Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2014.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-1136
Tsiviilasi
XXXhagi Tallinna linna vastu Tallinna Kommunaalameti kaudu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
833,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo 1-1, Püünsi, Viimsi vald 74013 Harjumaa; telefon: 5040706; e-post: [email protected]); Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (asukoht Mündi 2, Tallinn 10123).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX(isikukood XXX) kasuks võlgnevus summas 770,96 (seitsesada seitsekümmend eurot ja 96 senti), millest kahjuhüvitis on 755 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 10.01.2014.a on 15,96 eurot.
3.Välja mõista Tallinna linnalt hageja XXX kasuks alates 11.01.2014.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõude summalt (755 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt 30.08.2013.a. toimus kahjujuhtum Tallinnas Peterburi maanteel Ehituse ABC parkla juures (Peterburi mnt 71 vahetus läheduses), mille käigus teekattes olnud löökaugu tõttu sai kahjustada XXXkuuluv sõiduk Mercedes Benz CL 500, (reg. numbriga XXX). Õnnetuse põhjustanud auk oli erakordselt sügav ja terava äärega, mistõttu lõhub sõidukeid ka väikese kiirusega läbisõitmisel. Autol purunes esimene vasakpoolne rehv Pirelli P Zero 100Y255-40-R19 ja AMG valuvelg. Valuvelge on võimalik remontida, aga rehvi kahjustused on sedavõrd suured, et auto sõidukorda saamiseks tuleb osta asemele samasugune rehv. Ohtlik teelõik oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Juhtum on 30.08.2013 registreeritud politseiühtses infosüsteemis, teade nr 3110,13,0079585. Hageja kutsus õnnetuskohale avariigrupi.
2.Hageja tõi välja, et väljakutset teenindasid avariipolitseinikud XXXja XXX. Löökaugu sügavuseks, millest läbisõidu tagajärjel sai sõiduk MB kahjustada, oli 14 cm ning löökauk ning selle lähiümbrus oli kaetud veega. Politseiametnike sündmuskohale jõudes fikseerisid ametnikud sündmuskohal enne löökauku paigaldatud hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“, mis oli nähtav neile liiklejatele, kes liikusid vahetult Ehituse ABC (Peterburi tee 71) kaupluse ees olevalt teelõigult suunaga löökaugu poole. Sõidukid, mis liikusid Peterburi tee 73 hoone poolt Peterburi tee 71 hoone poole, eraldi hoiatusmärki paigaldatud ei olnud ning samuti ei olnud nähtav eelpoolmainitud hoiatusmärk. Perioodil 01.03.2013 kuni 30.08.2013 on politsei saanud Peterburi tee 71 aadressile 2 teadet löökaugust läbisõidule, mille tagajärjel said sõidukid kahjustada. Õnnetuspaigal käis avariigrupp, kes fikseeris augu sügavuse ning tegi fotod august, sündmuskohast ja kahjustunud rehvust ning veljest. Sündmuskohal käis ka XXX OÜ töötaja, kes transportis vigastatud rehvi ja veljega sõiduki treileri peal XXX OÜ remonditöökotta
3.Hageja märkis, et õnnetuspaigast viidi hagejale kuuluv avariiline sõiduk treileriga XXX OÜ remonditöökotta, kus sõiduk vaadati põhjalikult üle. Sõidukil tuvastati löökauku sõitmise tagajärjel tekkinud vigastused, milleks olid purunenud esimene vasakpoolne rehv ning esimene vasakpoolne valuvelg. Nimetatud vigastused olid silmaga nähtavad ka sündmuskohal, vigastustest tegi fotod politsei ja hageja. Sõiduki taastusremondi ning treileriteenuse kulu on XXX OÜ pakkumise nr 03092013 põhjal 755 eurot. 10.10.2013.a pöördus hageja kahjunõude avaldusega Tallinna linna poole (Tallinna kommunaalameti kaudu), paludes avalduse rahuldada ning hüvitada tekkinud kahju summas 755 eurot. Hageja tõi välja, et Tallinna linn keeldus kahju hüvitamast.
4.Hageja ei nõustunud kostja põhjendustega ning on seisukohal, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Tee, millel liiklusõnnetus juhtus, pidi vastama Majandus ja Kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määruses nr 45 „Tee seisundinõuded“ lisas 3 toodud seisunditasemele nr 2, mille kohaselt võivad augud läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega kuni 5 cm ja augud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm esineda tänaval 15. novembrist kuni
1. juuni. Hageja sõitis 30.08.2013.a ohtlikusse liiklusmärgiga tähistamata auku, mille sügavus oli 14 cm, auk oli veega täitunud ning liiklejale seetõttu nähtamatu. Augu mõõdu ja asukoha teel fikseeris ja pildistas politsei. Hagejale tekkis halva teekatte tõttu varaline kahju ning ta on kandnud liikluskahjust tingitud vigastuste likvideerimise eest kulu 755 eurot. Hageja leidis, et sellist löökauku avalikult kasutataval teel ei oleks tohtinud üleüldse olla.
5.Hageja leidis, et Tallinna linn tee omanikuna on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Hageja viitas VÕS § 1045 lg-le 3 ja märkis, et hagejale tekkinud kahju on kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud. Hageja leidis, et kahju on tekkinud põhjuslikus seoses Tallinna linna poolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Antud juhul oli löökaugu sügavus ca 14 cm, mille tõttu tekkis hagejale kahju. Hageja märkis, et seega ei vastanud tee seisundinõuetele ning Tallinna linn jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse hoida tee (tänav) kehtestatud nõuetele vastavas seisundis.
6.Hageja märkis, et ohtlik löökauk ei olnud liikluskorraldusvahenditega tähistatud. Teel ei olnud liiklust piiratud. Teel puudusid augu asukoha suhtes täpsemat teavet andvad ning sõidukiirust piiravad liiklusmärgid, mistõttu ei olnud hagejat piisavalt ja arusaadavalt augu asukohast ja ohtlikkusest teavitatud. Seetõttu ei teadnud hageja eesolevat ohtu ette aimata ning vähendada kiirus nullini ja peatuda augu ees. Tee omaniku poolt paigaldatud liiklusmärk 152 ei andnud hagejale infot eesoleva ohu kohta, kuna märk ei olnud hageja sõidusuunal üleüldse nähtav, lisaks puudus märgi juures teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning hagejal ei ole teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Juht saab eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega.
7.Hageja märkis, et kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Teel ei olnud liiklust piiratud ning tee oli liiklemiseks avatud. Hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Hageja märgib lisaks, et puudulikule või olematule märgistusele viitavad järgmised asjaolud: hageja ei näinud enda sõidusuunal ühtegi löökaugule viitavat märgistust ei õnnetuse eel ega hiljem toimumiskohta isiklikult kohapeal ja politsei fotodelt üle vaadates. Auk asus kohas, kus sõidukid, mis liikusid Peterburi tee 73 hoone poolt Peterburi tee 71 hoone poole, eraldi hoiatusmärki paigaldatud ei olnud ning samuti ei olnud selles asukohas nähtav hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“, mis oli paigaldatud hoiatuseks neile liiklejatele, kes liikusid vahetult Ehituse ABC (Peterburi tee 71) kaupluse eesolevalt teelõigult suunaga löökaugu poole. Märgituse puudumise fikseeris ka kohale kutsutud politseipatrull. Sama löökaugu tõttu sattus perioodil 01.03.2013 kuni 30.08.2013 liiklusõnnetusse veel kaks sõidukit, mille kohta on politsei saanud Peterburi tee 71 aadressile kaks teadet löökaugust läbisõidule, mille tagajärjel said sõidukid kahjustada. St liiklusõnnetuse põhjustanud ohtlik löökauk oli likvideerimata juba kuus kuud, sh arvestades asjaolu, et enne hageja autoga juhtunud õnnetust olid politsei väitel august läbi sõitmise tõttu saanud kahju veel vähemalt kaks sõidukit.
8.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 755 eurot, viivise alates kostjale kahjunõude avalduse kättetoimetamisest 10.10.2013.a kuni hagi esitamiseni 10.01.2014.a summas 15,96 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis seadusega sätestatud määras, s.o viivitusintressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas, iga viivitatud päeva eest.
9.Hageja märkis oma 02.03.2014.a menetlusdokumendis, et asjas on liiklusõnnetuse paiga aadressina nimetatud nii Peterburi mnt, kui ka Peterburi tee. Ametlikult on aadress registreeritud nimega Peterburi tee. Õnnetuspaigaks oli Peterburi tee 71 Ehituse ABC juurde viiv tee (hageja liikles sellele Peterburi tee 73 poolt). Hageja märkis, et ohtlik teelõik oli nõuetekohaselt
tähistamata. Majandus- ja kommunikatsioonimister on Teeseaduse § 10 lg 2 aluselkehtestanud
17.detsembri 2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Nimetatud löökauk oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Hageja leidis, et hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei anna liiklejale selgelt märku, et kusagil asetseb sedavõrd suur löökauk, mis sealt läbi sõites sõiduki liikluskõlbmatuks muudab. Sõiduteel, millel asub ohtlik löökauk, ajutise hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega teeomaniku poolt ei ole tarvitusele võetud kõiki abinõusid liiklejatele kahjutekkimise vältimiseks.
10.Hageja leidis, et niivõrd ohtliku (sügava ja terava servaga) löökaugu puhul on tegemist liiklejaid oluliselt ohustava ohuallikaga, mille puhul ei saa piirduda terminiga „ebatasane tee“. Hoiatusmärgi nr 152 "Ebatasane tee" puhul saabki eeldada vaid teekatte ebatasasusi, mis liiklusvahendi edasist kasutamist liikluses võimatuks ei muuda. Teeseisundi nõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kui teed ei ole suletud ja liiklust või kiirust ei ole piiratud, on juhil õigus eeldada, et liiklemine antud teelõigul on ohutu. Täpselt nii eeldas seda ka hageja, kuna liiklusnimetatud teelõigul ei olnud piiratud ning teelõik ei olnud liiklemiseks suletud. Teel puudusid eesolevale ohule viitavad liiklusmärgid.
11.Hageja märkis, et teelõigule oli Tallinna Kommunaalameti väitel paigutatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“, kuid nimetatud märk oli paigaldatud nähtavale kohale neile liiklejatele, kes liikusid Peterburi tee 71 suunast Peterburi tee 73 poole, mitte aga vastupidi. Hageja liikus Peterburitee 73 suunalt Peterburi tee 71 poole, kus ohule viitavad märgid puudusid. Kostja ei teinud endast kõike olenevat, et hagejale tekkinud kahju ära hoida. Kohtule esitatud politsei teatisest nähtub, et nimetatud kohas sattus liiklusõnnetusse lisaks hagejale veel teisi liiklejaid. Kostjal oli kohustus tähistada nõuetele mittevastav teelõik nõuetekohaselt liiklusmärkidega. Kostja seda ei teinud.
12.Hageja leidis, et kostjal olnuks kohustus paigaldada liiklusmärk 152 „Ebatasane tee“ nähtavale kohale ka Peterburi tee 73 poolt Peterburi tee 71 poole liikuvatele liiklejatele. Lisaks liiklusmärgile 152 „Ebatasane tee“ olnuks kohustus märgistada ohtlik teelõik täiendava lisatahvliga nr 811 „kaugus objektini“ - näitab kaugust ohtliku kohani. Kui auke on mitu, on võimalik märgistada teelõiku lisatahvliga nr 821 „mõju piirkond“ – näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust. Teel olnud ohtlik löökauk oli aga täielikult tähistamata, tee oli liiklemiseks avatud ning sellel ei olnud liiklemist ega sõidukiirust piiratud (puudusid sõidukiirust piiravad liiklusmärgid).
13.Hageja märkis, et etteaimatavaks takistuseks pidas kostja teel olnud ohtlikku löökauku. Hageja lisas, et kostja etteheide on aga täiesti ebaõige, millega hageja ei saa kuidagi nõustuda. Teel etteaimatav saab olla vaid selline takistus, mille olemasolu on õiguspärane või on takistus juhile selgelt nähtav. Sellisest takistusest saab rääkida olukorras, kus näiteks tee äärde on pargitud auto või liigub üks auto teise auto järel jne. Sellisest eespoolsest nähtavusulatuse piirest olevast takistusest saab rääkida ka siis, kui näiteks tehnorikke või liiklusõnnetuse tõttu on teel muidu keelatud kohas jäänud mõni auto seisma. Siis võib tõesti nõuda sündmuskohale lähenevalt juhilt, et ta valiks kiiruse vastavalt nähtavusele ettepoole ning oleks valmis oma autot peatama, kui nähtavusulatuse piires on teel takistus. Antud juhul oli teel normatiivselt lubamatukstunnistatud suuremõõtmeline ja terava servaga auk, mida hagejal ei olnud kuidagi võimalik ette aimata või näha (mh oli teekate vihmast märg ning auk täitunud veega). Etteaimatavast takistusest keset sõiduteed asetsenud ohtliku löökaugu näol ei saa rääkida olukorras, kus teeomanik eirab seadusest tulenevat kohustust hoida tee sellises korras, et sellel oleks ohutu liigelda.
14.Hageja märkis, et hageja ei ole liiklusseadust rikkunud ega liikluseeskirja eiranud, ei ole sõidukiirust valesti valinud, ega lubatud sõidukiirust ületanud. Ohtliku teelõigu ette ei olnud paigaldatud ühtegi hoiatusmärki, kohustusmärki, piiravat ega muud liiklusmärki. Liiklusmärkide puudumisel ei saanud hageja teada ega ette aimata, et ees on teelõik, millel liiklemine on ohtlik ning toob kaasa kahju tekkimise. Hagejal puudus igasugune informatsioon teel ees oleva ohu kohta.
15.Hageja tõi välja, et enne õnnetusjuhtumit oli auto tehniliselt täiesti korras (autol oli läbinud 01.07.2013 korralise tehnoülevaatuse. Kui auto ei oleks olnud tehniliselt korras, ei oleks hageja sellega teel liigelnud. Hageja märkis, et hageja on esitanud kohtule tõendina XXX OÜ teatise, millest nähtub, et 30.08.2013.a helistas XXX OÜ remonditöökotta Kristjan Markov-Valm, ning teatas, et tema sõiduauto Mercedes Benz CL 500, registreerimisnumbriga XXX on saanud löökaugu tõttu kahju ning autoga ei ole võimalik sündmuskohalt iseseisvalt ära sõita, mistõttu ta vajab auto remonditöökotta transportimiseks treileri teenust. XXX OÜ saatis treileri kahjustatud sõidukile järele. Sõiduk asus Tallinnas Peterburi tee 71 vahetus läheduses, Peterburi tee Ehituse ABC parkla juures. Sõidukil silmaga nähtavad vigastused olid purunenud esimene vasakpoolne rehv Pirelli P Zero 100Y 255-40-R19 ning sama rehvi sees olev AMG valuvelg, millel oli pragu ja tükk väljas. Sellised vigastused tekivad terava servaga löökaugust läbi sõites või millestki üle sõites. Sõiduk transporditi treileril XXX OÜ remonditöökotta. Sõiduki sõidukorda saamiseks oli võimalik valuvelg parandada, aga rehvi kahjustused olid nii suured, et rehv on kasutuskõlbmatu. Purunenud rehv tuli asendada uue samasuguse rehviga. Katkine rehv on hoiustatud XXX OÜ remonditöökojas. Arvestades eeltoodud vigastusi ning sõiduki sõidukarda saamiseks teostatavaid vältimatuid ja vajalikke töid, koostas XXX OÜ 03.09.2013.a hinnapakkumise nr 03092013 milles sisaldub, treileriteenus, üks rehv Pirelli P Zero 100Y 255-40 R19, AMG valuvelje remont, rehvivahetus, kokkujooksu reguleerimine. Tööde ja varuosade kogumaksumus oli 755 eurot.
16.Hageja märkis, et sõiduk on käesolevaks ajaks remonditud ning sõidukorras. Hageja on esitanud kohtule tõendina XXX OÜ arve nr 21012014/1, millest nähtub, et Pakkumus-arve nr 03092013 summas 755 eurot on tasutud. Hageja leidis, et kui kostja oleks täitnud seadusest tuleneva kohustuse, hoida tee (tänav) kehtestatud nõuetele vastavas seisundis või tähistanud ohtliku teelõigu nõuetekohaselt vastavate liiklusmärkidega, või ohtlikku teelõigu liiklemiseks sulgenud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja jättis seadusest tulenevad kohustused täitmata, mille tõttu tekkis hagejale varaline kahju.
17.Hageja lisas, et hagiavalduse kohaselt on uue rehvi soetamise maksumuseks 450 eurot. Sama rehvi saab kostja väitel soetada tegelikult 266 euro eest rattad24.ee e-poest. Hageja juhtis tähelepanu, et kostja on esitanud kohtule hinnanäite rehvile, mida ei saakski hageja autol kasutada. Sellist rehvi ei ole hageja autol kunagi olnud ning sellist ei ole ka asemele ostetud. Hageja autol purunes rehv Pirelli P Zero 100Y 255-40-R19. Kostja poolt esitatud pakkumises on Pirelli P Zero suverehv mõõtmetega 225-40-R19, mis ei sobi purunenud rehvi asendamiseks, kuna on oluliselt kitsam. Kostja poolt valitud rehvi mõõt ei ole konkreetsele sõidukile tootja poolt ette nähtud. Hageja on esitanud lisana Maanteeameti veebilehe kaudu tehtud väljavõtte sõiduki andmete laiendatud päringu kohta, milles on ära toodud sõidukil kasutatavate rehvide võimalikud variandid. Rehvi mõõduga 225-40-R19 sõidukil ette nähtud ei ole ning kasutada ei saa. Lisaks on nimetatud rehvile tehtud hinnapäring oluliselt hiljem ja ajal, mil kehtis soodushind. Viidatud netipoes õigete andmetega hinnapäringut tehes selgub, et sellist rehvi (mis hageja autol avariis purunes) rattad24.ee netipoes ei müüdagi. Kuna kostja on esitanud kohtule vale mõõtmega rehvi (so purunenud rehvi asendamiseks sobimatu rehvi) hinnapäringu ja hinna, palus hageja kohtul jätta kostja nimetatud tõend kui asjasse puutumatu tähelepanuta.
18.Hageja märkis, et liiklusõnnetus toimus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ lisa nr 2 järgi tänaval, mis vastab liigilt magistraalile, milleks on jaotustänav või kõrvaltänav ning mis peab vastama seisunditasemele nr 2 (vähemalt 2
rajaline, ühistransport puudub). Seisunditasemele 1 peavad vastama veotänav, ja –tee, väljak, parkimisplats, kvartalisisene tänav, jalgtänav, jalgtee. Kui tee, milles asetses ohtlik löökauk ning mille tõttu toimus liiklusõnnetus, pidi vastama seisunditasemele 1, ei vabastaks see asjaolu kostjat vastustusest põhjusel, et ka seisunditaseme 1 järgi ei tohtinud 30. augustil 2013.a sellist auku teel olla. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ lisa 3 kohaselt võivad seisunditasemele 1 vastaval tänaval esineda augud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm 15. novembrist kuni 1. juunini. Hageja tõi välja, et 30. augustil, asetses teel löökauk sügavusega 14 cm.
19.Hageja juhtis tähelepanu, et liiklusmärki ei olegi võimalik konkreetsel aadressil asetada ohtliku teelõigu ette selliselt, et see oleks üheaegselt nähtav nii Peterburi tee 73 poolt kui ka Peterburi tee 71 poolt liiklevatele sõidukijuhtidele (tegemist on kahe täiesti erineva suunaga), kuna ohtlik auk asetses kahe tee ristumiskohas ning märk tuligi paigaldada ohtliku teelõigu ette piisavaga vahega, et juhid jõuaksid eesolevale ohule aegsasti reageerida. Märk oli asetatud tee peale suunaga Peterburi tee 71 poole ning oligi nähtav vaid sealtpoolt tulevatele sõidukijuhtidele. Lisaks peab olema koos hoiatusmärgiga paigaldatud ka lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“, mis annab juhtidele selgemalt märku, kui pikal teelõigul oht asetseb või lisatahvel 811 „Kaugus objektini“. Liiklusõnnetusest oleks aidanud hoiduda ka liiklusmärk 421-423 „Ümberpõike suund“, mis asetatakse vahetult augu ette ning kohustab juhti auku sõitmisest hoidumiseks tegema ümberpõike viidatud suunas. Hageja ei näinud, puudutanud ega nihutanud paigast ühtegi liiklusmärki.
20.Hageja märkis, et hoiatavate liiklusmärkide paigaldamist reguleerib Eesti standard EVS 613:2001, mille kohaselt paigaldatakse hoiatav liiklusmärk nr 152 ebatasase teelõigu ette, kus asub ebatasasus on tingitud teekatte puudustest. Hoiatav liiklusmärk paigaldatakse Eesti standard EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” punkti 3.3 kohaselt teest paremale ning vajadusel võidakse täiendav märk paigaldada eraldusribale, tee kohale või ohutussaarele. Nimetatud teede ristumiskohas puudub eraldusriba, ohutussaar ning märk ei olnud asetatud ka tee kohale. Hagejat ei teavitatud ega hoiatatud eesoleva ohu eest. Peterburi tee 73 poolt 71 poole liiklevaid sõidukijuhte ei hoiatatud eesoleva ohu eest mitte millegagi.
21.Hageja lisas, et teel ei olnud liiklust piiratud, liikluskorda ei olnud muudetud ning tee oli liiklemiseks avatud. Liiklusmärk 152 ei ole liiklust piirav märk, tegemist on hoiatusmärgiga. Liikluspiirangud kehtestatakse keelumärkidega Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja märkis, et kõnealune teelõik oli tähistatud nõuetekohaselt ning liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti sõidukijuhile teada eesoleva teelõigu seisundist ning samuti kohustas sõidukijuhti sõitma erilise hoolsuse ja tähelepanelikkusega. Kostja oli seisukohal, et hoiatav liiklusmärk nr 152 oli paigaldatud MKM
22.veebruari 2011 määruse nr 12 nõuetele vastavalt ning märgi paigaldamisega on teeomanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ning hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud vajalikud abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks.
23.Kostja märkis, et liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduk teel mis tahes etteaimatava takistuse ees. Vastavalt liiklusseaduse § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja
seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kostja leidis, et käesoleval juhul kuulub rakendamisele TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku vastutusest tekkinud kahju eest.
24.Kostja märkis, et ta nõustu hageja poolt esitatud taastusremondi maksumusega. Hagiavalduse kohaselt on uue rehvi soetamise maksumuseks 450 eurot. Sama rehvi saab soetada tegelikult 266 euro eest rattad24.ee e-poest.
25.Kostja märkis oma 12.03.2014.a menetlusdokumendis, et kõnealusel teelõigul on tee seisunditasemeks 1. Tuginedes politsei fotodele leidis kostja, et liiklusmärk nr 152 oli paigaldatud nõnda, et liiklusmärk kehtib mõlemale sõidutrajektoorile, kuid seda on keegi pahatahtlikult nihutanud. Kostja leidis, et liiklusmärgi paigaldamisega hoiatati sõidukijuhti eelseisva teelõigu seisundist, mis ühtlasi kohustab sõidukijuhti läbima tähistatud teelõiku erilise hoolsuse ja tähelepanuga. Kostja märkis, et käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 30.08.2013 juhtis hageja endale kuuluvat sõidukit Mercedes Benz CL 500 registrimärgiga XXX mööda Peterburi teed Peterburi tee 73 hoone poolt Peterburi tee 71 hoone poole ning sõitis Peterburi tee 71 hoone vahetus läheduses läbi löökaugu, mis vigastas sõidukit; 2) õnnetuse toimumise fikseeris politsei, kelle tehtud fotodest nähtub, et õnnetuskohal oli löökauk; 3) õnnetuse põhjustanud löökauk oli 14 cm sügav; 4) löökauku sõitmise tagajärjel said kahjustada hageja sõiduki valuvelg ning esirehv, mis muutus kasutuskõlbmatuks; 5) õnnetus leidis aset kostja hallataval teelõigul.
28.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas õnnetuspaiga lähedusse paigaldatud märk „Ebatasane tee“ välistab kostja vastutuse hagejale tekkinud kahju eest. Pooled vaidlevad ka selle üle, millisele seisunditasemele pidi tee liiklusõnnetuse toimumise kohas vastama. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses hagejale kahju tekkis.
29.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
30.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on
vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
31.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Peterburi teel ei olnud piiratud või suletud. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostama selleks regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
32.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
33.Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.2011.a määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 4 lg 2 nägi ette, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Määruse § 4 lg 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 hoiatavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis. Sama määruse § 21 reguleerib lisatahvlite tähendusi ning see näeb ette, et tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
34.Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muuhulgas arvestama sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
35.Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Kui aga oli tegemist aukudega alaga, siis tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kuigi juht peab oma sõidukiiruse kohandama teeoludele vastavaks, saab juht arvestada siiski etteaimatavate takistustega. Kohus leiab, et õnnetuse toimumise koha läheduses asuv märk „Ebatasane tee“ ei hoiatanud mööda Peterburi teed Peterburi tee 73 hoone poolt Peterburi tee 71 hoone poole sõitvaid juhte sellest, et Peterburi tee 71 hoone vahetus läheduses on ülisuur löökauk. Hagiavalduse lisades 3 ja 4 esitatud fotodest (toimiku lk-d 13, 15 ja 34-37) on selgelt näha, et märk „Ebatasane tee“ oli nähtav üksnes juhtidele, kes lähenesid löökaugule Peterburi tee 71 hoone poolt (st kaupluse Ehituse ABC ees olevalt teelõigult). Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 09.10.2013.a teatisest (toimiku lk 38), et hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ oli nähtav üksnes neile liiklejatele, kes liikusid vahetult Ehituse ABC kaupluse ees olevalt teelõigult suunaga löökaugu poole, kuid liiklejatele, kes liikusid Peterburi tee 73 poolt Peterburi tee 71 hoone poole hoiatusmärki paigaldatud ei olnud ning neile ei olnud nähtav eelnimetatud hoiatusmärk.
36.Kohus märkis oma 03.03.2014.a pöördumises (toimiku lk 91), et Politsei- ja Piirivalveameti 09.10.2013.a kirjast nähtuvalt (toimiku lk 38) oli hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ nähtav vaid liiklejatele, kes liikusid vahetult Ehituse ABC kaupluse ees olevalt teelõigult suunaga löökaugu poole. Kohus selgitas, et kostjal tuleb põhistada, kuidas oli hagejat hoiatatud teel oleva löökaugu eest. Kohus märkis, et kui õnnetuse põhjustas kostja arvates hageja sõiduki ebaõige kiirus, tuleb kostjal vastavaid väiteid põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et kostjal tuleb ühtlasi välja tuua ja tõendada, millisele seisunditasemele pidi vastama Peterburi tee kohas, kus õnnetus toimus ning kostjal tuleb vastata nendele hageja väidetele, mis puudutavad löökaugu suurust ja sellise löökaugu tähistamise nõudeid. Kohus selgitas, et kostjal tuleb vastata hageja väidetele, mis puudutavad sõidukile vajaliku rehvi suurust.
37.Vaatamata kohtu 03.03.2014.a pöördumisele ei ole kostja tõendanud, millisele seisunditasemele pidi vastama Peterburi tee kohas, kus õnnetus toimus. Kostja üksnes märkis oma 12.03.2014.a menetlusdokumendis, et kõnealusel teelõigul on tee seisunditasemeks 1. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et õnnetuse põhjustanud löökauk oli 14 cm sügav ning eelnev nähtub hagiavaldusele lisatud fotodelt (toimiku lk-d 16-18). Kuna hagiavaldusele lisatud fotodelt (toimiku lk-d 10-37) nähtub, et õnnetus toimus kattega teel, siis tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ §-st 12 pidi õnnetuse põhjustanud ülisuur löökauk olema igal juhul tähistatud liikluskorraldusvahendiga sõltumata sellest, millisele konkreetsele seisunditasemele pidi Peterburi tee õnnetuse toimumise kohas vastama. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui Peterburi tee pidi õnnetuse toimumise kohas vastama seisunditasemele 1, ei oleks õnnetuse toimumise kohas tohtinud 30.08.2013.a sellist auku olla, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ lisa 3 järgi võib seisunditasemele 1 vastaval kattega teel esineda üle 5 cm sügavusega auke üksnes 15. novembrist kuni 1. juunini. Eelnevast tulenevalt on kostja rikkunud TeeS ja selle alusel antud õigusakte TeeS § 37 lg 6 tähenduses.
38.Kostja leidis, et liiklusmärk nr 152 oli paigaldatud nõnda, et liiklusmärk kehtib mõlemale sõidutrajektoorile, kuid seda on keegi pahatahtlikult nihutanud. Kohus leiab, et kuna TeeS § 25 lg 3 järgi oli Tallinna linn kohustatud looma Peterburi teel tingimused ohutuks liiklemiseks, siis ei saa kostja vastutusest vabaneda viidates tuvastamata isikute pahatahtlikule tegevusele. Ühtlasi märgib kohus, et kostja ei ole liiklusmärgi väidetavat liigutamist tõendanud.
39.Kohtule esitatud sõiduki Mercedes-Benz (registreerimismärk 001MKR) tehnilisest passist (toimiku lk 48) nähtub, et eelnimetatud sõiduki omanik on Kristjan Markov-Valm. Sõiduki andmete laiendatud päringust (toimiku lk 88) nähtub, et enne õnnetuse toimumist tehti hageja
sõidukile 01.07.2013.a tehniline ülevaatus ning sõiduk oli tehniliselt korras. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk-d 10-11, 14 ja 21-31) nähtub hageja sõiduki velje ja rehvi kahjustus. Fotodelt on näha, et sõiduki rehv on tühjenenud ning velg on kahjustunud. Autohooldus 24 OÜ teatisest (toimiku lk 63) nähtub, et 30.08.2013.a helistas hageja remonditöökotta ja teatas, et tema sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga 001MKR on saanud löökaugu tõttu kahju, mistõttu tal pole võimalik sündmuskohal iseseisvalt ära sõita. Politsei teatisest (toimiku lk 38) tuleneb, et 30.08.2013 kella 17:27 ajal teatas Kristjan Markov-Valm, et sõitis sõiduautoga MB, registreerimismärgiga XXX, Tallinnas, Peterburi tee 71 juures löökauku, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (toimiku lk-d 16-18), samuti fotod kahjustatud sõidukist (toimiku lk-d 22-37). Fotodelt (toimiku lk-d 34-37) on näha, et hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ oli nähtav üksnes liiklejatele, kes liikusid vahetult Ehituse ABC kaupluse ees olevalt teelõigult suunaga löökaugu poole, kuid liiklejatele, kes liikusid Peterburi tee 73 poolt Peterburi tee 71 hoone poole, hoiatusmärki paigaldatud ei olnud ning neile oli näha üksnes eelnimetatud hoiatusmärgi tagakülg.
40.Kohus märgib, et eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetuse põhjustanud löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, sest liiklejatele, kes liikusid Peterburi tee 73 poolt Peterburi tee 71 hoone poole, hoiatusmärki paigaldatud ei olnud ning neile ei olnud nähtav kostja poolt paigaldatud hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Samuti juhib kohus tähelepanu, et ei olnud piiratud asulasisese tee suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h (LS § 15 lg 1 p 2) ning vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et õnnetuse põhjustas hageja sõiduki ebaõige sõidukiirus. Ühtlasi ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Peterburi teel oleks õnnetuse toimumise ajal olnud piiratud või suletud.
41.Kohus leiab, et löökauk oleks tulnud tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk oleks pidanud asuma vahetult enne löökauku ning olema nähtav ka liiklejatele, kes lähenesid löökaugule liikudes Peterburi tee 73 poolt Peterburi tee 71 hoone poole. Kuivõrd löökauk oli tähistamata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida.
42.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et löökauk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda TeeS § 37 lg 2 alusel, sest õnnetuse toimumise kohas ei olnud liiklust suletud ega ümber suunatud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
43.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab VÕS § 132 lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
44.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 755 eurot. XXX OÜ hinnapakkumise (toimiku lk 7) järgi oli treileriteenuse, velje paranduse ning uue rehvi vahetusega seonduvate
teenuste maksumus kokku 755 eurot. Kohus märgib, et hagejale kahju tekkimine 755 euro ulatuses on tõendatud XXX OÜ teatise (toimiku lk 63) ning eelviidatud hinnapakkumisele vastava XXX OÜ arvega (toimiku lk 65).
45.Kostja märkis, et hagejale vajaliku rehvi saab soetada tegelikult 266 euro eest rattad24.ee epoest ning lisas eelneva tõendamiseks väljavõtte rattad24.ee e-poe otsingust (toimiku lk 76), millest nähtus, et nimetatud e-poest sai suverehvi Pirelli Pzero (THE HERO) 225/40 R19 osta 266 euro eest. Hageja viitas, et suverehv mõõtmetega 225-40-R19 ei sobi purunenud rehvi asendamiseks, sest see on oluliselt kitsam. Hageja esitas eelneva tõendamiseks väljavõtte hageja sõiduki andmete laiendatud päringu kohta (toimiku lk 88-89), millest nähtub, et rehvi mõõdus 225/40 R19 hageja sõidukil kasutada ei saa, kuna kostja poolt valitud rehvi mõõt ei ole konkreetsele sõidukile tootja poolt ette nähtud. Hageja esitas ühtlasi väljavõtte rattad24.ee e-poe otsingust (toimiku lk 90), millest nähtub, et sellist rehvi, mis hageja autol avariis purunes, rattad24.ee, netipoes ei müüdagi. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt on kahju ulatuse kindlakstegemisel põhjendatud lähtuda XXX OÜ hinnapakkumisest, XXX OÜ teatisest ja XXX OÜ arvest ning mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXXkasuks välja kahjuhüvitis summas 755 eurot.
46.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 järgi, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
47.Hageja palus välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise alates kostjale kahjunõude avalduse kättetoimetamisest 10.10.2013.a kuni hagi esitamiseni 10.01.2014.a summas 15,96 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise seadusega sätestatud määras, s.o viivitusintressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas, iga viivitatud päeva eest.
48.Kuna hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada, siis kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjale esitatud avaldusest liikluskahju hüvitamiseks (toimiku lk-d 41-43) ning kostja vastusest nimetatud avaldusele (toimiku lk-d 45-46) nähtub, et hageja teatas kostjat oma nõudest 10.10.2013.a. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitatud viivisearvestuses õigesti arvestanud kahjuhüvitiselt viivist alates kostja teavitamisest hageja nõudest ning hageja viivisearvestus on kohaldatavate viivisemäärade ning arvutuste osas korrektne. Ühtlasi ei ole kostja hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Eelnevast tulenevalt tuleb Tallinna linnalt hageja XXXkasuks välja mõista viivis seisuga 10.01.2014 summas 15,96 ning alates 11.01.2014.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõude summalt (755 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
49.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude
rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.