Viru Maakohtu 12. novembri 2013. a otsus jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Anna Kazakevichi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
28.oktoobril 2010. a esitas Tamara Zõbalova (edaspidi hageja I) hagiavalduse OÜ Oru Kodu vastu. Hagi kohaselt leidis hageja I õde M.Z, kellel oli tuvastatud keskmine puue, 2008. a sügisel ajalehest „Doska Objavlenii“ kuulutuse, milles pakuti müüa korterit 65 000 krooni eest. M.Z sõlmis telefoni teel Anna Kazakevichiga suulise müügilepingu korteri asukohaga Kase tn 4-33 Kohtla-Järve linn Oru linnaosa, ostmiseks.
17.oktoobril 2008. a läks M.Z koos oma sõbrannaga ostu-müügi tehingu lõpule viimiseks OÜ Oru Kodu kontorisse, kus viibinud Anna Kazakevich ja Asta Palmi nõudsid koheselt kogu müügihinna tasumist. M.Z andis A. Palmile sularahas 15 000 krooni ja kandis 50 000 krooni Anna Kazakevichi kontole. Hageja I leidis, et AÕS § 119 lg 1 tulenevalt on korteri ostu-müügitehing tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Samuti on tühine M.Z ja OÜ Oru Kodu vahel
21.oktoobril 2008. a sõlmitud üürileping, kuna M.Z mõrvati 20. oktoobri öösel vastu 21. oktoobrit 2008. a. Hageja palus OÜ-lt Oru Kodu välja mõista 65 000 krooni ja viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates 07. juunist 2010. a. Hageja Tamara Zõbalova on M.Z seadusjärgne pärija (II kd, tl 144-145).
26.oktoobri 2010. a ja 03. oktoobri 2011. a nõude loovutamise lepingutega loovutas Tamara Zõbalova oma nõude (koos viivisenõudega) 50% ulatuses Daisy Rohtmale ja volitas Daisy Rohtmad kui kaashagejat esindama ennast tsiviilkohtumenetluses OÜ Oru Kodu vastu.
Daisy Rohtma esitas hagi OÜ Oru Kodu vastu (tsiviilasjas nr 2-11-13995) samadel asjaoludel T. Zõbalova hagiga. 29. märtsil 2011. a taotlesid hagejad tsiviilasjade liitmist, millise taotluse kohus rahuldas 09. detsembri 2011. a määrusega. Liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-10-53591.
06.aprillil 2012. a esitasid hagejad kohtule taotluse kostja OÜ Oru Kodu asendamiseks kostjate Asta Palmi ja Anna Kazakevichiga, millise taotluse maakohus rahuldas 17. aprilli 2012. a määrusega ja asendas kostja OÜ Oru Kodu kostjate Asta Palmi ja Anna Kazakevichiga.
2.Hagejad palusid mõista alusetu rikastumise sätete alusel A. Kazakevichilt välja 50 000 krooni, s.o 3195,58 € ning intress samas ulatuses, kokku 6391,16 €, ning A. Palmilt 15 000 krooni, s.o 958,67 € ning intress samas ulatuses, kokku 1917,34 €. Kui kohus tuvastab, et A. Kazakevich on saanud 50 000 krooni ja A. Palmi ei ole saanud 15 000 krooni, siis palusid hagejad mõista A. Kazakevichilt välja põhinõudena 3195,58 € ning intressi 4154,26 €, kokku 7349,84 €. Kui kohus tuvastab, et A. Kazakevich on saanud 65 000 krooni, siis palusid hagejad mõista temalt välja põhinõudena 65 000 krooni, s.o 4154,26 € ja samas ulatuses intressi, kokku 8308,52 €. Hagejate väitel teadsid kostjad tehingu tegemise ajal, et kõnealune korteriomand kuulub Kohtla-Järve linnale, kuid vaatamata sellele soovitas kostja Asta Palmi Anna Kazakevichile leida isik, kes on nõus tasuma viimase poolt korterile tehtud remondikulutused, vältimaks seeläbi võimalikku A. Kazakevichi alusetu rikastumise nõude esitamist Kohtla-Järve linna vastu. Hagejad leiavad, et A. Kazakevich tegutses korterit M.Zle müües pahas usus. M.Z uskus, et ostis remonditud korteri, mitte korteriremondi, nagu väidavad kostjad. Kuna M.Z sai vahetult pärast raha ülekandmist surma, oleks kostjad heas usus tegutsedes pidanud saadud raha M.Z lähedastele tagastama.
Kostjad vaidlesid hagile vastu.
Kostja A. Palmi hagi ei tunnistanud. A. Palmi vastuväidete kohaselt oli vaidlusalune korter Kohtla-Järve linna omandis, ning selle üüris A. Kazakevich, kes tegi korteris remonti ning sisustas mööbliga. A. Kazakevich ei soovinud korterit osta, kuid seda soovis M.Z, mille tõttu leppisid nad kokku, et M.Z hüvitab A. Kazakevichile remondikulud ja mööbli soetusmaksumuse kokku summas 65 000 krooni. Pärast seda pidid M.Z sõlmima üürilepingu, mille järel tal oleks tekkinud õigus korter endale osta. A. Palmi ei ole kunagi saanud M.Zlt 15 000 krooni. A. Palmi on Kohtla-Järve Linnavalitsuse töötaja, kes vormistas üürilepingu, mis on dateeritud 21. oktoobri 2008. a, kuid mille M.Z allkirjastas 20. oktoobril 2008. a. Üürileping tõendab, et ostu-müügilepingut ei ole sõlmitud ning raha üleandmine ei ole korteri müügiga seotud. Kostja A. Kazakevich leidis, et hagi tema vastu on põhjendamatu. Korter pidi minema erastamisele. Kuna korteris elas A. Kazakevichi poeg ja erastamisel on ostueesõigus korteris elaval isikul, siis tehti korteris remont. A. Kazakevichi poeg asus mujale elama ja A. Kazakevich ise korterit ei vajanud. Oru linnaosavalitsuse vanem soovitas A. Kazakevichil leida kulude hüvitamiseks uus üürnik. Sellel eesmärgil avaldas A. Kazakevich vastavasisulise kuulutuse, milles oli kirjas, et tegemist on erastamata korteriga. M.Z teadis, et tegemist on erastamata korteriga ning müüakse korterisse tehtud kulutusi. Tehingu tegemiseks leppisid pooled kokku kohtumise linnavalitsuse spetsialisti A. Palmi juures, kes pidi vormistama dokumendid A. Kazakevichi väljakirjutamise ning M.Z sissekirjutamise kohta. A. Kazakevich leppis A. Palmiga kokku, et ei allkirjasta dokumente enne, kui ta on kätte saanud kokkulepitud summa. M.Z kandis kostja I arveldusarvele 50 000 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis välja A. Kazakevichilt hageja T. Zõbalova kasuks 1597,79 € ja hageja D. Rohtma kasuks 1597,79 €. Hagejate nõude A. Palmi vastu ja hagejate viivise ja intressinõuded jättis maakohus rahuldamata. Maakohus mõistis A. Kazakevichilt välja riigituludesse riigilõivu summas 319,56 €, ülejäänud menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Esmalt analüüsis maakohus hagejate nõuet A. Kazakevichi vastu. Maakohus tõlgendas A.Kazakevichi ja M.Z tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. Riigikohus on oma 09. jaanuari 2013. a otsuses nr 3-2-1-167-12 märkinud, et juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul, kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Maakohtu arvates tuleneb M.Z maksekorralduse selgitusest „korteri ost“ üheselt, et tema arusaama ja tahte järgi ostis ta korteri ning kandis selle eest Anna Kazakevichile 50 000.krooni. Kuigi kuulutuses (I kd tl 18) on tõepoolest märgitud, et tegemist on erastamata korteriga, ei ole mõistlikul inimesel võimalik kuulutusest aru saada, et soovitakse remondikulutuste hüvitamist. Kohtu arvates on tõendatud, et M.Zle jäeti mulje, et ta ostab korteri. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus maksekorralduses toodud sõnaselge selgitusega makse eesmärgi kohta. Sarnastel asjaoludel oleks kohtu arvates tehingut selliselt mõistnud iga mõistlik isik. Kohtu arvates ei saa tavaliselt mõistlikult inimeselt eeldada, et ta nõustuks tasuma kellelegi korteriremondi kulutuste hüvitist, saamata ise selle korteri omanikuks. SA Ahtme Haigla tõendi (I kd tl 19) kohaselt oli M.Zl 70% puue, kuid kohtul puuduvad tõendid, kas ja kuivõrd mõjutas puue M.Z võimet tegelikku olukorda adekvaatselt hinnata. Vaidlusaluse korteri omanik oli oktoobris 2008. a ning ka käesoleval ajal Kohtla-Järve linn. Tegemist on munitsipaalomandiga, mille võõrandamistehingu teostamiseks puudus A. Kazakevichil võimalus ning tehingu vormi järgimata jätmise tõttu on see tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja I esitatud arved ehitusmaterjali jms ostmise kohta tõendavad küll remondikulusid, kuid mitte kokkulepet M.Zga nende kulude hüvitamise kohta. Kuna A. Kazakevich tegi parendusi munitsipaalkorterile, ei kuulunud A. Kazakevichile asjale tehtud parendused, mida ei ole võimalik eraldada asja kahjustamata. Üürilepingu objektile parenduste tegemist ja tehtud kulutuste hüvitamist reguleerivad vastavalt VÕS § 285 ja § 286. Viidatud sätetest tulenevalt oleks Anna Kazakevich saanud vajalike eelduste olemasolu korral nõuda hüvitist üürileandjalt. Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et 21. oktoobri 2008. a sõlmitud üürileping tõendab seda, et ostu-müüki ei toimunud. Maakohus nõustus hagejatega, et käesoleval ajal ei ole võimalik tuvastada, millistel asjaoludel üürileping väidetavalt sõlmiti. Teadaolevalt hukkus M.Z ööl vastu 21. oktoobrit 2008. a. Isegi kui üürileping väidetavalt sõlmiti
20.oktoobril 2008. a, ei tõenda see kohtu arvates kokkulepet A. Kazakevichi ja M.Z vahel remondikulude hüvitamiseks ega lükka ümber hagejate väidet, et M.Z uskus ja teadis, et ostab korteri ning kandis selle eest üle kostjale I 50 000 krooni.
Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus, et Anna Kazakevich on alusetult saanud 50 000 krooni (3195,58 €), mis tuleb VÕS § 1028 lg 1 alusel M.Z seadusjärgsele pärijale tagastada. Kuna seadusjärgne pärija T. Zõbalova on 50% osas nõude loovutanud D. Rohtmale, mõistis kohus A. Kazakevichilt mõlema hageja kasuks välja 1597,79 €. Teiseks andis maakohus õigusliku hinnangu hagejate nõudele A.Palmi vastu. Väited A. Palmile sularahas 15 000 krooni üleandmise kohta ei ole tõendatud. Maakohus möönis, et teatud osa esialgsest hinnast 65 000 krooni võidi kellelegi sularahas anda, kuid asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik väidet millegagi tõendatuks lugeda, mis annaks aluse kostja(te)lt seda välja mõista. Maakohus ei pidanud N. Otšneva ütlusi usaldusväärseteks, mistõttu jättis need tähelepanuta. Maakohus nõustus kostja I seisukohaga, et hagejate viivise nõue on ebaselge ning põhjendamatu. Alusetut rikastumist reguleerivad sätted ei välista viivise nõudmist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (ehk mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset ehk nõue muutub sissenõutavaks pärast mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Hagejad nõudsid viivist alates M.Z surmast ehk alates 22. oktoobrist 2008. a. Maakohus leidis, et sellel hetkel ei saanud olla möödunud mõistlik aeg VÕS § 82 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul oleks viivise väljamõistmine kostja suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Anna Kazakevich (kostja I). Apellant palus tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uue otsuse, millega jätta vastustajate nõuded rahuldamata. Apellant palus jätta kõik menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) puudub käesoleva menetluse raames TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele vastav hagiavaldus, kus oleksid hagejad väljendanud oma selge nõude; 2) ei ole maakohus selgitanud välja hagejate nõudeid - kas on esitatud tuvastamishagi või kahju hüvitamise nõue. Vastustajad esitasid ilmselt tuvastamisnõude, kuid maakohus ei ole täpset nõuet välja selgitanud. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik sellist hagiavaldust menetleda ning täpsustamata ja ebaselge nõude suhtes otsust teha. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud; 3) puuduvad tsiviilasjas tõendid VÕS § 1028 kohaldamiseks. M.Z oli teadlik asjaolust, et ta maksis 50 000 krooni korteri remondi kulude eest, mitte korteri ostu eest. Väidet, et M.Z tasus remondi eest, tõendab M.Z ja OÜ Oru Kodu vahel sõlmitud üürileping. Puudub loogiline seletus, miks oleks pidanud väidetavalt korteri ostnud isik sõlmima sama korteri kasutamise suhtes üürilepingu. Üürileping sõlmiti eesmärgiga korter erastada. See, et M.Z suri pärast üürilepingu sõlmimist ja ei saanud eluruumi erastada, ei ole apellandi süü. Kuulutuses oli samuti kirjas, et tegemist on erastamata korteriga; 4) ei saa lepingu olemuse tuvastamisel lähtuda üksnes maksekorralduses märgitud selgitusest („korteri ost“). Kohus oleks pidanud arvestama ka muid asjas esitatud tõendeid (ajalehekuulutus, üürileping). Apellant sai M.Zlt 50 000 krooni õiguslikul alusel, s.o suulise lepingu alusel korterile tehtud remonditööde eest.
Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1) on väär apellandi seisukoht, et hagejad ei ole esitanud kohtule TsMS §-le 363 vastavat hagiavaldust ja ei ole täitnud 21. novembri 2012. a kohtunõuet esitada hagiavalduse täpsustus. Vastustajad esitasid kohtule TsMS § 363 vastava hagiavalduse 06. aprillil 2012. a, ning selle täienduse 17. detsembril 2012. a; 2) on väär apellandi seisukoht, et M.Z maksis Anna Kazakevichile 50 000 krooni korteri remondikulude, mitte selle ostu, eest. M.Z poolt 17. oktoobril 2008. a A. Kazakevichile tehtud raha ülekande selgitusse on märgitud „korteri ostmine“, vastavalt A. Kazakevichi poolt avaldatud ajalehekuulutusele ja nendevahelisele suulisele lepingule; 3) ei saanud M.Z OÜ-ga Oru Kodu üürilepingut sõlmida, sest lepingu sõlmimise päevaks, s.o 21. oktoobriks 2008. a, oli ta mõrvatud; 4) asjaolu, et A. Kazakevich müüs erastamata korteri, tõendab üksnes A. Kazakevichi tegutsemist pahas usus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamise osas. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt I mõlema hageja kasuks välja 1597,79 €. Ülejäänud osas (hagi rahuldamata jätmine kostja II vastu ning viivise nõudes) ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust TsMS § 651 lg 1 alusel.
9.Maakohus tuvastas, et M.Z ja kostja I sõlmisid korteri müügilepingu, mis on tehingu vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Kuna M.Z oli tühise tehingu alusel tasunud kostjale I 50 000 krooni, siis mõistis maakohus nimetatud rahasumma kostjalt I hageja õigusjärglaste kasuks välja alusetu rikastumise sätete alusel.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga M.Z tahteavaldusele, et M.Z soovis osta korterit ja kandis selle eest kostja I pangakontole 50 000 krooni. Kostja I poolt avaldatud müügikuulutus (I kd lk 18) asus paljude teiste korterite müügikuulutuste hulgas ja sellest ei nähtu kostja I tahe müüa „korteri remonti ja mööblit,“ nagu väidab kostja I oma apellatsioonkaebuses. Maakohus on M.Z tahte tuvastamisel põhjendatult hinnanud ka M.Z poolt teostatud maksekorralduse selgitust „korteri ostmine“ ning on õigesti tuginenud lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 4 ja leidnud, et tavaliselt mõistlikult isikult ei saa eeldada, et ta nõustuks tasuma kellelegi korteriremondi kulutuste hüvitist, saamata ise korteri omanikuks. Kostja I poolt avaldatud pakkumusest tehingu tegemiseks ei nähtu tema tahet müüa „korteri remonti“. Ringkonnakohus leiab, et M.Z tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa tugineda
21.oktoobri 2008. a kuupäevaga dateeritud ja väidetavalt M.Z poolt sõlmitud üürilepingule. Asja materjalide kohaselt oli M.Z 21. oktoobriks 2008. a surnud ja ei saanud seega üürilepingut sõlmida. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt väita, et M.Z allkirjastas 21. oktoobri 2008. a kuupäevaga dateeritud üürilepingu varasemal päeval.
11.Maakohtu seisukoht selles, et tehing on tühine vorminõuete mittejärgmise tõttu ei ole iseenesest vale, kuid esmase tühisuse alusena tuleb käsitleda asjaolusid, millest tuleneb/ei tulene kostjale I õigust korteriga Kase 4-33 tehingute tegemiseks. Asjas ei ole vaidlust, et
Kase 4-33 korteri omanikuks oli oktoobris 2008 Kohtla-Järve linn, kostjal I puudusid volitused Kohtla-Järve linna esindamiseks tehingu tegemisel ja ta tegi tehingu enda nimel. Kui tehingut ei teinud omanik ise ja tehinguks puudus ka omaniku nõusolek (kas TsÜS § 114 või volitus TsÜS § 117 järgi), siis ei saa niisugusel tehingul olla õiguslikke tagajärgi. Tehingut (käsutust) ei ole üldse toimunud, kuna puudub vajalik õigustatud isiku tahteavaldus. Kohtla-Järve linn ei ole tehingut heaks kiitnud, mistõttu on korteri Kase 4-33 müügitehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal I puudus õiguslik alus raha saamiseks. Maakohus on põhjendatult kostjalt I välja mõistnud kokku 3195,58 € hagejate kui M.Z õigusjärglaste kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel.
12.Apellant heidab kaebuses maakohtule ette, et maakohus ei ole selgitanud välja hagejate selget nõuet. Ringkonnakohus nimetatud apellandi väitega ei nõustu. Hagejad on
17.detsembril 2012. a esitanud hagiavalduse täpsustuse (II kd lk 142), millest nähtub hagejate soov nõuda kostjalt I välja 17. oktoobril 2008. a M.Zlt alusetult saadud raha. TsMS § 438 lg 1 kohaselt on õiguse kohaldamine kohtu ülesanne, mistõttu oli maakohtul ka õigus tuvastada tehingu, mille alusel M.Z kostjale I raha tasus, tühisus. Ka muud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
13.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.