Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Inkasso OÜ ei nõustu kostja vastuses esitatud väidetega ning leiab, et need on paljasõnalised, tõendamata ning otseselt ebaõiged. Hageja rõhutab, et ei ole vaidluse all see, kas autol Xxxx numbrimärgiga xxxx käigukast oli korras siis, kui töötas veel sõiduki mootor ehk kuni 18. 11.2012.a. Probleemiks on mootori purunemine ning see, et kostja pukseeris rikkis mootoriga sõidukit lubamatul viisil, põhjustades seeläbi käigukasti purunemise. Autole paigaldatud Multitronic käigukast ei talu pukseerimist, kuna käigukasti õlitus toimib vaid töötava mootori korral, ilma õlituseta aga käigukast puruneb. Kuivõrd antud juhul pukseeriti autot ilma töötava mootorita köie otsas enam kui 100 km, siis ei saanud käigukast õlitust, mille tagajärjeks oli käigukasti purunemine. Hageja esitab oma väidete tõendamiseks Vello Kitse poolt koostatud asjatundja arvamuse. Nimetatud arvamuses on selgitatud, et käigukast purunes mootori järskseiskumise ja/või pukseerimise tõttu. Käigukast oli purunenud juba enne seda, kui auto Flameko OÜ-sse jõudis. Ebaõige on kostja vastuses esitatud väide, et käigukasti on võimalik kontrollida ka autol, mille mootor ei tööta. Hageja nõustub, et osaliselt on käigukasti tõepoolest võimalik vaadelda ka eraldiseisvalt (eeskätt kontrollida mehaaniliste detailide kulumist), kuid käigukasti klappide ploki ja juhtploki kontrollimine seisva mootoriga ei ole võimalik. Ehk mittetöötava mootoriga Multitronic käigukastiga autol ei ole võimalik kontrollida, kas käigukast ka reaalselt töötab. Kuivõrd auto mootor ei töötanud sel ajal, kui see Flameko OÜ-sse toodi, ei olnud võimalik ka käigukasti seisukorda kontrollida. Lisaks ei olnud ka põhjust seda teha, kuna tellitud remonttööd hõlmasid üksnes mootori remonti. Täiendavalt kinnitas ka kostja, et sõiduki käigukast on korras. Flameko OÜ-le ei saanud käigukasti rike teatavaks enne, kui mootoriplokk oli parandatud ning oli võimalik teostada auto ülejäänud mehhanismide kontrolli. Kuivõrd Flameko OÜ-l ei olnud käigukasti seisukorda võimalik kontrollida ning sõiduauto müügileping sõlmiti enne mootori parandamist, siis lisaski äriühing sõiduki müügilepingusse punkti 6, milles Digilux Eesti OÜ kinnitas, et sõiduki käigukast ning kliimaseade on töökorras. Olukorras, kus kostja ise kinnitas, et käigukast on korras, puudus Flameko OÜ-l tol hetkel vajadus käigukasti ise uurida või kostjalt sõiduki pukseerimise jms kohta täiendavaid andmeid küsida. Kontrolliti üksnes üle sõiduki veermik ja teised sõiduki osad, mis ei vajanud kontrolli teostamiseks mootori tööd. Flameko OÜ teavitas kostjat käigukasti väljavahetamise vajadusest koheselt pärast mootori töökorda saamist ning käigukasti mittetöötamise fakti selgumist. Siis hakkaski Flameko OÜ ka täpsemalt uurima, mis põhjusel käigukast võis puruneda ning sai teada, et autot oli lubamatul viisil pukseeritud. Müüjal paluti kohale tulla ja veenduda käigukasti rikkes, kuid kostja keeldus sellest. Hageja esindaja jääb varem esitatud nõude juurde.

jooksul. Flameko OÜ-l oli müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue. Flameko OÜ ja kostja sõlmisid sõiduki müügilepingu 14.12.2012.a. Sõiduk soetati Flameko OÜ poolt viimase teadmisel, et sõiduki mootor oli katki. Pooled olid sellest teadlikud ning vigane mootor kajastus ka ostuhinnas. Käigukasti viga ei avaldunud ega saanudki avalduda ennem, kui sõiduki mootor oli korda tehtud. Mootori remont aga võttis mõnevõrra aega, kuivõrd kasutatud mootorit oli võrdlemisi raske leida. Pärast seda, kui autole sai peale uus mootor, selgus koheselt, et auto käigukast oli katki – auto tagurpidi ei sõitnud. Flameko OÜ teavitas sellest koheselt kostjat telefoni teel ning kutsus Digilux Eesti OÜ esindaja M. Hakmann’i ka viidatud asjaolu ise kontrollima, kuid kostja keeldus sellest ning kohale ei tulnud. Seejärel soetas Flameko OÜ uue käigukasti ning proovis saavutada kostjaga kompromissi selliselt, et kostja tasub uue käigukasti eest ning Flameko OÜ vahetab käigukasti omal kulu. Kostja ka sellega nõus ei olnud. Flameko OÜ-l oli kostja vastu müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue. Nõue on loovutatud hagejas Capital Inkasso OÜ-le. Pooled on eraldiseisvalt kokku leppinud lepingu p-s 6, et müüja (s.o kostja) kinnitab ja vastutab materiaalselt, et käigukast ja kliimasüsteem on töökorras. Samuti on esitanud Capital Inkasso OÜ omapoolse tõendi, s.o asjatundja arvamuse, mis kinnitab, et käigukasti purunemine oli tingitud kostjast ning sellest, et kostja pukseeris sõidukit köie otsas enam kui 100 km, mistõttu käigukast ei saanud enam õlitust ning purunes. Asjaolu, et kostja oli see, kes puksiiris autot köie otsas, on kostja poolt TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võetud. Müügilepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et sõiduki kliimaseade ning käigukast olid töökorras. Sellise kinnituse olemasolu oli müügilepingu sõlmimise eelduseks, kuivõrd Flameko OÜ-l ei olnud võimalik käigukasti korrasolekut kontrollida olukorras, kus sõiduki mootor ei töötanud. Kuna pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et käigukast oli siiski rikkis ning see oli rikkis juba Flameko OÜ-le auto üleandmise ajal, siis on selge, et mittevastavus oli olemas juba müüjale asja üleandmise hetkel ning kostja vastutab selle eest ka tulenevalt VÕS § 218 lg 1. Flameko OÜ-l esinenud kahju hüvitamise nõude õiguslik alus tuleneb VÕS § 115 lg 1 ja § 225, mille kohaselt võib ostja nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis tuleneb lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisest. Flameko OÜ on kandnud otseset varalist kahju VÕS § 128 lg 3 kohaselt, kuna on pidanud ostma sõidukile uue käigukasti ning selle ka omal kulul ümber vahetama. Kuivõrd nõue on loovutatud kooskõlas VÕS § 164 lg 1 hageja Capital Inkasso OÜ-le ning kostjat on sellest teavitatud, siis on hageja Capital Inkasso OÜ-l tulenevalt VÕS § 164 lg-st 2 astunud senise võlausaldaja asemele. Hageja Capital Inkasso OÜ on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale kui kahju hüvitamise nõude uuele omanikule lepingurikkumisega tekitatud kahju kokku summas 1 738.- eurot. Täiendavalt on Capital Inkasso OÜ-l kostja vastu ka viivisenõue, millise hageja palub rahuldada hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud summas 29,75 eurot ning mõista kostjalt hagiavalduse esitamise järgselt, s.o alates 27.08.2013.a. sissenõutavaks muutunud ja muutuva viivise kostjalt välja seaduses sätestatud suuruses tasumata põhinõude summalt päevas kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

14.12.2012.a., et sõiduauto on katki ja vajab remonti. Flameko OÜ-l oli sõiduauto ostmisel selle viivitamatu ülevaatamise kohustus, või teha seda esimesel mõistlikul võimalusel pärast auto enda käsutusse saamist. Flameko OÜ oleks pidanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai, kostjat informeerima. Mitte tegema seda 6 kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Kostjal oleks olnud võimalus tekkinud olukorra heastamiseks, kui talle oleks selleks võimalust pakutud ja selleks ka mõistlik tähtaeg antud. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata. II Kohtu otsuse põhjendused: Hagi on hagiavalduses märgitud faktiliste asjaoludega ja õiguslikult põhjendatud. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud müügilepingu (tl. 9), mille p. 6 kohaselt on kostja lisatingimusena kinnitanud ja vastutab materiaalselt, et käigukast ja kliimasüsteem on töökorras. Esitatud on arve nr 204466 12.06.2013.a. (tl. 10), millest nähtub tekitatud kahjunõude summa 1 738.- eurot. Esitatud on nõude loovutamise leping (tl. 24) ja teatis (tl. 11) kostjale, nõude loovutamise kohta. Hageja on esitanud ka asjatundja arvamuse (tl. 59), mille kohaselt on käigukasti purunemise põhjuseks sõiduauto pukseerimine mittetöötava mootoriga. Tunnistajana üle kuulatud Flameko OÜ juhatuse liikme R K’i ütlused (tl. 111) kinnitavad hageja esindaja poolt esitatud asjaolusid. Tunnistaja R K on andnud ütlusi, et hakkas kostja autoga kokku puutuma siis, kui Flameko OÜ töötaja teavitas, et klient ei soovi seda autot korda teha ja soovib maha müüa katkises seisus. Ta selgitas müüjale, et kuna auto mootor ei tööta, siis ollakse nõus autot ostma nii, et müüja kinnitab, et auto kliimaseade ja käigukast on korras, kuna seda ei saa koha peal kontrollida, kui automootor ei tööta. Müüja oli sellega nõus. Oli vestlus sel teemal, et tingimuseks on see, et käigukast peab olema korras ja et lisatakse müügilepingusse lause, et müüja garanteerib ja vastutab, et kliimaseade ja käigukast on korras. Müüja oli sellega nõus. Käigukasti ja kliimaseadet ei saa kontrollida, kui mootor ei tööta. Tellitud mootor tuli välismaalt. Mõne nädala möödudes oli mootor kohal. Kui mootor oli kohal, hakati sellega tegelema ja siis selgus, et oli vale mootor ja sellele autole see ei sobinud. Hakati otsima uut mootorit. Ühe ja sama auto väiksed mudeli uuendused mõjutavad seda. Asi venis, kuna mõistliku hinnaga mootorit ei leitud. Aega läks umbes üle ühe kuu. Mootor pandi peale paari päeva möödudes. Kui autoga hakati tõstukilt maha sõitma, siis auto tagurpidi ei sõitnud. Edaspidi sõitis, aga katkendlikult. Kohe kui auto oli tagasi proovisõidult helistasin ise müüjale. Ütlesin, et käigukastiga on probleeme. Pakuti müüjale võimalust koha peale tulla ja veenduda, et käigukast ei tööta. Tagurpidi käiguosa tehti korda. Pandi käigukasti tagasi, mis võttis kaks nädalat kuni kuu aeg aega. Oli vaja käigukastile osi juurde tellida. Tagurpidi käigu osa oli korras, kuid edaspidi käigu osa ei toiminud. Selgus, et vaja on uut käigukasti. Kuu aega kulus käigukasti otsimisele. Kogu viivituse tingiski see, et leida mõistliku hinnaga mootor ja käigukast. Pakuti lahenduseks, et käigukasti vahetus, mis nurjus jääb nende kanda. Pakuti kompromissi 1000.- euro pluss käibemaks. Müüja keeldus sellest, leides erinevaid põhjendusi. Siis krediteeriti arve ja saadeti täissummas, kuhu lisandus õlid, tihendid materjalid, töö. Summas oli 1 738.- eurot. Tuvastamist on leidunud, et kostja Digilux Eesti OÜ on kohustatud hüvitama hagejale Capital Inkasso OÜ-le, kui kahju hüvitamise nõude uuele omanikule, lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 1 738.- eurot. Samuti on põhjendatud hageja poolt esitatud viivisenõue. Kostja on kinnitanud, et sõiduauto käigukast on korras. Kostja on endale võtnud sõiduauto müügil kohustuse vastutada materiaalselt, käigukasti mittekorrasoleku eest. Sellest, et käigukast võis puruneda pukseerimisel mittetöötava mootoriga pooltel vaidlus puudub.

Flameko OÜ puhul on tegemist autoremondiettevõttega, kuid ka temal puudus võimalus koheseks käigukasti rikke tuvastamiseks. Käigukasti rike tuvastati hilisemalt, peale mootori vahetust, kuna varem seda teha ei olnud võimalik. Tuvastatud on, et käesoleval juhul võttis uue, spetsiaalselt sellele automargile sobiva kasutatud mootori ja käigukasti hankimine oluliselt rohkem aega. Seega tuleb asuda seisukohale, et pretensioon kostjale esitatud mõistliku aja jooksul. Flameko OÜ on pakkunud kostjale soodsamat lahendust, kuid kostja on sellest keeldunud. Flameko OÜ kandis varalist kahju sellega, et pidi omal kulul ostma käigukasti ja selle paigaldama. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg. 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 164 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 217 lg. 2 p. 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg. 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 225 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 164 lg. 2 kohaselt astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174). Maakohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus ka TsMS § 442, 444 lg 1. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

M.Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.