Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-59662
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
24 536,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Andrus X(XXX); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Variku (Advokaadibüroo Simson & Variku, Tartu mnt 14, Tallinn 10117; telefon: 52 66 111; e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 24 536,25 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu 24 536,25 euro suuruse nõude, millest 18 000 eurot moodustas nõue kaevamata kraavide osas ja 6536,25 eurot nõue istikute taastamise osas. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal sõlmitud kostjaga 15.11.2012.a kokkulepe nr 30/07. Kostja kohustus teostama väheväärtusliku puu koondamise äraveo ja vajadusel kändude tasandamise ning väljajuurimise kokkuleppes nimetatud kinnistutelt. Veel kohustus kostja teostama kraavide läbikaevamise, kivide äravedamise ning planeerimise töid.
2.Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi kohaselt, mistõttu kraavid jäid läbi kaevamata XXX kinnistul 1,67 ha ja XXX kinnistul 5,8ha (kokku 7,47 ha) ulatuses. Tegemata töö maksumuseks kujunes 18 000 eurot. Töö käigus hävis metsa noorendik, mis pidi kuuluma kostja poolt taastamisele või kompenseerimisele. Kuna hagejal kostjaga enam kontakteeruda ei õnnestunud, siis soovis hageja istikute eest hüvitist. Hagiavalduse järgi oli vaja istikuid 2500 tk/ha x 7,47 ha, kokku 18 675 tk, hinnaga 25 senti /tk. Kahju summa on 4668,75 eurot, millele lisandub istutamise tööraha 1867,50 eurot.
3.07.11.2013 edastas hageja kostjale märgukirja, kus teatas kokkuleppe täitmisest tulenenud võlgnevusest ning nõudis selle tasumist hiljemalt 20.11.2013.a. Kostja pole kirjale reageerinud ega võlga tasunud. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 3, § 82 lõikele 2 ning §-le 100.
4.Koos hagiavalduse täiendusega 16.01.2014.a esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtte, mis tõendab, et hageja on Kose vallas XXX kinnistu maatulundusmaa pindalaga 6,2 ha omanik. Hageja esitas ka kinnistusraamatu väljavõtte tõendamaks, et ta on Kose vallas asuva XXX kinnistu üheks omanikuks. Kinnistu teine omanik on hageja abikaasa XXX, kellega hageja on kokku leppinud, et ainult tema osaleb antud asjas hagejana. Hageja kahju väljendub nii lepinguliste kohustuste rikkumises kui ka kinnisasja väärtuse vähenemises, mis seisneb kostja omavolilises metsaraides, sest mahavõetud kasvava metsa taastamine on aeganõudev protsess.
5.Kuna kostja kokkulepet ei täitnud, siis jäid XXX kinnistul läbi kaevamata kraavid 1,67 ha, pikkusega 350 m ja XXX kinnistul 5,8 ha pikkusega 549 m, kokku 7,49 ha ehk 899 meetrit. Sellise töö tegemise kogumaksumuseks oleks olnud ca 22 920 eurot hinnapakkumise järgi. Raieõiguse lepingute alusel omandas kostja õigused metsa raiumiseks, kuid kokkuleppe järgi võis ta raiuda ainult kasvavat võsa ja väheväärtuslikke puid läbivatelt kraavidelt. Kostja pidi need koondama ja ära vedama (koos kividega). Kostja raius hageja kinnistul omavoliliselt, tekitades hageja kinnistutele olulise kahju, sest kinnistute väärtus vähenes. Kraavides kasvab endiselt võsa ja kivid on vedamata ning kraavid kaevamata.
6.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja Erametsakeskuse metsakonsulendi XXX arvamuse. XXXkäis olukorda hindamas XXX kinnistul ja leidis, et eraldisel 1 pindalaga 0,6 ha, kus sanitaarraiega oli lubatud raiuda 108 tm, oli tegelikult lagedaks raiutud 193,7 tm. Rohkem oli raiutud 85,7 tm, mille eest metsaomanik tasu ei saanud. Eraldisel 3 pindalaga 0,4 ha oli lubatud harvendusraiega raiuda 5 tm, kuid tegelikult oli raiutud lagedaks 42,2 tm, seega lubatust rohkem 37,2 tm. Kokku oli üleraide suurus 122,9 tm. Nimetatud koguse metsa eest ei olnud omanik raha saanud ja see võib olla ca 3000 eurot. Kokkuvõttes ilmnes, et 1 ha raiesmiku uuendamine (maapinna ettevalmistus, taimede maksumus, istutamine ja üks hooldus) maksab ca 1000 eurot. Sellest tulenevalt on kindlaks tehtud, et hageja kahju on ca 4000 eurot 1/ ha kohta.
7.Kuivõrd kostja tekitas hageja kinnistutele kahju, siis ei nõudnud hageja enam kohustuse
täitmist, vaid hüvitist lepingu rikkumisega ja kinnistute väärtuse vähenemisega tekitatud kahju eest. Hageja nõudis kahju hüvitamist summas 24 536 eurot.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja volitas hagejaga kokkulepet sõlmima XXX kui volitatud esindaja. Hagejal polnud alust tema volitustes kahelda. Juhul kui X puudusid volitused, siis oleks kostja pidanud sellest hagejat viivitamata teavitama ja tehingu tühistama. 07.11.2013 saatis hageja kostjale märgukirja. Juhul, kui kostja oleks tegutsenud hageja suhtes heas usus, oleks ta hiljemalt siis pidanud vastama, et XXX puuduvad volitused kokkulepet sõlmida.
9.Hageja suhtes ei oma mingit õiguslikku tähtsust see, kes kostja omandatud raieõigust teostas. Hageja jaoks omab tähendust see, et raieõigus oleks teostatud kvaliteetselt vastavalt kokkuleppele. Vastavalt kostjaga sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingutele, võõrandas hageja raieõiguse lepingus kostjale, XXXOÜ-le. Lepingutel olid kostja pitserijäljendid ja esindaja allkiri, sellest tulenevalt vastutab kostja hageja ees raieõiguse teostamise eest. XXX OÜ-s (registrikood XXX ), kellele kostja on väidetavalt raieõiguse edasi võõrandanud, on juhatuse liige XXX , kes on ilmselt XXXlähedane sugulane. Seega on tehtud koostööd eesmärgiga põhjustada hagejale kahju.
10.Hageja ei ole kohut eksitanud. Hageja esitas oma nõude alusena 15.11.2012.a kostjaga sõlmitud kokkuleppe nr. 30/07. Raieõiguse võõrandamise lepingud nr. XXX 02.04.2013.a ja XXX 12.05.2013.a pole hagiavalduses toodud nõude aluseks.
11.Hageja ja kostja vaheline kokkulepe ei ole bartertehing. Kokkuleppe järgi on töövõtjast kostja töö nõuetekohaselt teostanud, kui kaup (väheväärtuslik puit) on ära raiutud ja ära veetud, raie teostamise piirkond korrastatud ning hageja soovitud kraavid läbikaevatud. Neid kohustusi kostja ei täitnud, vaid ta teostas lageraiet ja hävitas kuusenoorendiku, mis põhjustas hagejale olulise kahju. Hageja soovis kostjalt kahju hüvitisena 24 536,25 euro väljamõistmist ning täiendavat kahju ei ole vaja kindlaks teha. Tegu on üleraidena hävinud metsanoorendiku taastamiseks vajalike vahendite ja XXX kinnistu 5,8 ha ning XXX kinnistu 1,67 ha turuväärtuse vähenemise hüvitisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole sõlminud hagejaga 15.11.2012.a. kokkulepet nr 30/07. Nimetatud kokkuleppele on alla kirjutanud hageja volitatud esindaja XXX ja XXX . Kostja XXXOÜ ei ole volitanud XXXsellist kokkulepet enese nimel sõlmima. XXX ei ole XXXOÜ juhatuse liige, töötaja ega volitatud esindaja. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et kui hagejale on kahju tekitatud 15.11.2012.a. kokkuleppe nr XXX rikkumisega, siis on õigeks kostjaks XXX , mitte XXXOÜ. XXXnäol on tegemist esindusõiguseta isikuga, kes vastutab hageja ees TsÜS § 130 alusel.
13.Kostja võõrandas raieõigused, mille ta omandas hagejalt, edasi kolmandale isikule. Kostja sõlmis hagejaga 02.04.2013.a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr XXX ning 12.05.2013.a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr XXX . Raieõiguse võõrandamise leping nr XXX andis omandajale õiguse teostada raiet vastavalt metsateatisele nr XXX . Raieõiguse võõrandamise leping nr XXX andis omandajale õiguse teostada raiet vastavalt metsateatisele nr XXX . Mõlemas raieõiguse müügilepingus on lahter “Müüdav raieõigus” kuhu on tehtud viide: VASTAVALT MT: XXX või VASTAVALT MT: XXX .
14.Kostja ei ole nimetatud lepingute alusel omandatud raieõigust kunagi teostanud. Kostja võõrandas omandatud raieõigused edasi osaühingule XXX , registrikood XXX , aadress: XXX . Kostja ja OÜ XXX sõlmisid 03.06.2013.a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr
XXX . Lepingu punkti 3.3. kohaselt võõrandati kostja poolt edasi raieõigus, mida on õigus teostada vastavalt metsateatistele nr XXX ja XXX . Seega võõrandas kostja raieõigused edasi samas mahus nagu kostja ise oli selle omandanud hagejalt.
15.Selline raieõiguse edasivõõrandamine on metsanduses tavapraktika ja seda võimaldab metsaseaduse § 37. Metsaseaduse § 38 kohustab raieõiguse omandamisel ja võõrandamisel esitama vastava teatise Maksu- ja Tollametile. Selline teatise esitamise kord on ette nähtud maksupettuste vähendamiseks. Kostja on esitanud elektrooniliselt teatise Maksu- ja Tolliametile vaidlusaluste raieõiguste omandamise ja võõrandamise kohta. Teatisest nähtuvad raieõiguste omandamiste (02.04.2013 ja 12.05.2013) ja võõrandamise (03.06.2013) kuupäevad ning metsateatiste numbrid XXX ja XXX . Kehtiv õigus ei näe ette muid teavitamisi raieõigusi edasivõõrandmisel. Juhul, kui hagejale on tekitatud raieõigust teostades kahju, siis kostja ei ole hagejale kuuluvat vaidlusalust metsa raiunud, mistõttu ei saanud kostja hagejale kahju tekitada lubatust rohkem raiumisega.
16.Hageja eksitab kohut, kui väidab, et raieõiguse lepingud XXX ja XXX lubasid kostjal raiuda ainult võsa ja väheväärtusliku puud. Raieõiguse võõrandamise lepingus lepitakse kokku raieõiguses viitega metsateatisele. Metsateatises endas on täpselt näidatud lubatava raide täpne kirjeldus. Metsateatise koostab maaomanik ja selle kinnitab Keskkonnaamet. Käeoleval juhul sõlmisid hageja ja kostja raieõiguse võõrandamise lepingud XXX ja XXX selliselt, et lepingutes tehti viide konkreetsetele metsateatistele. Mõlemad metsateatised on koostanud hageja XXXja neile on Keskonnameti poolt pandud peale raiet lubava märge. Raieõiguse võõrandamise lepingu nr XXX kohaselt oli ostjal õigus teostada raiet vastavalt metsateatisele nr XXX . Raieõiguse lepingu nr XXX kohaselt oli ostjal õigus teostada raiet vastavalt metsateatisele nr XXX .
17.Metsateatis nr XXX andis õiguse teostada 1,3 hektaril lageraiet (LR), hinnanguline raiutav maht 140 tm ning 0,4 hektaril sanitaarraiet (SR), hinnanguline raiutav maht 20 tm. Metsateatis nr XXX andis õiguse teostada 0,6 hektaril sanitaarraiet (SR), hinnanguline raiutav maht 108 tm, 1,5 hektaril lageraiet (LR), hinnanguline raiutav maht 340 tm, 0,4 hektaril häilraiet (HL), hinnanguline raiutav maht 4 tm, 1,1 hektaril lageraiet (LR), hinnanguline raiutav maht 287 tm ning 1,8 hektaril lageraiet (LR), hinnanguline raiutav maht 397 tm.
18.Kostja leidis, et hagi on vastuoluline ja raskesti jälgitav. Esialgses hagiavalduses väitis hageja, et sai kahju 24 536,25 eurot, sest kostja pole täitnud 15.11.2012.a sõlmitud kokkulepet nr 30/07. Viimases dokumendis väidab hageja, et talle on tekitatud kahju, kuna kostja olevat rikkunud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguid nr XXX ja XXX ja kahjuks on sama 24 536,25 eurot.
19.Hageja väidab, et kraavide läbikaevamata jätmisega tekitati talle kahju 22 920 eurot. Lisaks olevat hagejale tekitatud 3000 eurot kahju lubatust rohkema tihumeetrite raiumisega. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamise avalduses väidab hageja, et ta olevat saanud kahju 4000 eurot seetõttu, et tema raiesmik vajab selle summa võrra uuendamist. Sama puuduste kõrvaldamise avalduse punktis 3 väidab hageja enda kahjuks 4668,75 eurot, kuna tal olevat vaja osta uusi istikuid. Kokku teeb see kahju suuruseks 29 920 eurot või lausa 34 588,75 eurot. Hagis on toodud välja erinevad kahjusummad. Kahjude kogusumma ületab hagis nimetatud nõudesummat. Seega on oluline, et hageja tooks täpselt välja, millise lepingu rikkumisega kui palju kahju talle tekitati.
20.Hageja väidab paljasõnaliselt, et tema on saanud kahju 18 000 eurot (hagiavalduse parandustes on märgitud 22 920 eurot), sest tema kraavid jäid läbikaevamata. Hageja poolt kohtule esitatud kokkulepe on bartertehing, kus teenuseid vahetatakse raha kasutamata ehk tehakse vahetuskaupa. Üks pidi kaevama läbi kraavid ja teine pidi vastu andma äraraiutud võsa ja väljajuuritud kännud. Ilmselt on tegemist hakkepuidumaterjaliga. Eeldus on, et bartertehingu
sooritused maksavad võrdselt, s.t. kraavide läbikaevamise töö pidi maksma sama palju kui vastuantav võsa, kännud jm. puitmaterjal.
21.Hagist võib aru saada, et hageja kahjuks on otsene varaline kahju. Ilmselt puudub vaidlus selle üle, et võsa ja kännud on endiselt hagejal alles ja neid saab hageja müüa. Seega pole hageja vara 15.11.2012.a kokkuleppe mittetäitmise tõttu vähenenud. Hageja peab enda kahjust maha võtma ka vastusoorituse maksumuse. Võsa ja kännud on hakkepuidumaterjalina turustatav kaup. Kostja on seisukohal, et soorituse maksumused olid bartertehingus võrdsed ja hageja pole ära tõendanud, et ta on saanud kahju 15.11.2012.a kokkuleppe XXX rikkumise läbi.
22.Hageja oleks saanud kahju, kui ta oleks tellinud kraavide läbikaevamise 18 000 euro eest ja kraavid oleksid jäänud läbi kaevamata. Kui hageja oleks saanud turult tellida asendusesooritusena kraavide läbikaevamise 20 000 euro eest, oleks hageja kahju olnud asendussoorituse maksumuse (20 000 eurot) ja esialgselt kokkulepitud soorituse maksumuse (18 000 eurot) vahe 2000 eurot. Seega ei oleks kahjuks 18 000 eurot ega 20 000 eurot.
23.28.04.2014.a seisukohtades kostja rõhutas taas, et ei olekski saanud hagejale raieõiguse võõrandamise lepingute nr XXX ja nr XXX alusel kahju tekitada, sest ta on raieõigused võõrandanud OÜ-le XXX . Kostja ei oska öelda, kas hageja poolt kohtule esitatud metsakonsulendi XXX arvamuses esitatud andmed üleraide mahu osas vastavad tõele, sest kostja pole raieõigust teostanud. Kostja pole teadlik, kas hageja poolt väidetud üleraide on teostanud OÜ XXX , kellele kostja raieõiguse võõrandas, keegi kolmas isik või hageja ise. Hageja väited üleraide osas on segased, vastukäivad ja arusaamatud. Arusaamatuks jääb, kes väidetavat üleraiet teostas ja millal see üldse on teostatud.
24.Kostja pole hagejaga sõlminud 15.11.2012.a mingisugust kokkulepet. Kokkuleppe tekstist nähtub, et selle on kostja nimel sõlminud kolmas isik XXX , kes pole kostja juhatuse liige, osanik ega töötaja. Kostja pole XXXkasutanud oma majandus- või kutsetegevuses, väljastanud talle volikirju või andnud muul viisil õigust enese esindamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja volitanud XXX ’i hageja poolt esitatud kokkulepet enese nimel sõlmima. Hageja viidatud TsÜS § 131 lõiked 1 ja 3 ei ole asjakohased.
25.Hageja väited kahju iseloomu ja suuruse kohta on arusaamatud, segased ja vastukäivad. Hageja ei ole tõendanud et, kostja on rikkunud mõnda hageja ja kostja vahel jõus olevat lepingut. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja väidetava kahju ja kostja rikkumise vahel.
26.Hageja väidab, et 15.11.2012.a kokkulepet nr XXX ei ole täidetud. Kostja saab aru, et kokkuleppest nr XXX järgi ei ole hageja saanud sooritust, mis seisneb tema maal võsa raiumises ja kraavide korrastamises. Samas ei ole hageja teostanud vastusooritust, mis oleks seisnenud hageja maal asuva väheväärtusliku puidumassiivi üleandmises teisele poolele. Kuna tegemist on tehinguga, kus kaupa antakse teenuse vastu, siis tuleb eeldada kauba ja teenuse rahalist võrdsust. Hageja pole tõendanud, et tema poolt saadoleva soorituse maksumus on suurem, kui endale jäetud kauba maksumus.
27.Hageja väitis esialgses hagiavalduses, et tema XXX ja XXX kinnistutel maksab kraavide läbikaevamine 18 000 eurot. Jäi arusaamatuks, kas see summa oli esitatud koos käibemaksuga või ilma. Teiseks ületab 18 000 eurot mitmekordselt nende tööde maksumust, mida hagejale väidetavalt pole osutatud. Kostja küsis kolmelt äriühingult, kes tegelevad kraavide puhastamisega, kui palju maksab hagejale kuuluvatel XXX ja XXX kinnistustel kraavide puhastamise töö. Kostja sai hinnapakkumised. AS XXX (registrikood XXXX) hinnapakkumine oli 6 196 eurot+ käibemaks. XXX OÜ (registrikood XXX) hinnapakkumine oli 3 700 eurot + käibemaks ning OÜ XXX (registrikood XXX) hinnapakkumine oli 4 560 eurot + käibemaks.
28.Hageja on jätnud välja toomata, millist lepingut rikuti, milles rikkumine seisnes ja palju kahju iga rikkumisega tekitati. Hageja toob segaselt kirjeldades välja erinevaid kahjusid, kuid ülevaadet on väga raske saada. Ühest küljest väidab hageja, et tema jaoks ei oma tähtsust, kes raieõigust teostas, kui seda tehti ebakvaliteetselt. Teisest küljest väidab hageja, et raieõiguse võõrandamise lepingud nr XXX ja XXX ei ole üldse tema nõude aluseks. Samas on hageja nõudnud kahju tema kinnistute kahjustamise eest. 16.12.2013.a on hageja esitanud uue väite ning on leidnud, et töö käigus hävis metsa noorendik. Seega on hageja väited vastuolulised ja hageja seisukohad ei ole jälgitavad.
29.Puudub põhjuslik seos, sest hageja ise väidab, et raieõiguse võõrandamise lepingud nr. XXX 02.04.2013 ja XXX 12.05.2013 pole hagiavalduses nõude aluseks. Kostja pole sõlminud hagejaga 15.11.2012.a kokkulepet nr 30/07. Kokkuvõtlikult, hageja kahju kostja käitumise vahel pole põhjusliku seost. Kostja pole raieõigust XXX OÜ-le müünud eesmärgiga hagejale kahju tekitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
31.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja XXXi ühisomandisse kuuluvad Harju maakonnas Kõue vallas asuvad XXX ja XXX kinnistud; 2) hageja ja kostja sõlmisid 02.04.2013.a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 5/13, mis andis kostjale õiguse teostada raiet vastavalt metsateatisele nr XXX ; 3) hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2012.a raieõiguse võõrandamise lepingu nr XXX , mis andis kostjale õiguse teostada raiet vastavalt metsateatisele nr XXX .
32.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid ka 15.11.2012.a kokkuleppe nr 30/07, millest tulenevad kohustused jättis kostja osaliselt täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teostas hageja kinnistutel lubatust suuremat raiet ning kas kostja on tekitanud hagejale oma tegevusega kahju.
33.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga 15.11.2012.a lepingu nr 30/07, mille alusel pidi kostja muuhulgas tegema kraavide läbikaevamise. Kostja jättis läbi kaevamata XXX kinnistul 1,67 ha kraave ning XXX kinnistul 5,8 ha kraave, mille tõttu tekitas ta hagejale kahju, sest tegemata töö maksumus on 18 000 eurot. Samuti väitis hageja, et töö käigus hävitas kostja metsa noorendiku. Selle taastamiseks tuleb osta istikuid kokku 4668,75 euro eest, millele lisandub istutamise tööraha 1867,50 eurot.
34.Hageja leidis, et kuigi ta sõlmis kostjaga raieõiguse lepingud, oli kostjal õigus ainult raiuda kasvavat võsa ja väheväärtuslikke puid kraavidelt. Kostja teostas hageja kinnistul omavolilist raiet, tekitades sellega hagejale kahju, sest kinnistute väärtus vähenes. Hageja väiteid üleraie tegemise kohta tõendab XXX arvamus. Arvamuse järgi oleks hageja pidanud enamraiutud puude eest saama 3000 eurot ja raiesmiku uuendamine maksab ca 1000 eurot. Kostja volitas 15.11.2012.a kokkulepet sõlmima XXX . Kui viimasel volitusi ei olnud, oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama ja tehingu tühistama pärast seda, kui ta sai hageja 07.11.2013.a märgukirja. Hageja jaoks ei oma tähtsust, kes raie teostas, sest tema sõlmis lepingu kostjaga. Hageja nõude aluseks ei ole raieõiguse võõrandamise lepingud nr XXX ja nr XXX .
35.Kostja leidis, et ta ei ole hagejaga 15.11.2012.a kokkulepet sõlminud ega selleks XXXvolitanud. Nimetatud isik ei ole kostja juhatuse liige, töötaja ega esindaja. Tegemist oli esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehinguga, mida kostja tühistama ei pidanud. Samuti sõlmis hageja kostjaga raieõiguse võõrandamise lepingud nr XXX ja XXX , kuid kostja ise reaalselt raiet ei teostanud, sest ta võõrandas raieõigused edasi OÜ-le XXX . Kes tegelikult hageja kinnistutel ülemäärast raiet tegi ja millal see toimus, ei ole hageja tõendanud.
36.Hageja nõue ja väited on vastuolulised. Hagejal tekkinud kahju on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist ega põhjuslikku seost. Kostja tellitud hinnapakkumiste järgi kulub kraavide läbikaevamiseks oluliselt väiksem summa. Kui lepingus toodud kohustused oleksid jäänud täitmata, peaks hageja tekkinud kahjust maha arvama selle summa, mida lepingu teine pool äraveetava puidumaterjali tõttu ei saanud.
37.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole oma nõuet põhistanud ega tõendanud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas oma 19.02.2014.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et hagejal tuleb nõuet täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus selgitas, et hagejal tuleb kaaluda, kas kostja XXXOÜ on antud asjas õigeks kostjaks ning hagejal tuleb tõendada kostja nimel lepingu sõlminud isikul volituse olemasolu või seda, et nimetatud isikut kasutas kostja pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kohus selgitas, et kui kostja nimel tehingu sõlminud isikul volitust ei olnud, tuleb hagejal tõendada, et kostja kiitis sõlmitud lepingu hiljem heaks. Kohus selgitas hagejale, et ka lepingu rikkumist tuleb hagejal tõendada. Kohus andis hagejale aega nõude täiendavaks tõendamiseks ja põhistamiseks ning vajaduse korral kostja asendamise taotluse esitamiseks kuni 14.03.2014.a. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ei kohtu määratud tähtaegadel ega hiljem.
38.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Riigikohus on leidnud, et rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus raha nõudmiseks eraõiguses tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes (RK TKo 3-2-1-51-11, p 14).
39.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 15.11.2012.a on hageja poolt alla kirjutatud leping nr XXX (toimiku lk 4). Lepingus on selle teiseks pooleks märgitud kostja XXXOÜ, kelle eest on lepingu volitatud esindajana alla kirjutanud XXX . Vaidlus puudub selle üle, et XXX ei olnud kostja juhatuse liige ega kostja töötaja.
40.Lepingu järgi on pooled kokku leppinud kasvava võsa ja väheväärtusliku puu raiumises lepingus märgitud kuut kinnistut (sh XXX ja XXX kinnistul) läbivatel kraavidel, samuti raiutud materjali koondamises ja äravedamises. Leping nägi ette, et raie tulemusel saadud kauba omandiõigus läheb hagejalt üle XXXOÜ-le. Lepingus oli märgitud, et töövõtja teostab ka osaliselt kraavide läbikaevamise ja planeerimise ning läbi kaevatavad kraavid on toodud kokkuleppe lisas 1 toodud kaardil kollase joonega. Leping nägi ette, et töövõtja on töö nõuetekohaselt teostanud, kui raiutud kaup on ära veetud ja raie teostamise piirkond korrastatud ning tööandja poolt soovitud kraavid läbi kaevatud. Lepingule oli lisatud plaan kaevatavate kraavide asukohaga (toimiku lk 5).
41.Hageja on kostja vastu nõude esitamisel tuginenud nimelt ülaltoodud lepingule. Hageja on väitnud, et kostja jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, sest jättis kraavid osaliselt läbi kaevamata ning teostas lubamatut raiet. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et lepingu kostja nimel sõlminud isikul olid olemas selleks kostja volitused. Kostja on 15.11.2012.a kokkuleppe sõlmimist hagejaga eitanud. Seega tuli hagejal esitada kohtule XXXesindusõiguse aluseks olev dokument või tõendada nimetatud isiku pidevat kasutamist kostja majandus- ja kutsetegevuses. Samuti oli hagejal võimalik tõendada, et kostja on
15.11.2012.a lepingu hagejaga heaks kiitnud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja eeltoodut tõendanud.
42.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et XXX oli kostja esindaja või et kostja oleks esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud tehingu hiljem heaks kiitnud, ei saa hageja nõude esitamisel kostjal vastu nimetatud lepingule tugineda. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 130 lg 1 järgi peab teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, tehingu teise poole poolt tehingu mitteheakskiitmisel hüvitama tehingu poolele selle ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Seega pidi XXX vastutama hageja ees olukorras, kus kostja tehingut heaks ei kiida. Kostja vastusest nähtuvalt ei ole kostja tehingut heaks kiitnud.
43.Kuivõrd hageja nõude aluseks olev 15.11.2012.a tehing on tühine, ei saa sellest tehingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi, sest TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikku tagajärgi. Hageja viited TsÜS § 131 lõigetele 1 ja 3 ei ole asjakohased, sest nimetatud sätted reguleerivad olukorda, kus esindaja on rikkunud esindusõiguse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et XXX üldse oli õigus kostjat esindada. Seetõttu ei ole asjakohased hageja väited, et kostja oleks pidanud tehingu tühistama hiljemalt pärast seda, kui sai hagejalt pretensiooni. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 07.11.2013.a kuupäevaga on hageja koostanud kostjale pretensiooni (toimiku lk 6), milles nõudis 24 536,25 euro tasumist hiljemalt 18.11.2013.a. Kohtule esitatud pretensioon on allkirjastamata ning pretensiooni kättesaamist kostja poolt ei ole hageja tõendanud.
44.Lisaks eeltoodule ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud oma väidet, et tehingu teine pool jättis kaevamata kraavid XXX ja XXX kinnistutel. Vastava väite tõendamiseks ei ole hageja kohtule esitanud ühtegi tõendit, kuigi kohus selgitas nõude tõendamise vajadust hagejale korduvalt (kohtu 23.12.2013.a määruses ning 19.02.2014.a kirjas). Hageja ei ole tõendanud, millises mahus jäid kraavid läbi kaevamata. Hageja viidatud 15.11.2012.a kokkuleppes ei ole kaevatavate kraavide pikkust ära toodud. Lepingus ei ole ära toodud kraavide kaevamise töö maksumust.
45.Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt (toimiku lk 26) kulub XXX kinnistul ja XXX kinnistul 944 jm kraavide kaevamiseks ja kivide äraveoks koos käibemaksuga 22 920 eurot (ilma käibemaksuta 19 100 eurot). Kostja esitatud hinnapakkumistest nähtuvalt (toimiku lk 68-73) maksab kõigi kraavide läbikaevamine XXX ja XXX külades vastavalt kas 7435,20 eurot (koos käibemaksuga) või 4440 eurot (koos käibemaksuga) või 5472 eurot koos käibemaksuga. Arvestades kostja esitatud mitut hinnapakkumist, on hageja väited kahju suuruse kohta ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjale tasunud kraavide läbikaevamise eest 18 000 eurot, kuid ei saanud lubatud teenust.
46.Kohus selgitas hagejale hagiavalduse käiguta jätmisel (toimiku lk 16-17), et kaevamata kraavide nõude osas peaks hageja põhistama kahjunõude suurust ja välja tooma, millised olid need kulutused, mida ta ise lepingu täitmata jätmise tõttu kokku hoidis. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 5 tuleb kahju hüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja osundas, et kui kraavid jäid osaliselt läbi kaevamata, jäi hagejale järelikult osaliselt alles kasvav võsa ning väheväärtuslik puu, mille lepingu kohase täitmise puhul oleks teine pool pidanud
omandama. Hageja ei ole vaatamata kostja vastuväidetele ega kohtu selgitustele oma nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
47.Kohus leiab, et ka hageja väited lubatust suurema raie teostamise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja väited raieõiguste teostamise osas on vastuolulised. Ühelt poolt tunnistas hageja raieõiguse lepingute sõlmimist kostjaga, kuid teiselt poolt ta väitis, et tema nõudeõigus kostja vastu ei tulene nimetatud lepingutest.
48.Iseenesest on õiged hageja väited, et 15.11.2012.a leping raieõiguse teostamist otseselt ette ei näinud, sest lepingu kohaselt oli võimalik ainult kasvava võsa või väheväärtusliku puu raie kraavidelt. Metsaseaduse § 28 lg 11 nägi (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) ette, et raieks metsaseaduse mõttes ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Seega ei olnud kraavide puhastamisel võsast tegemist raiega.
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis kostjaga 02.04.2013.a kasvava metsa raieõiguse lepingu nr XXX (toimiku lk 30). Lepingu järgi oli XXX kinnistul lubatud raie teostamine metsateatise nr XXX järgi. Kes on kostja esindajana lepingule alla kirjutanud, lepingust selgelt ei nähtu, kuid antud lepingul kajastuv XXXOÜ esindaja allkiri erineb esindaja allkirjast lepingul nr XXX (toimiku lk 4) ning lepingus on viidatud kostja juhatuse liikmele XXX . Hageja on kohtule samuti esitanud kostjaga 12.05.2013.a esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr XXX (toimiku lk 32), mille kohaselt oli XXX kinnistul lubatud raie teostamine metsateatise nr XXX järgi. Kostja nimel lepingu allkirjastanud isiku allkiri erineb allkirjast lepingul nr XXX ning ka selles lepingus on viidatud kostja juhatuse liikmele. Kostja on raieõiguse lepinguid tunnistanud. Lubatud raiemahud XXX kinnistul nähtuvad metsateatisest nr XXX (toimiku lk 50-51).
50.Seega tuleneb asjas kogutud tõenditest, et raie teostamine XXX ja XXX kinnistutel toimus hageja poolt sõlmitud raieõiguste lepingute järgi. Hageja ei saa kostjale ette heita seda, et kostja teostas temale kuuluvatel kinnistutel lageraiet, ilma omamata selleks õigust 15.11.2012.a sõlmitud lepingu alusel.
51.XXX on koostanud XXX maaüksuse metsaeraldisel nr 1 teostatud raie mahu arvutuse (toimiku lk 28-29), samuti samal kinnistul metsaeraldisel nr 3 tehtud raie mahu arvutuse (toimiku lk 33-34). XXX i e-kirjast (toimiku lk 35) nähtub, et XXX kinnistu eraldisel 1 oli metsateatise järgi lubatud sanitaarraiega raiuda 108 tm, kuid tegelikult oli lagedaks raiutud 193,7 tm. Enam oli raiutud 85,7 tm. Eraldisel 3 oli lubatud harvendusraiega raiuda 5 tm, aga tegelikult oli raiutud lagedaks 42,2 tm ehk enam oli raiutud 37,2 tm. Kokku oli üleraie 122,9 tm. XXX avaldas arvamust, et selle raie eest ei ole metsaomanik raha saanud ja see võib olla ca 3000 eurot. 1 ha raiesmiku uuendamine maksab ca 1000 eurot. XXX arvates oli omaniku kahju 4000 euro ringis. Millal XXX teostatud raie mahu arvutuse ja oma arvamuse koostas, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kohus märgib, et kuivõrd hageja esitatud tõendite kohaselt tuvastas XXX lubatust suurema raide tegemise ainult XXX kinnistul, ei saa leping nr XXX (mis kajastas raie teostamist XXX kinnistul) iseenesest olla käesolevas vaidluses asjakohane.
52.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta sõlmis 03.06.2013.a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 13-9 (toimiku lk 46-48), millega ta võõrandas XXX OÜ-le kasvava metsa raieõiguse XXX kinnistul vastavalt metsateatisele nr XXX . Lepingu punkti 6.1. järgi kohustus raieõiguse ostja järgima metsaseaduses sätestatud raieõiguse sisu.
53.Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et kostja võõrandas raieõiguse edasi. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, kes või millal teostas temale kuuluval XXX kinnistul raiet, mis ületas metsateatises ette nähtud mahtu. Kostja on raie teostamist eitanud ning kostja väiteid
tõendab kohtu hinnangul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Iseenesest on õige hageja väide, et vaatamata võõrandamisele tuli raieõigust teostada õiguspäraselt ja metsateatises märgitud mahus, kuid kohtu hinnangul oleks hagejal nõude esitamisel kostja vastu tulnud tõendada, et nimelt kostja tegi XXX kinnistul raiet, mis ületas metsateatises märgitud mahtu. Hageja seda tõendanud ei ole.
54.Metsaseadus ei näe ette piiranguid raieõiguse võõrandamisele. Metsaseaduse § 37 lg 1 sätestab üksnes, et raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Vastavalt metsaseaduse § 37 lõikele 6 sõlmivad raieõiguse võõrandamisel võõrandaja ja omandaja kirjaliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Metsaseaduse § 37 lõike 7 järgi kaasneb raieõiguse võõrandamise lepinguga õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Metsaseaduse § 38 lg 1 järgi on raieõiguse ostja kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse kohta vormikohase teatise. Kostja esitatud tõenditest (toimiku lk 49) nähtub, et see teatis oli esitatud.
55.Seega ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et ülemäärasest raiest tekkinud nõude puhul kuulub tema nõue rahuldamisele just kostja suhtes. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, kes ja millal temale kuuluval XXX kinnistul ülemäärast raiet teostas. Kostja on tõendanud, et tema on raieõiguse edasi võõrandanud. Kui kostja hagejale kuuluval kinnistul raieõigust üldse ei teostanud, ei saa kostja olla vastutav selle väidetava kahju eest, mida tekitas ülemäärane raie.
56.Hageja väited selle kohta, milline kahju talle tekkis ülemäärase raie tegemise tagajärjel, on vastuolulised. Ühest küljest väitis hageja, et tema kahju seisnes uute istikute ostmise ja nende istutamisega seotud tööjõu kulus, kuid teisest küljest tõi hageja välja, et temale kuuluva kinnistu väärtus on vähenenud. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
57.Riigikohus (RK TKO 3-2-1-51-11, p 21) on leidnud, et kasvava metsa mahavõtmisega on kinnisasja eelduslikult kahjustatud, mistõttu hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi sel juhul eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Seega tuleb hüvitada metsa taastamise (eelkõige puude istutamise) kulud ja maksta lisaks hüvitis kinnisasja väärtuse (turuhinna) vähenemise eest (ainuüksi uute puude istutamisega ei tagata vähemalt üldjuhul kinnistu väärtuse taastamist). Samuti on Riigikohus leidnud, et hüvitisnõude puhul tuleb kohtul selgeks teha, mida ja mis alusel hageja nõuab (samas, p 28).
58.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud, milles täpselt seisneb tema kinnistu väärtuse vähenemisest tulenev kahju. Hageja on küll väitnud, et tema kinnistute väärtus on vähenenud ja seetõttu ta nõuab kahju 24 536,25 eurot, kuid kas või millise osa nimetatud summast moodustab kinnistu väärtuse vähenemisest tulenev hüvitis, hageja välja ei toonud. Kinnisasja väärtuse vähenemisest tuleneva kahjunõude suuruse peab tõendama hageja (RK TKo 3-2-1-121-08, p 18).
59.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 09.01.2014.a on Kalle Põld Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistust saatnud e-kirja (toimiku lk 31), mille järgi on ühe kuusetaime hinnaks 0,24 eurot,
millele lisandub käibemaks 20%. Seda, miks on istikuid vaja nimelt 18 675 ning millest tulenevalt on istikute tööraha 1867,50 eurot, hageja tõendanud ei ole vaatamata kohtu selgitustele. Eeltoodust tuleneb, et kuigi XXX arvamuse järgi on XXX kinnistul teostatud raiet metsateatises märgituga võrreldes suuremas ulatuses, ei ole hageja tõendanud sellest tuleneva kahju suurust ega seda, kes talle ülemäärase raiega kahju tekitanud on. Hageja nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.