Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2014.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-3656
Tsiviilasi
XXX Korteriühistu hagi XXX ja XXX vastu solidaarses võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1315,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX Korteriühistu (reg.kood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Jaan Brikker, Jaan Brikkeri Õigusbüroo Begoonia tee 4, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa, e-post [email protected] Kostja XXX(ik. XXX, elukoht XXX, XXX) Kostja XXX(ik. XXX, elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg
15.04.2014
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Jaan Brikker, kostjad XXX ja XXX
Kohtuotsuse resolutsioon
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1),
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt kostjatele kuulub Tallinnas, XXX-toaline korter üldpinnaga 87,9 m2. Kostjad on jätnud hagejale tasumata korteriühistu majapidamiskulude ja kommunaalteenuste eest seisuga 25.01.2014 1047,91 eurot. Võlgnevus on perioodi mai 2012 kuni detsember 2013 eest. Hageja põhikirja punkti 2.1. järgi on ühistu liikmeteks kõik elamu XXX korteriomanikud. Kostjad on XXX korteriomandi ühisomanikud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 1047,91 eurot ja viivised 0,07% põhivõlgnevuselt päevas alates hagi esitamisest, s.o. 26.01.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja märgib kostjate vastuväidete osas, et 01.06.2006 ühistu üldkoosoleku otsusega punkti 6 on kinnitatud kord, kus kinniehitatud ja eluruumiga liidetud lodžade pindala, suurusega 4 ruutmeetrit ühe lodža kohta on lülitatud köetava pinna koosseisu. Korteri pind ei ole suurenenud ainult lodža ehitusprojekti kohase pinna võrra, vaid ka lodža ja eluruumi vahelise eemaldatud piirde aluspinna arvelt. Kuna tegemist on ebaseadusliku ja kaasomanike nõusolekuta toimunud tegevusega, siis puudub võimalus teostada muudatuste ametlikus korras mõõdistamine ning kõigi kaasomanike kokkuleppel muudatuste tegemine kinnistusraamatus ja ehitusregistris. Antud üldkoosoleku otsus on kehtiv ja kohustuslik kõigile ühistu liikmetele ja juhatusele täitmiseks küttekulude jaotamisel. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad vastu hagiavaldusele. Kostjate väitel on köetav pind 1,1 m2 väiksem, kui on märgitud hageja poolt esitatud arvetes. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse Linnaplaneerimisameti tõendile lodžade ruutmeetrid moodustavad korteris 19, Eduard Vilde tee 56 3,6 m2 ja 3,3 m2. Hagejal ei ole õiguslikku alust arvestuste teostamiseks teiste metraažide järgi. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjatele kuulub Tallinnas, XXX-toaline korter üldpinnaga 87,9 m2 (tlk 17-19). Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnevuse periood on mai 2012 kuni november 2013 ja põhivõlgnevuse ning viiviste summa üle. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad pidid tasuma oma korteri küttekulude eest ka selle pindala osas, milles nad ehitasid kinni kaks korteri lodžat (tlk 140). Võlaõigusseaduse (VÕS § 76) lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. KÜS § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Sama seaduse § 13 lg 1 näeb ette, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 näeb ette, et majandamiskuludeks korteriühistuseaduse mõttes on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja (tlk 10-16) punkti 2.6.1. kohaselt on ühistu liige muuhulgas kohustatud täitma ühistu otsuseid elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Maksete tasumisega viivitamisel tuleb ühistu liikmel põhikirja punkti 2.6.4 järgi tasuda viivist 0,07% maksmata jäänud summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. 01.06.2006.a võttis hageja üldkoosolek (üldkoosoleku protokoll, tlk 55-56) muuhulgas punktis 6 vastu otsuse lülitada kinni ehitatud ja eluruumidega liidetud lodžade pindala suurusega 4m2 ühe lodža kohta korteri köetava pinna koosseisu. Hageja 24.04.2009.a üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll (tlk 57-58) otsustati punktis 5 jätta jõusse 01.06.2006.a üldkoosolekul punktis 6 vastu võetud otsus. Seega on hageja üldkoosolek võtnud vastu otsuse, mille kohaselt tuleb ühistu liikmel juhul, kui ta on oma korteri lodža kinni ehitanud, tasuda selle kasutamisega seotud küttekulude eest, sest lodžade pindala on lülitatud eluruumi köetava pinna hulka. KÜS § 13 lg 4 järgi on üldkoosolekute otsused ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et nad oleksid üldkoosolekute otsuseid tähtaegselt vaidlustanud. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole KÜS § 13 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud üldkoosoleku otsust, mis arvestas köetava pinna hulka kinniehitatud lodža, on korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtiv ja seda tuleb täita (RK TKo 07.01.2003.a nr 3-2-1-155-02, p 8; RK TKo 15.12.2010.a nr 3-2-1-124-04, p 17). Seega ei oma käesolevas vaidluses tähendust see, kas kostjad on lodžade kinni ehitamisel oma
toimingud seadustanud ning korteri reaalosa suuruse viinud kinniehitatud lodžade pinna arvelt tegelikkusega vastavusse. Kohus leiab, et lodžade kinniehitamise seaduslikkuse tagamine (sealhulgas vajaliku ehitusloa taotlemine ja teiste sellega seonduvate toimingute tegemine) on kostjate endi pädevuses. Kuna kostjatel puudub seaduslik alus jätta tasumata korteri kommunaalmaksed, mis seonduvad kinni ehitatud lodžade pindalaga, kuulub hageja nõue kostjate vastu rahuldamisele. Hageja nõude suurusele ja selle arvestusele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Seega kuulub hageja nõue kostjate suhtes rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1047,91 eurot ja viivised alates hagi esitamisest, s.o. 26.01.2014 0,07% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.