisele tuginedes lugeda tõendatuks ka ekspertiisi taotlenud menetlusosalise väited asjaolude (põlvnemise) kohta, mille tõendamiseks ta ekspertiisi taotles. Selleks peab kohus ekspertiisi määrates isikut õigustamatu keeldumise tagajärgede eest hoiatama. Otsus tuleb kohtul teha kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates. Põlvnemise tuvastamiseks esitatud hagi ei saa jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja ei ole suutnud hagi tõendada, kohus peab tegema endast oleneva, et asjas oleks piisavalt tõendeid põlvnemise kindlakstegemiseks, selgitades asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, kas mees on või ei ole lapse isa. Lapse ema vande all antud seletus koosmõjus muude asjas kogutud tõenditega ning kostja keeldumine seletuste ja ekspertiisiks vajaliku proovi andmisest viitavad sellele, et hagi on pigem põhjendatud. Vastavalt TsMS § 693 lõikele 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktidega 2 ja 3 tuleb hagi lapse suhtes kostja isaduse tuvastamiseks rahuldada, hagi lapsele elatise väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi on esitatud kostja isaduse tuvastamiseks hagejal XX.XXXXXXX XXXX. a. sündinud poja TAK suhtes. Põlvnemise tuvastamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 62 lg. 1 järgi lapse sünniaegse elukohariigi õigust. Vaidlusalune laps sündis Eestis, seega tuleb tema põlvnemine kostjast tuvastada Eesti Vabariigi õiguse alusel. Et laps sündis ja hagi esitati kohtule enne uue PkS jõustumist 1. juulil 2010. a., tuleb kooskõlas 7(10)
selle seaduse § 210 lõikega 2 lapse põlvnemise tuvastamisele kohaldada enne
1.juulit 2010. a. kehtinud perekonnaseadust. Enne 1. juulit 2010. a. kehtinud PkS § 38 lg. 3 järgi põlvneb laps mehest, kes on tema eostanud, sama seaduse § 42 lg. 2 järgi tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Seega nähtub osundatud sätete koosmõjust, et kohus tuvastab põlvnemise mehest eelkõige asjaolude alusel, mis võimaldavad järeldada, et mees on lapse eostanud. Hageja on taoliste asjaoludena esile toonud, et 2006. a. jaanuaris asus ta tööle Itaalias ööklubisse XXX XXXXXX, kus ta tutvus ka kostjaga. Kostja kutsus hagejat korduvalt lõunale ja kohtama ning hiljem tekkisid neil intiimsuhted. Rasestumisvastaseid vahendeid hageja ei kasutanud ja kostja teadis seda. Pooled kohtusid nädalalõppudel kostja korteris XXXXXXX. Kostja selgitas hagejale, et elab korteris üksi ja tegeleb ettevõtetele juriidilise abi osutamisega. Koos käidi restoranides ning veedeti aega kostjale kuuluval jahil. Hageja viibis ka kostja töökohas. 25. märtsil 2006. a. veetsid nad päeva koos, olles korduvalt ka sugulises vahekorras ja hageja leiab, et just sel päeval leidis aset lapse eostamine. Aprilli keskel 2006. a. sõitis hageja neljaks päevaks Egiptusesse. Kostja saatis hagejat ja pärast reisi veetsid nad koos paar päeva, mil olid samuti intiimsuhetes. 2006. a. mais sai hageja teada oma rasedusest ja teavitas sellest ka kostjat. Kostja teatas hagejale, et tal on juba üks laps, rohkem lapsi ta ei soovi ja hageja peaks tegema aborti. Neid asjaolusid kinnitas hageja ka kohtus vande all. Arvestades Ida-Viru Keskhaigla naiste nõuandla õiendis esitatud andmeid, oli rasestumine hageja poolt märgitud ajal võimalik (kd. I, tl. 204). Hageja poolt esiletoodud asjaolud on tõendatuse korral piisavad, tuvastamaks, et vaidlusaluse lapse eostas kostja. Olukorras, kus lapse ema on andnud vande all seletuse lapse eostamise kohta, palunud kohtul põlvnemise tuvastamiseks teha molekulaargeneetiline ekspertiis ning andnud koos lapsega selle tegemiseks vajalikud proovid, kuid kostja ei ole nõustunud ekspertiisi tegemiseks vajalikku proovi andma ning proovi ei ole õnnestunud temalt saada ka Itaalia kohtu abiga erinõude korras, ei ole kolleegiumil asja lahendamiseks kõige usaldusväärsemat tõendit, milleks on molekulaargeneetilise uuringu tulemus. Kolleegium leiab aga, et lapse ema vande all antud seletus, tema valmisolek ekspertiisiks vajalike proovide andmiseks ja nende proovide tegelik andmine samaaegselt kostja keeldumisega ekspertiisiks vajaliku proovi andmisest viitavad sellele, et laps põlvneb kostjast. Tutvust hagejaga ei ole kostja eitanud, eitades samas intiimsuhteid temaga ning kolleegium leiab, et ainuüksi kostjast sõltus kõige usaldusväärsema tõendi saamine selle kohta, kas kostja on lapse eostanud. Kui kostjal ei oleks hagejaga intiimsuhteid olnud, siis jääks tema keeldumine ekspertiisist eluliselt täiesti mõistetamatuks. Kolleegium selgitas kostjale ekspertiisiks vajaliku proovi andmata jätmise tagajärge, milleks on hageja poolt lapse põlvnemise kohta esile toodud asjaolude tõendatuks lugemine, andis talle veelkord võimaluse proov anda ja hoiatas teda proovi andmata jätmise tagajärje eest. Kostja keeldus sellele vaatamata süljeproovi andmast ega selgitanud mõistetavalt ja usutavalt taolise keeldumise põhjust. Selliselt ei ole kostja keeldumine õigustatud ja ekspertiisist keeldumist tuleb tõlgendada tema kahjuks, lugedes hageja poolt esitatud asjaolud tõendatuks. Lisaks ei ole kostja andnud oma suhete kohta hagejaga ammendavaid faktilistele asjaoludele põhinevaid selgitusi, millega kohus asja lahendamisel saaks arvestada. Samas on hageja esitanud kohtule e-kirjavahetuse kostjaga, milles kostja on käsitlenud hagejale korteri ostmiseks raha andmise asjaolusid ning on avaldanud uskumust, et laps ei põlvne temast (kd. II, tl. 51). Kui kostjal ei oleks hagejaga kunagi intiimsuhteid olnud, nagu kostja on väitnud, siis oleks lapse põlvnemine temast välistatud ja eluliselt usutav ei ole, et kostja ei oleks seda hagejale omavahelises kirjavahetuses ühemõtteliselt meelde tuletanud; sel juhul ei taanduks küsimus kostja uskumisele ja kostja ei peaks tegema oletusi selle kohta, kas laps temast põlvneb. Molekulaargeneetiline ekspertiis võiks anda ülimalt suure tõenäosusega tulemuse kostja lapse isaks olemise kohta ning üksnes kostjast tulenevatel asjaoludel ei ole seda ekspertiisi õnnestunud teha. Kolleegium leiab, et nendel asjaoludel ei ole ka eluliselt kuigi 8(10)
usutav, et kostja oleks pigem valmis maksma hagejale teatava rahasumma, nagu ülalviidatud e-kirjast järeldub, ilma et tal oleks selleks mingit põhjust, kui minema ekspertiisi, tuvastamaks, et laps ei põlvne temast. Et hageja poolt esile toodud asjaolud tuleb eespooltoodud põhjendusel lugeda tõendatuks, on tõendatud ka vaidlusaluse lapse põlvnemine kostjast. Hagi kostja isaduse tuvastamiseks lapse suhtes tuleb seega rahuldada. Lisaks kostja isaduse tuvastamisele on hageja taotlenud kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Seega puudutab elatisenõue ajavahemikku alates 30. oktoobrist 2007. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuni 1. juulini 2010. a. esitatud elatisenõue tuleb lahendada kuni selle ajani kehtinud PkS sätete alusel, alates sellest ajast esitatud nõue aga praegu kehtiva PkS sätete alusel (kehtiva PkS § 210 lõiked 1 ja 2). Kuni 1. juulini 2010. a. esitatud elatisenõude põhjendatuse üle otsustamisel on kohasteks normideks sel ajal kehtinud PkS § 61 lg. 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, ja sama paragrahvi lg. 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. juulist 2010. a. lapsele elatise saamiseks esitatud nõude üle tuleb otsustada kehtiva PkS §-de 99 ja 101 – 103 alusel. Sarnaselt varem kehtinud seadusega ei või uue PkS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui lapsele hagetakse elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei pea hageja lapse vajadusi põhjendama ja tõendama. Et elatis seadusjärgses miinimummääras peaks eelduslikult võimaldama lapse mõistlike vajaduste rahuldamist, siis peab hageja, kes taotleb elatist seda ületavas suuruses, põhjendama ja tõendama, et vaidlusaluse lapse vajadusi miinimumsuuruses väljamõistetav elatis ei kata, aga samuti seda, millised on lapse põhjendatud vajadused. Esialgses hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt elatisena lapsele välja mõista 8000 krooni (511, 29 eurot) kuus. Menetluse käigus täpsustas hageja elatisenõuet, jäädes 314 euro suuruse igakuulise nõude juurde (kd. III, tl. 80 – 85). Hagetav elatis ületab oluliselt vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud ja ka praegu kehtivat elatise miinimummäära: alates 1. jaanuarist 2007. a. oli selleks 1800 krooni (millele kehtivas vääringus vastab 115, 04 eurot), alates 1. jaanuarist 2008. a. 2175 krooni (139, 01 eurot), alates 1. jaanuarist 2012. a. 145 eurot, alates 1. jaanuarist 2013. a. 160 eurot ja alates 1. jaanuarist 2014. a. on selleks 177, 50 eurot. Seega tuli hagejal hagi rahuldamise eeldusena lapse vajadusi usutavalt põhjendada ja tõendada. Hageja on pidanud lapse igakuuliseks vajaduseks alates hagi esitamisest 528 eurot kuus, millele lisandub lapsehoidmise tasu, ning on esitanud lapse väidetavad vajadused ka kululiikide järgi (kd. III, tl. 109), hageja ei ole aga iga väidetavalt vajaliku kulutuse vajalikkust põhjendanud ega ka esile toonud, kuidas on lapse vajadused kohtumenetluse kestel muutunud, ometi on ilmne, et imiku ja 7-aastase lapse vajadused erinevad oluliselt. Maakohus jättis isaduse tuvastamiseks esitatud hagi rahuldamata ning see iseenesest välistas lapsele elatise saamiseks esitatud hagi rahuldamise. Maakohus ei ole aga menetluses elatisenõudega vajalikus ulatuses tegelenud – kohus ei ole teinud hagejale ettepanekut esitada elatisenõude kohta oma faktilised väited ja lapse vajadusi (mitte kulutuste faktilist tegemist) tõendavad tõendid. Samuti ei ole kohus juhtinud kostja tähelepanu vajadusele esitada hageja väidete kohta oma seisukohad ja esile tuua faktilised asjaolud. Seega on kohus elatisenõude osas jätnud täitmata TsMS § 392 lg. 1 punktides 3 ja 4 märgitud eelmenetluse ülesanded. Tsiviilasja materjalid ei sisalda piisavaid andmeid, mis võimaldaksid elatisenõude lahendada. Jätnud isaduse tuvastamise nõude rahuldamata, ei tuvastanud maakohus elatisenõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ega hinnanud selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid. Elatisenõude uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse seni täitmata ülesanded, selgitades välja, milliste faktiliste asjaolude ja õiguslike väidetega pooled oma nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad, millised on nende seisukohad vastaspoole poolt 9(10)
esitatud asjaolude ja väidete kohta ning milliseid tõendeid soovivad pooled esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg. 1 punktid 2 – 4). Seejärel tuleb elatisenõue seadusekohaselt põhjendatud kohtuotsusega lahendada. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel tuleb maakohtul kindlaks määrata asja lõplikul lahendamisel, arvestades kõigi asjas esitatud nõuete lahendamise tulemust.
Gaida Kivinurm
Fred Fisker
Malle Seppik
Otsus parandatud 14.05.2014 määrusega
RESOLUTSIOON:
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a. otsuse päises esinev kirjaviga, lugedes kohtuotsuse tegemise ajaks 12. mai 2014. a.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a. otsuse resolutsiooni punktis 2 esinev kirjaviga, lugedes FB sünniajaks XX. XXXXX XXXX. a.
3.Määruse peale võivad pooled vandeadvokaadi määruskaebuse otse Riigikohtule
päeva kättetoimetamisest arvates.
vahendusel esitada jooksul määruse
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.