Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
09.mai 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu AS MiniCredit hagi S. M. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
346 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, Tallinn 10111), Hageja lepinguline esindaja Ingrid Nook (e-post: [email protected]) Kostja: S. M. (isikukood .
Menetlusviis
Kirjalik menetlus TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. M. (M. isikukood .) AS MiniCredit (registrikood 11551909) kasuks 220 € (kakssada kakskümmend eurot, millest põhivõlg 100 €, intress 20 € ja viivis 100 €).
3.Menetluskulud jäävad kostja S.M. kanda.
4.Välja mõista S. M. AS MiniCredit kasuks menetluskulu katteks 60 € (kuuskümmend eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
22.10.2014 hagiavalduse ja 11.11.2013 täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 26.03.2013 interneti vahendusel laenulepingu nr 141338070/ 250053900, millega hageja andis kostjale laenu 100 € tagasimakse tähtajaga 30 päeva (25.04.2013). Kostja kohustus laenuraha kasutamise eest tasuma hagejale intressi 20 € ning laenusumma tähtpäevaks tagastamata jätmise korral tasuma viivist 1,5% tasumata laenust kalendripäevas. Hageja arvestuste kohaselt oli hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 267 €, kuid lähtudes kohtupraktikast nõuab hageja viivist põhinõude summas, s.o 100 €. Kostja tähtaegselt laenusumma ja intresside tasumise kohustust ei täitnud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista laenusumma 100 €, intressi 20 € ja meeldetuletuste tasu 26 €, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 100 € ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast 23.10.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivist 1,5% tasumata põhinõudest päevas, kuid mitte rohkem kui 100 €. Menetluskulud (hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv kokku 75 €) palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
16.03.2014 kirjalikus vastuses kostja palub koostada talle AS-i Minicredit ees oleva võlgnevuse tasumiseks maksegraafik 1-aastase tähtajaga, u 30 € kuus. Korraga kostja võlgnevust tasuda ei saa, kuna kasvatab kahte last (4-aastane ja kahe kuune), lisaks maksab kostja nelja sms-laenu ja tema pangakonto on arestitud. Lisaks palub kostja vähendada viiviseid, kuna majanduslik seis on niigi raske ja iga väikseimgi sent on arvel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, seda kohtuistungil arutamata. 10.04.2014 määrusega kohus määras pooltele tähtaja avalduste, tõendite ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Samaks tähtpäevaks kohus küsis pooltelt täiendavaid selgitusi. Kohus tegi pooltele ettepaneku veel kord kaaluda asja lahendamist kompromissiga.
2.Hageja 23.04.2014 teatas kohtule, et hagejal ei õnnestunud kostjaga kompromissi sõlmimiseks ühendust saada, hagejale teadaolev kostja telefon oli välja lülitatud ja e-kirjadele kostja ei vastanud. Ise kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning hagejal on arvamus, et kostja ei ole kompromissist huvitatud. Seetõttu hageja jääb oma esialgsete nõudmiste juurde ning palub kostjalt välja mõista laenusumma 100 €, intress 20 €, viivised summas 100 € ja meeldetuletuste tasu summas 26 € ning alates hagiavalduse esitamisest 22.10.2013 kuni põhinõude 100 € täieliku tasumiseni viivist 1,5% võlgnetavalt summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 100 €. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja täiendavaid selgitusi ega tõendeid ega kohtu nõutud andmeid ei esitanud.
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, kostja kirjaliku vastusega ning hageja täiendavate kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Pooltevaheline võlasuhe tuleneb laenulepingust. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud laenulepinguga kui tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 52, § 396 ja § 402 tähenduses. Hageja on tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Kostja on hageja internetipõhises laenukeskkonnas ennast registreerinud kasutajaks ning esitanud laenutaotluse 100 € saamiseks 30 päevaks, 26.03.2013 on kostja isikusamasus nõuetekohaselt identifitseeritud AS Eesti Post kontoris (isikusamasuse tuvastamise ankeet koos ID-kaardi koopiaga toimikus lk 32-33). Isikusamasuse tuvastamisel S. M. oma allkirjaga kinnitas, et on tutvunud laenulepingu nr 38070 tingimustega ning nõustub nende täitmisega. Samal päeval kandis hageja taotletud laenusumma 100 € kostja näidatud pangaarvele Swedbank’is. Laenulepingu (lk 23-30) järgi pidi
kostja tagastama hagejale saadud laenu 100 € ning tasuma intressi 20 € ühe maksega 25.aprilliks 2013.
4.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidilepingust tulenevaks laenuandja kohustuseks anda teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 397 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi kokkulepitud määras. Kostja lepingus ettenähtud tähtpäevaks laenusummat tagasi ei maksnud ega tasunud intressi.
5.Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 13). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on kohustuse rikkumine. Kostja on rikkunud laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda raha maksmise kohustust rikkunud kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel tuleb rahuldada hageja nõue kostjalt 100 € laenusumma ja 20 € intressi väljamõistmiseks.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad hagejal nõuda kostjalt raha maksmisega viivitamise eest viivist kokkulepitud määras. Pooltevahelise laenulepingu punktis
13.1.nähakse ette, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja arvestuste kohaselt oli hagiavalduse 22.10.2013 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud perioodi eest 26.04.2013 – 21.10.2013 põhivõlalt 100 € viivisemääraga 1,5% päevas arvestatud viivis summas 267 €. Tuginedes kohtupraktikale vähendas hageja viivist põhivõlasummani. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest viivis protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määras 1,5% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 100 €.
7.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 367 võimaldab hagiavalduses viivist nõuda selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 22.10.2014 kuni otsuse tegemise päevani 09.05.2014 on 199 viivitatud päeva eest täiendavalt viivis muutunud sissenõutavaks summas 298,50 € (1,50 € päevas). Hageja on piiranud protsendina väljamõistetava viivise summa põhivõla summaga 100 €. Seega on hageja viivisenõue 200 € muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.
8.Kostja kirjalikus vastuses palus võimalusel vähendada viiviseid, viidates oma raskele majanduslikule seisundile ning peres kasvavale kahele väikesele lapsele. Samuti kostja ei vaielnud hagiavaldusele vastu, vaid soovis võimalust võla tasumiseks maksegraafikuga. Kohus andis kostjale võimaluse asja lahendamiseks hagejaga kokkuleppel, kompromissi korras oli hageja nõus loobuma pärast hagi esitamist lisanduva viivise nõudest. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ega olnud ise hagejale kättesaadav. Kohus 10.04.2014 kohtumääruses selgitas kostjale, et kui pooled kokkuleppele ei jõua ning kostja jätkuvalt soovib viivise vähendamist, tuleb tal viivise vähendamise taotlust täiendavalt põhjendada ning esitada tõendid enda majandusliku ja perekondliku olukorra kohta. Kostja kohtule midagi esitanud ei ole. Eeltoodu alusel kohus asja lahendamisel kostja viivise vähendamise taotlust ei arvesta.
9.Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja viivis kokku põhivõlast suuremas summas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-162-12 asunud seisukohale, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise
vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Hageja ei ole põhivõlga ületavas osas kahju tekkimist väitnud ega tõendanud. Hageja põhjendab edasiulatuva viivise kostjalt väljamõistmist vajadusega kostjat distsiplineerida. Seejuures ületas juba hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlga rohkem kui 2 korda ning hageja on viivist vähendanud. Seega põhivõlga ületavas summas kahju hagejale ilmselgelt tekkinud ei ole. Otsuse tegemise ajaks on hageja määratud maksimaalne viivisesumma kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud, kostjal ei ole põhivõla tasumisega võimalik viivise suurust enam mõjutada ning seega ei saa edasiulatuva viivise nõudmisel olla ka kostjat distsiplineerivat mõju. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles taotletakse viivise väljamõistmist 1,5% põhivõlast alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 €.
10.Samuti kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmise eest 26 € väljamõistmiseks. Laenulepingu punktis 8.4. sätestatakse muu hulgas, et laenusaaja kohustub juhul, kui ta ei tagasta laenu tähtaegselt, tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-iga, e-postiga või tavapostiga) tasu 13 eurot. Erineval viisil teadete saatmise kulu ei saa olla ühesugune, samuti on korduva teate saatmine teate koostamise kulu võrra odavam. Kohus leiab, et meeldetuletustasu näol on tegemist tüüptingimusega, millega nähakse ette tarbija kohustus tasuda kohustuse rikkumise korral kindlaksmääratud suuruses tasu (sisuliselt leppetrahvi), sõltumata hageja tegelikest kuludest ja kahjust. Selles osas on lepingu punkt 8.4. tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjusta ja seega tühine. Kohus juhtis hageja tähelepanu tingimuse võimalikule tühisusele 10.04.2014 määruses. Hageja oma nõuet meeldetuletustasude osas täiendavalt ei põhistanud. Hagiavalduse ja sellele lisatud SQL päringu tulemuse väljatrükist (lk 34) nähtuvalt hageja saatis kostjale e-postiga ja sms-i teel kokku 2 meeldetuletust, mille kulu 26 € ei saa pidada mõistlikuks. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi meeldetuletustasude osas rahuldamata.
11.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 100 €, intressi 20 € ja põhivõlaga samas summas viivise 100 €, s.o kokku 220 €.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 63,6% ulatuses. Hageja 23.04.2014 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 € (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 € ja hagi esitamisel täiendavalt tasutud 30 €). Samas summas oleks hageja pidanud riigilõivu tasuma ka juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses üksnes need nõuded, mille kohus rahuldas. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ning eelduslikult kostja menetluses mingeid kulusid kandnud ei ole. Eeltoodu alusel kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
13.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on riigilõivu tasunud riigilõivu seaduse § 57 lg 1 ja lisas 1 sätestatud täismääras. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Tsiviilasja hinnaga kuni 350 € kehtestatud riigilõivu soodusmäär on 60 €, selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
14.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 10.12.2013 otsusega tunnistas riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega kohaldatakse RLS Lisa 1 teise veeru lõivumäärasid (soodusmäärasid) sõltumata avalduse esitamise viisist. Viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt võib hageja tugineda temalt nõutud riigilõivu põhiseadusevastasusele ning taotleda enamtasutud riigilõivu (15 €) tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.