N S hagi N I vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA
N S (ik XXX) elukoht XXX; Esindaja riigi õigusabi korras Sergei Polichev, e-post: XXX
KOSTJA
N I (ik XXX), elukoht XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko, e-post: XXX 20 000 eurot 04.12.2013
Hagi hind Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta N S nõue kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas, rahuldamata.
2.Jätta Niina Smekalova nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.TsMS § 190 lg 4 ja7 kohaselt vabastada N I riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja hageja nõuded
1.2012. aasta juunis jõudsid KÜ Kangelaste 3 majaelanikelt hagejani kuulujutud, et ta võltsis 16 allkirja KÜ Kangelaste 3 20.06.2007 koosolekul osalenute nimekirjas; 2012. aasta suvel sai hageja A ja tema poja A jutust teada, et nende juures kodus käis N. R ettekäändega saada volikirju üldkoosoleku jaoks. Jutuajamise käigus ta teatas, et ta teab kostja jutu järgi, et hageja, olles 20.06.2007 koosoleku protokollija, võltsis hageja KÜ üldkoosolekul osalejate nimekirjas 16 allkirja. Seoses sellega on kostja avalduse alusel hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlus; 23.05.2012 esitas kostja tsiviilasja nr 2-12-6418 raames „avalduse kaja kohaldamiseks ja menetluse taastamiseks“, milles teatas, et korteriühistu põhikiri ja 16 allkirja protokollis on hageja poolt võltsitud; 17.01.2012 esitas kostja Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks hageja suhtes seoses võltsimisega (kriminaalasi nr 12740000013); Seoses kostja õigusvastase tegevusega tekitati hagejale moraalset kahju, mis seisnes vaimsetes kannatustes, solvumises ja häbitundes. Hageja suhtes laimavate kuulujuttude levimise tõttu rikuti mitte ainult hageja elu tavapärast rütmi vaid ka hageja mehe elurütmi, kes, nähes kuidas hageja muretseb, närveeris väga, kannatas hageja pärast ning selle tulemusena oli tal insult ning ta vajab käesoleval ajal pidevalt kõrvalist abi.
2.Eeltoodust tulenevalt hageja palub: 1) Kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas; 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis tekitatud moraalse kahju eest summas 20 000 eurot; 3) jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Ta palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ja kostja elavad ühes elamus aadressil XXX. Elamu haldab korteriühistu Kangelaste 3. Kostja on KÜ Kangelaste 3 kehtiv juhatuse liige, hageja on endine KÜ Kangelaste 3 juhatuse liige (lisa 1). Hageja oli valitud juhatusse 20.06.2007 toimunud üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll oli lisatud hagiavaldusele, hagi lisa 2). Kuna korteriühistu põhikirja kohaselt on
juhatuse liikme ametiaeg kaks aastat, siis 20.06.2009 hageja ametiaeg juhatuse liikmena lõppes. Elamus mis haldab hageja, asuvad esimesel korrusel mitteeluruumid (kauplused). Mitteeluruumid kuuluvad kolmele isikule OÜ-le Rosehill, G P ja V D. OÜ-le Rosehill kuulub neli (4) korteriomandit (XXX), G P kuulub kaks (2) korteriomandit (XXX) ja Vladimir D üks korteriomand (XXX). V D täidab korralikult oma kohustusi KÜ Kangelaste 3 ees ja kannab majandamiskulud võrdsetes osades teiste korteriomanikega. OÜ Rosehill ja G P (edaspidi mitteeluruumi omanikud) leiavad, et nad ei pea kandma majandamiskulusid teiste korteriomanikega võrdsetel alustel, kuna nad on sõlmitud kokkulepe endise KÜ juhatusega (N S ja O F), et nad maksavad teenustasu summas 1,01 krooni ruutmeetri eest. Kõik teised korteriomanikud üldkoosoleku otsuse alusel maksavad teenustasu 12,20 krooni ruutmeetri eest. Majanduskulude suuruse määramine, s.h majandamiskulude suuruse vähendamine mõnede korteriomanike jaoks on KÜ üldkoosoleku pädevuses. KÜ Kangelaste 3 üldkoosolek sarnast otsust ei võtnud vastu ega heaks kiitnud. Kuna endise juhatuse liikmed N S ja O F tegutsesid kokkuleppe sõlmides ilma üldkoosoleku volituseta, sellepärast on need kokkulepped tühised (TsÜS § 129 lg 1). Pärast juhatuse muutmist nõuab korteriühistu mitteeluruumide omanikelt tasuda majandamiskulud teiste korteriomanikega võrdsetel alustel. Mitteeluruumide omanikud, keda toetavad endised KÜ liikmed (s.h N S) erinevate viisidega takistavad KÜ tavapärast funktsioneerimist.
4.Mitteeluruumide omanikud ei saa saada üldkoosolekutel häälte enamust ning nad valisid teise taktika ebameeldiva juhatuse ja ebameeldivate otsustega võistlemiseks. Alates juhatuse muutmisest vaidlustatakse peaaegu kõik KÜ üldkoosoleku otsused. Seejuures ei ole tähtis, mis otsused need on (kas see on juhatuse valimine, majanduskava vastuvõtmine või kinnitamine, tariifide kinnitamine, remonttööde teostamine või muu). Kohtus on järgmised hagid KÜ Kangelaste 3 vastu: Ts. asi nr 2-10-2328 – hagejad OÜ Rosehill ja N S – on vaidlustatud kõik 11.11.2009 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-10-48326 – hageja G P – on vaidlustatud kõik 02.07.2010 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-12-6418 – hagejad OÜ Rosehill ja N S – on vaidlustatud kõik 16.11.2011 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-1223343 – hageja G P – on vaidlustatud kõik 03.05.2012 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-1232719 – hagejad OÜ Rosehill ja N S – on vaidlustatud kõik 28.05.2012 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-12-36841– hageja N S – on vaidlustatud kõik 15.06.2012 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-13-1485 – hagejad N S ja M P – on vaidlustatud kõik 12.10.2012 üldkoosoleku otsused; Ts. asi nr 2-13-16406 – hageja OÜ Rosehill – on vaidlustatud kõik 30.05.2011 üldkoosoleku otsused. N S poolt isiklikult on esitatud viis hagiavaldust KÜ Kangelaste 3 vastu. Antud tegevus takistab KÜ normaalse funktsioneerimist, tekitab KÜ-le seoses kohtumenetlustega materiaalset kahju, samuti tekitab juhatuse ja KÜ liikmetele moraalset kahju. Antud tegevuse eesmärgiks on sundida kehtivat juhatust astuma juhatusest välja või loobuma oma seaduslikest nõuetest mitteeluruumide omanike vastu ja nõustuma sellega, et nad võivad tasuda majandamiskulud ebamõistlikus ja ebaõiglases suuruses teiste korteriomanike suhtes.
N Sja mitteeluruumide omanikud esitavad ka kehtiva juhatuse (s.h kostja) vastu hulgaliselt erinevaid avaldusi Viru Ringkonnaprokuratuurile. Oma avaldustes nad süüdistavad juhatust (s.h kostja) dokumentide võltsimises, üldkoosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise protseduuride rikkumises jne. (lisa 2). Kostja on veendunud, et käesoleva hagi esitamine tema vastu on seotud eelpool kirjeldatud tegevusega. Käesoleva hagiavalduse esitamise tegelik eesmärk ei ole mittevaralise kahju hüvitamine, vaid katse avaldada KÜ Kangelaste 3 juhatuse liikmele N I täiendavat moraalset survet.
5.Kostja ei suhtle isiklikult hagejaga. Kostja ei ole väitnud, et hageja võltsis 20.06.2007 üldkoosoleku protokolli. Kostja ei avalikustanud KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekutes või muudes üritustes ega ka teistes avalikes kohtades infot sellest, et hageja on võltsinud 20.06.2007 üldkoosoleku protokolli. Kostja ei ole levitanud antud teavet ka teistel viisidel. Kostja ei ole kunagi hagejat solvanud, teotanud tema au ja väärikust ega kohelnud hagejat ebaväärikult. Kostja täites oma juhatuse liikme kohustusi, avastas, et 20.06.2007 üldkoosoleku protokolli ja selle osalejate nimekirja allkirjad ja andmed ei vasta tegelikkusele. Näiteks protokollis on märgitud, et protokollija on L Kuid L B väidab, et tema ei osalenud 20.06.2007 üldkoosolekul, kuna tol perioodil oli haige (lisa 3). Samuti osalejate nimekirjas on olemas korteriühistu liikmete allkirjad, need liikmed ka ei osalenud 20.06.2007 üldkoosolekul (nt. L Y korter XXX). 20.06.2007 üldkoosoleku otsuste alusel oli tehtud muudatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (juhatuse ümbervalimine) ja Swedbank AS-ilt oli võetud laen. Kehtiv juhatus tegi päringu dokumentide saamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Registrist tuli sama üldkoosoleku protokoll koos osalejate nimekirjaga, mida hageja esitas kohtule (hagi lisa 2). Samuti juhatus tegi päringu dokumentide saamiseks Swedbank AS-ile. Pangale esitatud 20.06.2007 üldkoosoleku protokoll ja üldkoosoleku osalejate nimekiri on oluliselt erinevad protokollist, mis oli esitatud registrile (lisa 4). Dokumendi nimetused on samad (s.o „20.06.2007 üldkoosoleku protokoll“ ja „20.06.2007 üldkoosoleku osalejate nimekiri“), kuid sisuliselt dokumendid on erinevad. Seoses tuvastatud mittevastavuse ja võimaliku võltsimisega oli KÜ Kangelaste 3 juhatuse liikme N I poolt 2012. aasta alguses esitatud avaldus Viru Ringkonnaprokuratuurile (avalduse alusel on alustatud kriminaalasi nr 12740000013). Seejuures ei süüdista kostja võltsimises konkreetseid isikuid (lisa 5). Samuti on teada, et dokumente registrisse ja pangale võivad esitada üksnes juhatuse liikmed. Juhatuse liikmetena tol ajal olid O F, N S (s.o hageja), V B, J V ja J S. Menetlusosalised saavad teha järeldusi selles, kas 20.06.2007 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja kes selle võltsis, võib teha pärast kriminaalasjas nr 12740000013 tehtava lahendi jõustumist.
6.Kostja esitab järgmised vastuväited hagejate poolt hagiavalduses esitatud faktilistele asjaoludele ja väitele. Hagimenetluses iga pool peab tõendama need asjaolud, millele ta tugineb (TsMS § 230 lg 1). Hageja ei ole tõendanud järgmisi väiteid:
1) Hageja väidab, et 2012. aasta juunis jõudsid KÜ Kangelaste 3 majaelanikelt hagejani kuulujutud, et ta võltsis 16 allkirja KÜ Kangelaste 3 20.06.2007 koosolekul osalenute nimekirjas. Kostjale ei ole teada midagi sellistest kuulujuttudest. Antud asjaolu on hageja poolt välja mõeldud. 2) Kuulujuttudest sai hageja teada 2012. aasta suvel A ja tema poja A Antud hagejate väide on paljasõnaline. 3) Hagiavalduse kohaselt esitas 23.05.2012 kostja tsiviilasja nr 2-12-6418 raames „avalduse kaja kohaldamiseks ja menetluse taastamiseks“, milles teatas, et korteriühistu põhikiri ja 16 allkirja protokollis on hageja poolt võltsitud. Antud hageja väide on väär. Kostja ei ole tsiviilasja nr 2-12-6418 menetlusosaline ja ei esitanud antud menetluses mitte ühtegi dokumenti oma nimel. Väidetav dokument on esitatud KÜ kangelaste 3 poolt. 4) Kostja ei esitanud Viru Ringkonnaprokuratuurile avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks seoses 20.06.2007 üldkoosoleku protokolli võltsimisega nimelt hageja suhtes (kriminaalasi nr 12740000013). 5) Hageja väited, et kostja levitab hageja suhtes valet teavet, on hageja poolt väljamõeldud ja on tõendamata. 6) Hageja ei tõendanud, et temal ja tema mehel on hagis märgitud haigused (vererõhk, diabeeti ägenemine, mehe insult jne.). Hageja ei tõendanud võimalike haiguste põhjusi. 7) Hageja ei tõendanud, et ta tundis füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja esitas kahju hüvitamise nõuded deliktivastutuse sätete alusel. Deliktivastutuse puhul jaguneb tõendamiskoormis järgmiselt: - hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused. Objektiivse teokoosseisu elemendid on kahju, tegu ja põhjuslik seos; - kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu esinemise või süü puudumise element (tuleneb VÕS § 1045 lg-st 2, VÕS § 1050 lg-st 1 ja ka Riigikohtu 26.09.2006. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12). Kostja on arvamusel, et hageja ei ole tõendanud objektiivse teokoosseisu elemente.
7.Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejale mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist hingelist valu ning kannatusi. Hageja ei tõendanud, et temal tekkis mingi mittevaraline kahju. Hageja ei põhistanud, milles seisneb tema vaimne kannatus, solvumine, häbitunne jne. Hageja ei tõendanud, et kostja sooritas hagiavalduses kirjeldatud tegusid. Hageja viide sellele, et kostja esitas avalduse Viru Ringkonnaprokuratuurile, ei ole asjakohane. Igal isikul on õigus pöörduda kaitseorganite poole ja antud pöördumine ei või olla aluseks kahjunõude esitamiseks.
8.Hageja viide tsiviilasjas nr 2-12-6418 kohtule esitatud dokumendile on asjakohatu (hagiavalduse lisa 3). Antud dokument ei puuduta käesolevat menetlust. Tsiviilasja nr 2-126418 pooled on hageja N Sja KÜ Kangelaste 3. Antud dokument on koostatud KÜ Kangelaste 3 juristi O N poolt ja on esitatud kohtule KÜ Kangelaste 3 poolt ja nimel. Kostja N I ei valda eesti keelt ja ei tea dokumendi täpset tõlget. Kostja N I on KÜ Kangelaste 3 seaduslik
esindaja, kes on pädev KÜ Kangelaste 3 poolt esitatud dokumente allkirjastama. Samuti kostja soovib märkida, et isikute ring, kellel on võimalus tsiviilasjas esitatud dokumentidega tutvuda, on piiratud menetlusosalistega. Seega antud juhul ei ole tegemist informatsiooni avalikustamisega.
9.Teo ja kahju vahel põhjuslik seos. Riigikohus lahendis 3-2-1-53-06 p.11 on märkinud, et kohtud peavad VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Hageja ei tõendanud, et võimaliku kahju ja kostja võimaliku teo vahel on põhjuslik seos. Kohtumenetluse käik
10.Hageja esindaja esitas menetlused käigus hagieseme täpsustuse. Tunnistada ebaõigeks ja õigusvastaseks N I järgmine väide, et N S võltsis 20.juunil 2007.a toimunud Korteriühistu Kangelaste 3 koosoleku protokollile lisatud osalenute nimekirjas 16 liikme allkirja. Kohtuistungil kostja nõude muutmiseks nõusolekut ei andnud ja hageja loobus vastavast nõudest ( tl 194). Maakohtu otsuse põhjendused
11.Hageja on esitanud antud sündmusest tingituna Viru Maakohtusse hagi ebaõigete andmete ümberlükkamisele kohustamiseks ning mittevaralise kahju nõudes. Vaidlust ei ole asjaolus, et N S on Korteriühist Kangelaste 3 endine juhatuse liige ning et N I on kehtiva juhatuse liige. Vaidlus on asjaolus, kas N I on avaldanud N S au ja väärikust teotavad andmeid- väiteid, et ta võltsis korteriühistu 16 liikme allkirja ning kas selline väide on aluseks moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks, sh kas avalduse esitamine prokuratuurile kriminaalasja algatamiseks, et välja selgitada, kes võltsis pangale edastatud ja mittetulundusühingu registrile edastatud 20.06.2012 üldkoosoleku liikmete nimekirju, on aluseks moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks.
12.Esmalt analüüsib kohus, kas hageja esitades nõude kohustada N I lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber tema au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas, on faktiväide ja kas hagejal on õigus nõuda selliste andmete ümberlükkamist korteriühistu koosolekul. Hageja on väitnud, et kostja esitas 23.05.2012 tsiviilasja nr 2-12-6418 avalduse kaja kohaldamiseks ja menetluse taastamiseks ning esitas 17.01.2012 avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks ning et selline andmete avaldamine on tekitanud talle mittevaralise kahju.
Riigikohtu erikogu 1. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97(RT III 1997, 33, 352) asuti seisukohtadele, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles lahendis, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Kohus leiab et kuna faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav, siis väide, et N S on võltsinud 16 allkirja on faktiväide, mille ümberlükkamist võib hageja VÕS § 1047 lg 4 kohaselt antud kohtumenetluses nõuda. Järgmisena analüüsib kohus kas tegemist on andmete avaldamisega ja kas hageja võib nõuda nende andmete ümber lükkamist korteriühistu üldkoosolekul. Kohus leiab, et kostja korteriühistu juhatuse liikmena ei ole kolmandatele isikutele andmed avalikuks teinud, kuna neid andmeid ei ole üldsusele avalikustatud, mistõttu ei saa lugeda kostja poolt esitatud menetlusdokumenti kohtule (kajas tsiviilasjas nr 2-12-6418) ja 17.01.2012 avaldust prokuratuurile andmete avaldamiseks. Samuti ei ole andmete avaldamine korteriühistu koosolekul väidetu, et N S on võltsinud 16 allkirja ja on algatatud kriminaalasi. Sel põhjusel tuleb jätta hageja nõue, kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas, rahuldamata.
13.Järgnevalt analüüsib kohus hageja mittevaralise kahju nõuet. Kohus tuvastas tunnistaja O V ütlustega, et 20.06.2007 üldkoosoleku päevakorras oli uute KÜ Kangelaste 3 juhatuse liikmete valimine ja korteriühistule laenuvõtmine ning et pangale KÜ Kangelaste 3 juhatuse poolt pangale ja mittetulundusühingu registrile edastatud 20.06.2012 üldkoosoleku liikmete nimekirjad, on erinevad alla kirjutanud liikmete poolest. Nimelt kinnitas tunnistaja O V, et registrile edastati liikmete nimekiri, kes osalesid üldkoosolekul, kuid pangale edastati liikmete nimekiri, kes olid nõus laenu võtmisega. Kostja N I ütlustega on tõendatud, et uus KÜ Kangelaste 3 juhatus, kes dokumendid enda valdusesse sai, avastas, et üldkoosoleku nimekirjad on erinevad ning uue juhatuse liige N I esitas avalduse prokuratuuri kontrollimaks, kes on võltsinud üldkoosoleku liikmete allkirju. Tunnistajate A D, J V ütlustega on tõendatud, et Kangelaste 3 elamus käisid kuulujutud, et N S on võltsinud 16 allkirja. Tunnistaja A D kinnitas, et kostja läks ühel korral temast mööda ja ütles, et on võltsitud 16 allkirja ja tema sai aru, et see käib S kohta. Samas ei osanud tunnistaja öelda, millal võis selline sündmus toimuda. Tunnistaja J V andis ütlusi, et pärast üldkoosolekult on räägitud, et S oli allkirju võltsinud, kuid kostja seda talle ei rääkinud. Tunnistaja E B kinnitas, et tema kuulis jutte võltsimisest oma abikaasalt ja majaelanikelt, kuid kes neid jutte levitas, tema nimetada ei osanud. Kostja talle sellest midagi rääkinud ei ole. Tunnistaja J S kinnitas, et allkirja võltsimise jutt oli üldkoosolekutel enne 2012 aastat, ja see, kes rääkis võltsitud allkirjadest oli kostja sel ajal, kui tema läks end üldkoosolekule registreerima ja esitas pretensiooni volituste ja liikmete nimekirja osas. Samas kinnitas ta, et konkreetne jutt oli, et s võltsis allkirja ja kriminaalasi on algatatud. Tunnistajad V D O F ja L Y ei kinnitanud, et nemad oleksid üldkoosolekutel kuulnud midagi allkirja võltsimistest. Kohus teeb nimetatud tunnistajate ütlustest järelduse, et jutte allkirjade võltsimise kohta hakati levitama uue juhatuse poolt korteriühistu üldkoosolekutel ajal, mil oli algatatud kriminaalasja uurimine. Kohus leiab, et tunnistaja J S võis eksida aastaarvuga, millal
vastavaid jutte levitati, kui ta märkis, et see võis olla enne 2012 aastat, kuid kuna ta mäletas, et jutte levitati kriminaalasja algatamisega seoses, siis peab kohus tõepäraseks, et need jutud levisid 2012 aastal kui uus korteriühistu juhatus pöördus seoses allkirjade võltsimisega prokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks nende isikute vastu. Kriminaalasja algatamise avaldusest (II kd tl 133), võib järeldada, et kostja N I kui Korteriühistu Kangelaste 3 esindaja on esitanud 17.01.2012 avalduse prokuratuuri, et algatataks kriminaalasi juhatuse liikmete O F, N S, J V, J S vastu, kuna nemad on võltsinud 20.06.2007 protokolli ja liikmete nimekirju, selleks, et teha muudatusi registris ja sõlmida laenuleping.
14.Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Deliktilise vastutuse puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise või süü puudumise. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Kohus hindab esmalt, kas kostja on hagejale põhjustanud õigusvastase tegevusega kahju. Hageja on hagiavalduses väitnud ja kohtumenetluses jäänud selle juurde, et seoses kaja esitamisega ja prokuratuurile vastava avalduse esitamisega on rikutud tema isiklikke õigusi, teotatud tema au ja väärikust ja tekitatud mittevaralist kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguste rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus leiab, et kostja ei ole ei isiklikult ega ka korteriühistu juhatuse liikmena rikkunud hageja isiklikke õigusi. Hageja on võrdustanud korteriühistu juhatuse tegevuse kostja tegevusega, leides, et kuna kostja on isiklikult allkirjastanud kohtule esitatud menetlusdokumendi ja avalduse prokuratuurile, siis vastutab tema isiklikult hagejale tekitatud
mittevaralise kahju eest. Kohus leidis eespool, et kostja ei ole avalikustanud andmeid kolmandatele isikutele, mistõttu ei ole kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi. Kohtule esitatud menetlusdokumendist ja avaldusest prokuratuurile nähtub, et kostja on esitanud vastavad dokumendid korteriühistu nimel ning sel ajal, so 2012 aastal oli algatatud kriminaalasi välja uurimaks, kes endistest juhatuse liikmetest võltsis 20.06.2007 korteriühistu üldkoosoleku liikmete nimekirja. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 ja lg 2 ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid. Kohus peab õigustatuks, et kostja korteriühistu juhatuse liikmena esitab kriminaalmenetluse ajendi olemasolul vastava avalduse uurimisasutusele ning kaitsmaks isiku õigusi tsiviilasjas esitab vastava menetlusdokumendi kohtule. Kohus ei loe isiklike õiguste rikkumiseks ka asjaolu, et kostja korteriühistu seadusliku esindajana on märkinud kajas, et hageja on võltsinud allkirju, kuna vastav viide kriminaalasjale on kohe äratoodud järgmise lausena (I kd tl 4 p). Seega ei ole kostja käitumine VÕS § 1046 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane.
15.Järgnevalt käsitleb kohus hagejale kahju tekitamist ning põhjuslikku seost kahju tekitamise ja teo õigusvastasuse vahel ning kostja süüd. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus tuvastas, et hageja kahju tekkimise põhjuseks ei ole kostja õigusvastane käitumine, mis oleks kausaalses seoses tekkinud kahjuga. Kohus ei saa seetõttu analüüsida kostja süüd või selle puudumist. Kohus märgib lisaks eeltoodule, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju nõuet, mistõttu puudub alus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue, kohustada kostjat lükkama KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul kõigi korteriühistu liikmete ees ümber hageja au ja väärikust teotavad andmed 16 allkirja võltsimise kohta 20.06.2007 koosolekul osalejate nimekirjas, rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Menetluskulude jaotusest
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmisel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi
seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt -käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse, kuna ta on pensionär ja tema majanduslik seisund on raske. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.