Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohus annab loa edasikaebamiseks. Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud XXX esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule hagi XXX vastu hageja lapse XXX põlvnemise tuvastamiseks XXX ja XXX lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2014.a otsusega tuvastati XXX põlvnemine Fransesco Barrilarost, otsus jõustus 12.06.2014.a. Kohtumenetluse pooled Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel. Alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on elatist õigustatud saama alaealine laps. Seega saab alates 1.juulist 2010.a alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps oma seadusliku esindaja kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval ajal enam hagejaks XXX , vaid hagejaks on alaealine laps XXX . XXX on menetluses tema seaduslik esindaja. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise nõudes alates hagi esitamisest 30.10.2007.a riiklikus elatise alammääras ning elatise nõudes 260 eurot kuus alates 01.01.2014.a. Kostja arvates tuleks hagi jätta rahuldamata, kuna nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Alternatiivselt peab kostja võimalikuks, et hageja nõue rahuldatakse elatise alammääras. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõue alates hagi esitamisest 30.10.2007.a kuni 31.12.2013.a on riiklikus elatise alammääras ja hageja nõue alates 01.01.2014.a on 260 eurot kuus. Hagejal XXX il on õigus elatise saamiseks alates tema põlvnemise tuvastamisest XXX Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2014.a otsusega. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma 17.12.2014.a otsuse nr 3-2-1-130-14 punktis 16. Seega on hagejal õigus elatist nõuda alates põlvnemise tuvastamises otsuse jõustumisest 12.06.2014.a. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus eurodes alljärgnevalt: toit 122, riided ja jalanõud 173, hügieenitarbed, ravimid ja vitamiinid 31, mänguasjad, vaba aeg ja

meelelahutus 31, koolikohustus 30, sidekulud 10, lapse sünnipäev 67, eluasemekulud 64, kokku lapse vajadused igas kuus 528 eurot. Hageja nõude kohaselt peaks kostja kuludest kandma ligi poole s.o 260 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja on väitnud ja esitanud tõendid selles, et kostjale kuulub kinnistu Itaalias Modenas (kd II, tl 70-74). Hageja väitel on kinnistul 2-kordne maja, kaks korterit ja ühed äriruumid. Kostja on võtud õigeks kinnistu kuuluvuse ja selgitanud, et osa kinnisvarast on kostja elukoht, teine osa kostja ainsa poja elukoht, kolmas on kostja töökoht ja neljas on laoruumid. Hagejale endale kuulub kinnistusregistri andmetel korteriomand XXX suurusega 39.5 ruutmeetrit (kd V, tl 89 – 91). Hageja seaduslik esindaja on väitnud, et kostja materiaalne seisund on oluliselt parem, kui on hageja seaduslikul esindajal, kuid sellest hoolimata nõuab hageja seaduslik esindaja kostjalt vaid poolt hageja ülalpidamiskulude katmisest. Kohtu arvates on õige hageja seadusliku esindaja seisukoht, et kostja materiaalne olukord on hageja seaduslikust esindajast parem. PkS § 99 kohaselt tuleb elatise suurus kindlaks määrata aga eelkõige lapse vajadustest lähtuvalt. Hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud kulutustest lapsele on mõistlikud ja põhjendatud toit 122, hügieenitarbed, ravimid ja vitamiinid 31, mänguasjad, vaba aeg ja meelelahutus 31 ja koolikohustus 30 eurot ühes kuus. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutustest lapsele ei ole mõistlikud ja põhjendatud kulutused riietele ja jalanõudele summas 173 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid, millest nähtub kulutuste tegemine hageja riietele ja jalanõudele. Mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas on kulutused riietele ja jalanõudele igas kuus 50 eurot. Nimetatud summast suuremad kulutused ei ole lapsele vajalikud. Samuti ei ole mõistlikud ja põhjendatud kulutused lapse sünnipäevale ühes kuus 67 eurot. Arvestades lapse sünnipäevapeo pidamise hinda suuruses ligikaudu 200-400 eurot, on põhjendatud ühe kuu kulutused sünnipäeval 25 eurot. Kallima sünnipäeva pidamine ei ole vajalik ega mõistlik kulutus. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud lapse kulutusteks eluasemele 64 eurot. Kohtu hinnangul on nii väiksed kulud eluasemele ühe isiku kohta pigem erandlikud ja juhuslikud ning võivad muutuda. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus lapse eluasemekulude suuruseks kooskõlas kohtupraktikaga 100 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud lapse sidekuludeks 10 eurot. Nimetatud kulud on pigem erandlikud ja kohus määrab lapse sidekulude suuruseks ühes kuus 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulutused ühes kuus toit 122, riided ja jalanõud 50, hügieenitarbed, ravimid ja vitamiinid 31, mänguasjad, vaba aeg ja meelelahutus 31, koolikohustus 30, sidekulud 30, lapse sünnipäev 25, eluasemekulud 100, kokku lapse vajadused igas kuus 419 eurot. Kostja peab kandma hageja kuludest poole ehk 210 eurot. Kohus seob väljamõistetava elatise PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammääraga s.o elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuse täitmise kord Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele määrab kohus TsMS 445 lg 1 kohaselt, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Edasikaebekord TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega ning hagihind on alla 2000 euro. Kuna hageja nõue on vähem 2000 eurot, siis on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Kohus annab loa edasikaebamiseks TsMS § 637 lg 21 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.