Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-15457
Tsiviilasi
Niina Smekalova hagi Nadezhda Isaeva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. detsembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Niina Smekalova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Niina Smekalova (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Vastustaja (kostja): Nadezhda Isaeva (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Roman Golovenko
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 27. detsembri 2013 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Niina Smekalova kanda.
Vabastada Niina Smekalova TsMS § 190 lg 7 alusel hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Niina Smekalova esitas 08.04.2013 maakohtule Nadezhda Isaeva vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis tekitatud moraalse kahju eest summas 20 000 eurot. 29.09.2013 esitatud nõude täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud summas. Hagiavalduse kohaselt jõudsid 2012 juunis Narva Kangelaste 3 majaelanikelt hagejani kuulujutud, et hageja olevat võltsinud 16 allkirja KÜ Kangelaste 3 20.06.2007 koosolekul osalenute nimekirjas. 2012 suvel sai hageja Akimova ja tema poja Aleksandri jutust teada, et nende juures kodus käis N. Rõžova ettekäändega saada üldkoosoleku jaoks volikirju ning ütles jutuajamise käigus, et teab kostja jutu järgi, et hageja, olles 20.06.2007 koosoleku protokollija, võltsis korteriühistu üldkoosolekul osalejate nimekirjas 16 allkirja ja kostja avalduse alusel alustati hageja suhtes kriminaalmenetlus. 17.01.2012 esitas kostja Viru Ringkonnaprokuratuuri avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks hageja suhtes seoses võltsimisega (kriminaalasi nr 12740000013). 23.05.2012 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-12-6418 kohtule kaja, kus väitis, et hageja võltsis korteriühistu põhikirja ja vähemalt 16 allkirja protokollis. Kostja väited on teadvalt valed ning teotavad hageja au ja väärikust. Kostja õigusvastase tegevusega on hagejale tekitatud moraalset kahju, mis seisneb vaimsetes kannatustes, solvumises ja häbitundes. Kostja rikkus laimavate kuulujuttude levimisega nii hageja elu tavapärase rütmi kui ka hageja abikaasa (Aleksandr Smekalovi) elurütmi, hageja abikaasa sai selle tulemusena insuldi ja vajab praegusel ajal pidevalt kõrvalist abi.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja KÜ Kangelaste 3 juhatuse liige, hageja on endine juhatuse liige. Alates juhatuse muutmisest on vaidlustatud peaaegu kõik korteriühistu üldkoosoleku otsused ning esitatud on ka hulgaliselt avaldusi prokuratuuri. Sellise tegevuse eesmärgiks on sundida juhatust tagasi astuma või loobuma oma seaduslikest nõuetest elamu mitteeluruumide omanike vastu. Ka antud hagi tegelik eesmärk on soov avaldada kostjale kui korteriühistu juhatuse liikmele täiendavat moraalset survet. Kostja ei ole avalikustanud korteriühistu üldkoosolekutel ega teistes avalikes kohtades infot, et hageja on võltsinud 20.06.2007 üldkoosoleku protokolli. 20.06.2007 üldkoosoleku otsuste alusel tehti muudatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning võeti Swedbank AS-lt laen. Kostja, täites juhatuse liikme kohustusi, avastas, et pangale esitatud üldkoosoleku protokoll ja üldkoosolekul osalejate nimekiri on erinevad protokollist, mis esitati registrile. Seoses võimaliku võltsimisega esitas kostja korteriühistu juhatuse liikmena avalduse Viru Ringkonnaprokuratuuri (kriminaalasi nr 12740000013). Seejuures ei süüdista
kostja võltsimises konkreetseid isikuid. Järeldusi selles, kas protokoll on võltsitud ja kes selle võltsis, saab teha pärast kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumist. Tsiviilasjas nr 2-12-6418 esitatud kaja on koostatud korteriühistu juristi poolt ning esitatud kohtule korteriühistu nimel. Kostja ei valda eesti keelt ja ei tea dokumendi täpset tõlget. Isikute ring, kellel on võimalus tsiviilasja dokumentidega tutvuda, on piiratud menetlusosalistega. Hageja ei ole tõendanud ka temal mittevaralise kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kahju ja kostja teo vahel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 27. detsembri 2013 otsusega hageja nõude, kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20. juuni 2007 koosolekul osalejate nimekirjas ning hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus vabastas hageja TsMS § 190 lg-te 4 ja 7 alusel riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on väide, et hageja on võltsinud 16 allkirja, faktiväide, mille ümberlükkamist võib hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 järgi kohtumenetluses nõuda. Samas kohus leidis, et kostja korteriühistu juhatuse liikmena ei ole kolmandatele isikutele andmeid avalikuks teinud. Kaja tsiviilasjas nr 2-12-6418 ja 17.01.2012 avaldust prokuratuurile ei saa lugeda andmete avaldamiseks. Samuti ei ole andmete avaldamine korteriühistu koosolekul väidetu, et hageja on võltsinud 16 allkirja ning on algatatud kriminaalasi. Kohus tuvastas tunnistaja O.Vi ütlustega, et 20.06.2007 üldkoosoleku päevakorras oli uute korteriühistu juhatuse liikmete valimine ja korteriühistule laenu võtmine ning et juhatuse poolt pangale ja mittetulundusühingute registrile edastatud 20.06.2012 üldkoosoleku nimekirjad erinevad alla kirjutanud liikmete poolest. Tunnistaja O.V kinnitas, et registrile edastati nimekiri liikmetest, kes osalesid üldkoosolekul, ning pangale edastati nimekiri liikmetest, kes olid nõus laenu võtmisega. Kostja ütlustega on tõendatud, et uus juhatus avastas, et nimekirjad on erinevad, ja uus juhatuse liige N. Isaeva esitas avalduse prokuratuuri kontrollimaks, kes on võltsinud üldkoosoleku liikmete allkirju. Tunnistajate A.D ja J.Vi ütlustega on tõendatud, et Kangelaste 3 elamus käisid kuulujutud, et hageja on võltsinud 16 allkirja. A.D kinnitas, et kostja läks ühel korral temast mööda ja ütles, et on võltsitud 16 allkirja ning tema sai aru, et see käib hageja kohta. Samas ei osanud tunnistaja öelda, millal selline sündmus võis toimuda. J.Vi ütluste kohaselt pärast üldkoosolekut räägiti, et hageja on allkirju võltsinud, kuid kostja seda talle ei rääkinud. Tunnistaja E.B kinnitas, et tema kuulis jutte võltsimisest oma abikaasalt ja majaelanikelt, kuid kes neid jutte levitas, ta öelda ei osanud, kostja talle sellest rääkinud ei ole. Tunnistaja J.S väitis, et allkirja võltsimise jutt oli üldkoosolekutel enne 2012. aastat ja see, kes rääkis võltsitud allkirjadest, oli kostja sel ajal, kui tema läks end üldkoosolekule registreerima ning esitas pretensiooni volituste ja liikmete nimekirja osas. Samas kinnitas ta, et konkreetne jutt oli, et hageja võltsis allkirja ja algatatud on kriminaalasi. Tunnistajad V.D, O.F ja L.Y ei kinnitanud, et nemad oleksid üldkoosolekutel kuulnud midagi allkirja võltsimisest. Kohus tegi nimetatud tunnistajate ütlustest järelduse, et jutte allkirjade võltsimise kohta hakati levitama uue juhatuse poolt korteriühistu üldkoosolekutel ajal, mil oli algatatud kriminaalasja uurimine. Kohus leidis, et tunnistaja J.S võis eksida aastaarvuga, millal vastavaid jutte levitati, kui ta märkis, et see võis olla enne 2012. aastat, kuid kuna ta mäletas, et jutte levitati kriminaalasja algatamisega seoses, siis pidas kohus tõepäraseks, et need jutud levisid 2012. a, kui korteriühistu uus juhatus pöördus seoses allkirjade võltsimisega prokuratuuri.
Kriminaalasja algatamise avaldusest võib järeldada, et kostja kui korteriühistu esindaja esitas 17.01.2012 prokuratuuri avalduse, et algatataks kriminaalasi juhatuse liikmete O.Fi, N. Smekalova, J.Vi ja J.S vastu, kuna nad on võltsinud 20.06.2007 protokolli ja liikmete nimekirju selleks, et teha muudatusi registris ja sõlmida laenuleping. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise või süü puudumise. Kohus leidis, et kostja ei ole ei isiklikult ega ka korteriühistu juhatuse liikmena rikkunud hageja isiklikke õigusi. Hageja on võrdustanud korteriühistu juhatuse tegevuse kostja tegevusega, leides, et kuna kostja on allkirjastanud kohtule esitatud menetlusdokumendi ja avalduse prokuratuurile, siis vastutab tema isiklikult hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest. Kohus leidis eespool, et kostja ei ole avalikustanud andmeid kolmandatele isikutele, mistõttu ei ole kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi. Kostja on esitanud nimetatud dokumendid korteriühistu nimel. Tulenevalt VÕS § 1046 lg-test 1 ja 2 ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid. Kohus pidas õigustatuks, et kostja korteriühistu juhatuse liikmena esitab kriminaalmenetluse ajendi olemasolul uurimisasutusele avalduse ning kaitsmaks isiku õigusi tsiviilasjas, esitab kohtule vastava menetlusdokumendi. Kohus ei lugenud isiklike õiguste rikkumiseks ka asjaolu, et kostja korteriühistu seadusliku esindajana on märkinud kajas, et hageja on võltsinud allkirju, kuna viide kriminaalasjale on ära toodud järgmises lauses. Seega ei ole kostja käitumine VÕS § 1046 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane. Kohus tuvastas, et hagejal kahju tekkimise põhjuseks ei ole kostja õigusvastane käitumine, mis oleks kausaalses seoses tekkinud kahjuga. Kohus ei saa seetõttu analüüsida kostja süüd või selle puudumist. Kohus märkis lisaks eeltoodule, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju nõuet, mistõttu puudub alus kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N. Smekalova esitas oma esindaja riigi õigusabi korras, vandeadvokaat Sergei Politševi kaudu apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. detsembri 2013 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20. juuni 2007 koosolekul osalejate nimekirjas, mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS §-i 1046 ja rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Hageja väitis, et kostja avaldas korteriühistu koosolekul avalikult, et hageja on võltsinud 16 allkirja 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas. Kohus ei ole põhjendanud, miks selline väide korteriühistu koosolekul ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses. Tunnistajate A.D, J.Vi, E.B ja M.Pu ütlustest tuleneb, et pärast üldkoosolekut majaelanikud rääkisid, et hageja on allkirju võltsinud. Asjaolu, et kostja tegi avalduse juhatuse liikmena, ei vabasta teda vastutusest ebaõigete andmete avaldamise eest. Isegi kui olid olemas tunnused, et allkirju on võltsitud, ei olnud alust väita, et seda tegi hageja, kuna korteriühistu juhatuse liikmeteks olid ka teised isikud peale hageja. Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid seadusega kaitstud hüvesid kaitses
kostja tsiviilasjas nr 2-12-6418, väites, et hageja on võltsinud 16 allkirja 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas. Samuti ei ole eeltoodud asjaolu tsiviilasja nr 2-12-6418 menetluses tõendatud. Kohus ei ole hinnanud, miks hageja isiklikud õigused väärivad vähem kaitsmist kui korteriühistu huvid; 2) ei nähtu kohtuotsusest, mil moel tegi kohus tunnistajate A.D, J.Vi, E.B ja J.S ütlustest lähtuvalt järelduse, et jutud hageja poolt allkirjade võltsimisest levisid 2012. a, kui korteriühistu uus juhatus pöördus seoses allkirjade võltsimisega prokuratuuri. A.D, J.V ja E.B ei andnud ütlusi, et jutte hakati levitama just sel ajal, mil oli algatatud kriminaalasja uurimine. Tunnistaja J.S andis ütlusi, et ta on kuulnud korteriühistu koosolekutel nii enne 2012. aastat kui ka hiljem, kriminaalasja algatamise ajal, et kostja väitis hageja poolt 16 allkirja võltsimist 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas. Kohus ei ole tuvastanud, et J.S ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Samas võttis kohus põhjendamatult aluseks J.S ütlustest üksnes selle osa, kus tunnistaja rääkis kriminaalasja algatamise ajast. Kohtu järeldus, et J.S võis aastaarvuga eksida, on ennatlik. V.D, O.F ja L.Y kinnitasid, et nad ei ole osalenud ühelgi korteriühistu koosolekul. Seega nende tunnistajate ütlustest ei saa teha eelnimetatud järeldust. Kohus jättis analüüsimata tunnistaja M.Pu ütlused.
5.N. Smekalova enda poolt allkirjastatud apellatsioonkaebuses taotletakse Viru Maakohtu
27.detsembri 2013 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei hinnanud kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jättis osa tõendeid tähelepanuta. Tunnistajate ülekuulamine viidi läbi pinnapealselt ja asja arutamine oli kallutatud kostja õigeksmõistmise poole. Kohus ei täitnud TsMS § 200 lg-te 1, 2 nõudeid, lubades kostja esindajal esitada küsimusi, mis ei puutu asjasse. Tunnistaja A.D väitel kostja ütles, et hageja võltsis allkirju. Tunnistaja J.V (otsuses on ekslikult nimi O) kinnitas, et just kostja levitas kuuldusi selle kohta, et hageja võltsis allkirju, ning majaelanikud arutasid kostja levitatud kuuldusi. J.V sai kohtu küsimusest valesti aru, arvates, et kohus peab silmas isiklikku vestlust tunnistaja ja kostja vahel. Hageja palus 14.10.2013 taotluses kuulata J.V teistkordselt üle, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja ei ole jurist ja ei valda eesti keelt ning hageja esindaja positsioon oli liialt passiivne. Kohtunik oleks pidanud hagejalt küsima, kas tal on tunnistajale küsimusi. Kostja esindaja küsimusest sai J.V samuti valesti aru ja andis ütlusi asjaolude kohta, millel pole antud asjaga puutumust (tema allkirja võltsimisest korteriühistu esimehe Roman Tšurbakovi poolt 2009. a aastaaruandes). Tunnistaja E.B andis ütlusi, et kuulis abikaasa (J.V) käest, et koosolekul räägiti, et hageja võltsis allkirju ja et pärast koosolekut oli sellest ka majaelanike vahel juttu ning ka tema kuulis pärast koosolekut, et hageja võltsis allkirju. Hageja esitas 14.10.2013 taotluse kuulata 16.03.2012 ja 21.05.2012 kostja eriarvamuse üleandmise ning hageja aadressil välja öeldud laimu (et hageja võltsis protokollis 16 allkirja) asjaolude suhtes tunnistajana üle E.B. E.Bt ei kuulatud antud faktis üldse üle. Nimetatud juhtumil oli kostja füüsiline isik ning laim hageja aadressil öeldi välja korteriühistu liikmete juuresolekul kategoorilisel toonil. Korteriühistu liikmete eriarvamuse tagastas kohus hagejale, st asjaolusid, mis kinnitasid laimu kostja poolt eriarvamuse üleandmisel ei uuritud üldse. Tunnistaja J.S ütles, et kostja rääkis korduvalt allkirjade võltsimisest ja kogu rahvas, kes koosolekul oli, kuulis seda; pärast 2009. aastat hakati koosolekul rääkima, et hageja võltsis allkirju. Seega J.S kinnitas J.Vi ütlusi selle kohta, et kostja teatas üldkoosolekul, et hageja võltsis allkirju.
Tunnistaja M.Pu ütlusi, mille kohaselt kostja ütles hagejale, et „Sa võltsisid 16 allkirja ja selle eest annad sa vastust!“ ignoreeris kohus täielikult. Kohus ei selgita, mis põhjusel ta nimetatud tunnistaja ütlusi ei arvestanud. Asjas ei ole tõendatud, et tunnistajad V.D, L.Y ja O.F osalesid üldkoosolekul, kus kostja rääkis, et hageja võltsis allkirju. Protokoll kajastab tunnistajate ütlusi osaliselt. Hageja esitas 08.10.2013 taotluse 30.09.2013 kohtuistungi protokollis paranduste tegemiseks. Kohus jättis 15.10.2013 määrusega taotluse rahuldamata. Kohus märkis valesti, et jätab hageja esindaja taotluse rahuldamata (taotluse esitas hageja ise), seejuures lähtus kohus kostja esindaja 14.10.2013 seisukohast; 2) ei ole üldkoosolekul võetud vastu otsust kohtusse, politseisse või prokuratuuri avalduse esitamise kohta. See oli kostja initsiatiiv eesmärgiga maksta hagejale kätte selle eest, et hageja pöördus Viru Ringkonnaprokuratuuri avaldusega volikirjadel allkirjade võltsimise, üldkoosoleku protokollide võltsimise jms faktides, mille alusel alustati kriminaalasjad nr 10740000147, 10740000105, 10740000145, 10740000193 ja 10740000200 ning allkirjade võltsimine leidis kinnitust. Tsiviilasjas nr 2-12-6418 esitatud kaja näol tegemist kostja koostatud avalduse tõlkega eesti keelde, millele kostja alla kirjutas. Puudub alus arvata, et tõlk muutis avalduse sisu. Kajas süüdistab kostja allkirjade võltsimises ainult hagejat. Ka kriminaalasja algatamise avalduses märkis kostja ära konkreetsed isikud, keda ta süüdistas kuriteo toimepanemises. Prokuratuuri esitatud avaldus oli teadvalt vale, kuna kostja teadis, et protokollija oli L. Bojetskaja, mille kohta on olemas dokumentaalne kinnitus (I kd lk 6). Registrile edastati 20.06.2007 üldkoosolekul osalenud korteriomanike nimekiri, panka edastati nimekiri korteriühistu liikmetest, kes olid nõus laenu võtmisega. Kostja ise oli laenuga nõus ja teadis, et pangale antud nimekirjas olnud allkirju ei võetud 20.06.2007 üldkoosolekul. Samuti kuna 20.06.2007 üldkoosolekul hageja alles valiti juhatuse liikmeks, polnud tal nimetatud protokolli ega nimekirjaga midagi tegemist, sest ta polnud ei koosoleku juhataja ega protokollija. Prokuröri abi vastuses maakohtu 13.05.2013 nõudele on märgitud, et kriminaalasjas nr 12740000013 ei ole tuvastatud hageja poolt 16 allkirja võltsimine; 3) ei uurinud kohus üldse hagejale mittevaralise kahju tekitamise küsimust. Kohus tagastas hageja abikaasa meditsiinidokumendid põhjendusega, et hageja abikaasa ei ole protsessiosaline. Hageja abikaasa ei saa oma tervisliku seisundi tõttu protsessiosaline olla, kuna ta vajab pidevalt kõrvalist abi. Kohus takistas tõendite tagastamisega hagejal mittevaralise kahju tõendamist. Alusetute laimujuttude levitamise tõttu kannatas hageja tervis (16.09.2013 arstitõendist nr 3126 nähtub, et pideva stressi ja kohtuistungite tõttu on hagejal halvenenud kroonilised haigused). Hageja abikaasa haigus on tingitud muretsemisest kostja levitatud laimujuttude pärast. Varem oli hageja abikaasa aktiivse eluviisiga, kui algasid kuulujutud, tõmbus ta endasse ning ei käinud enam üldse väljas, seejärel, saades teada, et kõik pretensioonid esitatakse vaid hageja suhtes, tõusis tema vererõhk väga kõrgele ja tekkis halvatus. Tunnistaja M.Pu ütluste kohaselt kartis hageja abikaasa, et nad jäävad selle laimu tõttu tänavale. Kostja levitatud laimu tõttu said hageja ja tema abikaasa mitte ainult närvivapustuse, vaid hageja kaotas ka abikaasa kui täisväärtusliku ühiskonna liikme, kui isiksuse. Seega on laimu ja selle tagajärgede vahel põhjuslik seos. Hageja hindab kostja tegevusega talle tekitatud moraalset kahju 20 000 eurole; 4) toob hageja välja ka probleemid Kangelaste 3 maja haldamisel, märkides, et endine juhatus rajas suhted 1. korruse kaubanduspindade omanikega asjaõigusseaduse § 72 lg 1 alusel 03.06.2009 kokkulepetele, mis ei ole tühised, kuid juhatus kostja juhtimisel arvab, et ka
1.korruse kaubanduspindade omanikud peavad võrdselt majaelanikega tasuma kõiki kulusid, mida kannab korteriühistu, sõltumata sellest, kas nad kasutavad teenust või mitte.
6.N. Isaeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks üldkoosolekutel avaldanud, et hageja võltsis 16 allkirja 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas (kostja ei ole seda üldse kusagil avaldanud ei korteriühistu juhatuse liikmena ega tavalise kodanikuna). Hageja väited on vastuolulised ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. Hagiavalduses hageja ei väitnud, et ta isiklikult kuulis kostjalt süüdistusi võltsimises, sh ta ei väitnud, et kostja rääkis seda üldkoosolekutel (hagiavalduse kohaselt kuulis hageja seda kolmandalt isikult juunis 2012), kohtuistungitel väitis hageja aga, et kostja ütles talle seda isiklikult. Tsiviilasjas nr 2-12-6418 esitatud kaja on koostatud korteriühistu juristi poolt ning esitatud kohtule korteriühistu nimel. Kostja ei valda eesti keelt ja ei tea dokumendi täpset tõlget. Isikute ring, kellel on võimalus tsiviilasja dokumentidega tutvuda, on piiratud menetlusosalistega. Seega ei ole tegemist informatsiooni avalikustamisega. Ka 17.01.2012 avaldus Viru Ringkonnaprokuratuuri esitati korteriühistu nimel. Avalduses puudub väide, et kõik allkirjad on võltsitud hageja poolt, avalduses on esitatud ainult avalduse esitaja arvamus, et hageja võib olla seotud allkirjade võltsimisega. Ka prokuratuuri avalduse esitamine ei ole andmete avalikustamine; 2) võisid kuulujutud 16 allkirja 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas võltsimise kohta tekkida ainult 2012. a, kuna korteriühistu juhatusel tekkis kahtlus, et registrile esitatud dokumendid võivad olla võltsitud, 03.01.2012, kui juhatus sai registrist 20.06.2007 üldkoosoleku protokolli koos nimekirjaga; 3) tunnistajad V.D, O.F ja L.Y kinnitasid, et osalesid kõikidel korteriühistu üldkoosolekutel ning et üldkoosolekutel kostja hageja kohta valeandmeid ei avaldanud. Tunnistaja J.S ütlused on vastuolus hagiavalduses toodud asjaoludega ja ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja kinnitas, et alates 2012. aastast ta korteriühistu üldkoosolekutel ei osalenud ning samal ajal väitis, et kostja avaldas andmeid selle kohta, et hageja võltsis 16 allkirja 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas, igal üldkoosolekul (s.o perioodil 2009–2011). Ka tunnistaja M.Pu ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna M.Pu käes olid sinise pastakaga kirjutatud erinevad sõnad, mida ta aeg-ajalt vaatas; 4) tõlgendab hageja tunnistajate ütluseid suvaliselt. Mitte ükski tunnistaja (v.a J.S) ei väitnud, et ta kuulis kostjalt sellest, et hageja võltsis 20.06.2007 protokolli nimekirja; 5) on hageja esitanud KÜ Kangelaste 3 vastu viis hagi ja kostja vastu vähemalt kuus avaldust prokuratuuri. Kui inimene nii tihti pöördub kohtu ja prokuratuuri poole ning osaleb aktiivselt asjade läbivaatamisel, siis need asjaolusid võivad oluliselt mõjuda tema tervisele; 6) valiti korteriühistu 20.06.2007 üldkoosolekul uus juhatus, sh valiti juhatusse ka hageja. Järelikult pidi hageja osalema registrisse kandeavalduse esitamises. Juhul kui hiljem tuvastatakse, et registrisse esitatud dokumendid on võltsitud, siis igal mõistlikul inimesel võib tekkida mõte, et dokumentide võltsimisega võivad olla seotud juhatuse liikmed; 7) on hagiavalduse esitamise tegelik eesmärk soov avaldada kostjale kui korteriühistu juhatuse liikmele täiendavat moraalset survet. Hageja tegutseb nii antud hagis kui ka korteriühistu vastu esitatud hagides mitteeluruumide omanike huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
27.detsembri 2013 otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuses (s.o nii hageja enda kui tema lepingulise esindaja allkirjastatud) esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust
maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
8.Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist seoses kostja poolt tema isikuõiguste rikkumisega. Hagiavalduses esiletoodud asjaoludest nähtuvalt seisnes kostja õigusvastane tegevus hageja au ja väärikust teotavate andmete avaldamises, s.o hageja poolt korteriühistu 16 liikme allkirja võltsimises 20.06.2007 üldkoosolekul osalejate nimekirjas ning selle avaldamises prokuratuurile ja kohtule. VÕS § 1043 sätestab deliktilise vastutuse üldpõhimõtte, mille kohaselt vastutab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitamise eest juhul, kui kahju tekitati õigusvastase süülise teoga. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas kostja tegevus hagejale väidetava kahju tekitamises on õigusvastane ehk tuvastada põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 4 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on tema au teotatud faktiväitega. Seda tuvastatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.
9.Maakohtus on hageja au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestanud nii väidetava rikkumise liiki, põhjust kui ajendit, samuti eesmärki, miks kostja pöördus prokuratuuri poole avaldusega korteriühistu üldkoosoleku protokolli võltsimisega seoses ning tugines protokolli võltsimisele maakohtule esitatud kajas. Samuti on maakohus hageja au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel kaalunud nii hageja kui korteriühistu, kelle nimel kostja tegutse, huve. Seega on maakohus õigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-t 1 ja 2 ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ebaõige. Asja materjalide juures on kaks korteriühistu 20.06.2007 üldkoosoleku osalejate nimekirja (I kd, t.l 5 ja 47). Kuivõrd nimekirjad ei ole üldkoosolekul osalejate isikute osas identsed ning prokuratuurile esitatud avaldusele on lisatud korteriühistu liikmete kinnitused selle kohta (II kd, t.l 88-108), et nad ei ole osalenud 20.06.2007 üldkoosolekul ega andnud allkirja osalemise kohta, siis oli kostjal korteriühistu seadusliku esindajana õigustatud huvi esitada avaldus kriminaalasja algatamiseks korteriühistu juhatuse liikmete suhtes seoses võltsimise kahtlusega. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast prokuratuurile avalduse esitamist on kostja korteriühistu seadusliku esindajana esitanud maakohtule kaja tsiviilasjas nr 2-12-6418 (nimetatud tsiviilasjas oli üheks hagejaks N. Smekalova ja selles tsiviilasjas on tuginetud 20.06.2007 üldkoosolekul kinnitatud põhikirjale), kus on viidanud muu hulgas hageja poolt allkirjade võltsimisele ja alustatud kriminaalmenetlusele. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja selline korteriühistu huvides käitumine ei saanud rikkuda hageja isikuõigusi, s.o teotada tema au. Maakohus on õigesti hinnanud kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajate ütlusi ning maakohtu otsus vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures asjaolule, et hagiavaldusest nähtuvalt jõudsid hagejani 2012. a juunis kuuldused, mille kohaselt olevat hageja võltsinud 20.06.2007 üldkoosolekul osalenud 16 isiku allkirja. Kuivõrd kostja korteriühistu seadusliku esindajana esitas prokuratuurile avalduse 17.01.2012 (II kd, t.l 84), siis on maakohus tunnistajate ütluste põhjal õigesti järeldanud, et allkirjade võltsimisest räägiti korteriühistu uue
juhatuse poolt üldkoosolekutel 2012. a, s.o pärast avalduse prokuratuurile esitamist. Nimetatud maakohtu järeldus on kooskõlas ka hageja enda poolt hagiavalduses märgituga. Maakohus on õigesti hinnanud ka tunnistaja J.S ütlusi, kes kinnitas, et allkirjade võltsimisest räägiti seoses kriminaalasja algatamisega ning et tunnistaja võis eksida, kui märkis, et jutte võltsimisest võidi levitada ka enne 2012. a. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei ole otsuses viidanud tunnistaja M.Pu ütlustele (II kd, t.l 113), kes kinnitas, et ta kuulis maja ees pingil istudes, et N. Isaeva ütles N. Smekalovale, et viimane olevat võltsinud 16 isiku allkirja. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka teised tunnistajad ning maakohus on otsuse tegemisel hinnanud tunnistajate ütlusi kogumis koos teiste tõenditega. Seega ei ole maakohus tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning apellandi vastupidine väide on ebaõige. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud tunnistaja J.Vi teistkordselt üle kuulama ning et tunnistaja E.B kuulati üle pealiskaudselt. Asja materjalidest nähtuvalt osales kohtuistungitel hageja lepinguline esindaja ning ainuüksi hageja arvamus, et tema esindaja oli kohtuistungitel liialt passiivne, ei anna alust teha kohtule etteheiteid, et hagejal puudus võimalus tunnistajatele J.Vile ja E.Ble vajalikke küsimusi esitada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks (II kd, t.l 41-42). Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hageja abikaasa meditsiinidokumendid ei tõenda hagejale mittevaralise kahju tekitamist.
10.VÕS § 1047 sätestab ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele (kõrvalistele) isikutele teatavaks tegemine. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses ning seetõttu puudub alus kohustada kostjat neid ümber lükkama. Apellandi seisukohast nähtuvalt on maakohtu järeldus ebaõige, kuna kostja avaldas hageja kohta allkirjade võltsimise korteriühistu üldkoosolekul ning tegemist on avalikult andmete avaldamisega. Selline apellandi seisukoht on ekslik, kuna korteriühistu liikmed ei ole kõrvalised isikud VÕS § 1047 tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu üldkoosolekul arutataksegi ühistu liikmetega korteriühistu tegevusega seonduvaid küsimusi ning 20.06.2007 üldkoosolekul osalejate nimekirjas allkirjade võltsimine seondub korteriühistu enda tegevusega. Kuigi tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kostja korteriühistu juhatuse liikmena täitis oma hoolsuskohustust ja kontrollis andmeid vajaliku põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Nimetatud asjaolu tõendavad korteriühistu liikmete kinnitused (II kd, t.l 88-108), et nad ei ole 20.06.2007 toimunud koosolekul osalenute nimekirja allkirja andnud. Kuna maakohus tuvastas, et kostja ei ole oma õigusvastase tegevusega hagejale mittevaralist kahju tekitanud, siis puudus maakohtul vajadus tuvastada hagejal mittevaralise kahju olemasolu.
11.Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt jättis maakohus seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda ning vabastas hageja TsMS § 190 lg 7 järgi riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. Kohtuotsuse esimesel lehel (II kd, t.l 146) menetluskulude jaotuse osas on kohus aga märkinud, et N. Isajeva (kostja) vabastatakse riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse.
Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega TsMS § 447 lg 2 tähenduses, kuna menetluskulud on kohus jätnud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja, s.o N. Smekalova kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotuses lugeda õigeks, et TsMS § 190 lg 7 järgi vabastas kohus N. Smekalova riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
jäävad
menetluskulud
Ringkonnakohus vabastab TsMS § 190 lg 7 alusel hageja sarnaselt maakohtu põhjendustele apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.