Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Robert Pohlak (kostja) 10.12.2009 liitumislepingu nr 1740577 (tl 15) ning 19.11.2009 liitumislepingu nr 1737571 (tl 17), mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Samuti sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 10.12.2009 liitumislepingu nr 1740577 lisana soodushinnaga müügilepingu (tl 79-80), mille alusel kostja sai soodushinnaga sülearvuti ja modemi, ning 30.11.2009 liitumislepingu nr 1737571 lisana soodushinnaga müügilepingu (tl 82-84), mille alusel kostja sai soodushinnaga mobiiltelefoni. Kostja ei ole alates 2010. a märtsikuust arveid tasunud. Elisa Eesti AS loovutas 25.05.2012 nõude kostja vastu põhisummas 1412,68 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus (hageja), millele lisanduvad viivised. Loovutatud nõue sisaldab käitlustasu summas 766,94 eurot (12 000 krooni). Soodushinnaga müügilepingu nr 1737571 tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 18 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu (4 000 krooni). Soodushinnaga müügilepingu nr 1740577 tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu (8 000 krooni). Kostja ei olnud Elisa Eesti AS klient 18 kuud ega 24 kuud järjest. Liitumislepingute ning mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 412,68 (sh käitlustasu 766,94 eurot), viivise summas 1061,37 eurot. Kostja vastus Kostjale teadaolevalt tal võlgnevused Elisa eesti AS-i ees puuduvad. Kostja on täitnud kõik talle teadaolevad kohustused hageja ees, kostja ei ole varem saanud hagi lisadena esitatud arveid, nõude loovutamise teatist ning meeldetuletusi. Kostja vahistati 28.03.2010 ning viibib kuni käesoleva ajani kinnipidamisasutuses. Kostja abikaasa Kati Pohlak (toonane elukaaslane) teavitas Elisa Eesti AS-i, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, tal ei ole võimalik sealt arveid tasuda ning soovis võimalikud võlgnevused hüvitada, seda tal teha ei võimaldatud. Kati Pohlak tasus 2012. a rea kostja võlgnevusi, mille kohta oli informatsioon olemas. Hageja väidetava võlgnevuse kohta puudusid kostjal kuni hagi materjalide saamiseni igasugused andmed. Hagile lisatud materjalides puuduvad liitumislepingutes viidatud dokumendid „Elisa Eesti AS Üldtingimused“ ja „Hinnakiri“. Hagile on lisatud „Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused“. Hageja nõue ei põhine Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutel. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad hagis nimetatud arvete, nõude loovutamise teatise, võlateatise ja hagihoiatuse esitamist kostjale. Kõigis hagis loetletud arvetel, 29.05.2012 teatisel nõude loovutamise kohta, 30.07.2012 võlateatisel ning 03.10.2013 hagihoiatusel on märgitud kostja aadressiks Rehe 24, Viljandi. Kostja on alates 28.03.2010 viibinud erinevates kinnipidamisasutustes (Tartu ja Viru vanglas), dokumente ei ole toimetatud vastavalt TsÜS § 69 lõikele 2 kostja elu- või asukohta. Kostja ei ole mobiilsideteenust alates 28.03.2010 kasutanud. Kostjal puudub alates 28.03.2010 kuni käesoleva ajani võimalus mobiilsideteenust kasutada. Mai kuni september 2010 arved on esitatud miinimumsummas, kosja ei ole teenust reaalselt kasutanud. Jätkates arvete esitamist, teades et kliendil puudub igasugune võimalus tema teenust kasutada, ei ole hageja käitunud heas usus. Ka

viivisenõude esitamine ei vasta hea usu põhimõttele, kuivõrd kostja ei saanud alates 28.03.2010 teenust kasutada. Hageja vastus Kostja ei ole tõendanud, et Kati Pohlakul takistati võlgnevust tasuda. Hageja ei nõustu kostja väitega, et Kati Pohlak on kohe pärast kostja vahistamist teatanud kostja viibimiskohast. Isegi kui ta oleks seda teinud, siis ei olnud tal õigust muuta andmeid ilma volituseta. Nähtuvalt Elisa Eesti AS-lt saadud kinnituskirjast, teavitati kostja viibimiskohast 30.04.2012 (tl 104). Elisa Mobiilsideteenused AS on kustutatud seoses ühinemisega 23.03.2007. Elisa Mobiilsideteenused AS-i teenuste kasutamise üldtingimused olid kinnitatud 29.11.2005, liitumislepingud ning soodushinnaga müügilepingud olid sõlmitud 19.11.2009, 30.11.2009 ning 10.12.2009. Sel ajal kehtisid üldtingimused, mis olid kinnitatud 29.11.2005, kuid lepingutes pandi kirja uue ärinime järgi üldtingimuste pealkiri. Elisa Eesti AS ei muutnud kinnitatud üldtingimuste pealkirja ning alles 12.05.2011 kinnitati uued üldtingimused (90-102). VÕS § 41 kohaselt peab kostja tõendama, et ta ei oleks lepingut sõlminud, kuna Elisa Eesti AS kasutas lepingute sõlmimisel Elisa Mobiilsideteenused AS teenust kasutamise üldtingimusi. Arvete, meeldetuletuste ja nõude loovutamise teate saatmisel lähtus Elisa üldtingimuste p 10.2 lausest 2, mille kohaselt kirjalikud teated saadetakse kas kliendi poolt avaldatud postiaadressil paberkandjal, e-posti aadressil, elektroonselt internetipanga postkasti või elektroonselt Elisa iseteenindusbüroo kaudu. Vastavalt teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 7.7 ei vabasta arvete mitte kättesaamine klienti arvete tasumise kohustusest. Arve mittesaabumisel saab infot tasumisele kuuluva summa kohta Elisa infotelefoni vahendusel, Elisa esindusest või Elisa volitatud esindajalt. Kostjale saadeti arved tema poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile Rehe 24, Viljandi. Kostja abikaasa ei ole aastal 2010 teavitanud Elisat kostja viibimiskohast. Riigikohus on 14.03.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-08 olnud seisukohal, et kui lepingu järgi kohustub pool tasuma teenuste eest esitatud arve alusel, tuleb kasutatud teenuste eest tasuda ka arve mittesaamise korral. Arved olid väljastatud miinimumarve kasutamata summadele. Liitumislepingutest nähtuvalt sellise kõnepaketi kasutamisel, mille osas kehtib miinimumarve, kehtib miinimumarve nõue ka perioodil, mil kliendile on mobiiltelefoniteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Kui klient ei saa nimetatud perioodil mobiilsideteenuseid osaliselt kasutada, kohustub ta tasuma Elisale miinimumarveid kuni mobiiltelefoniteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. 08.04.2014.istung Tunnistaja Kati Pohlak vande all antud ütluste kohaselt paigutati kostja 28.03.2010 arestimajja, pärast mida tegeles Kati Pohlak kostja asjadega. Kostja palus uurida tema võlgade kohta ja tegi aprillis volituse. Kati Pohlak pöördus sellega Elisa esindusse Tartu kaubamajas, see võis olla aprillis 2010. Volitust vastu ei võetud, kuna tol hetkel ei olnud kostja ja Kati Pohlak abielus. Kati Pohlak jättis Elisasse oma kontaktandmed, ütles, et võib ostetud arvuti tagastada, seda ei soovitud. Kati Pohlak võttis 2012. a pangast laenu ning maksis ära võlad, mis tulid kohtutäiturite käest. Ei oleks olnud probleem maksta ära Elisa võlg, kui see oleks teada olnud. Kati Pohlak arvab, et kostja ei pea võlgnevust maksma. Kati Pohlak jättis Elisasse oma kontaktandmed ning teavitas, et Robert Pohlak viibib vanglas. 2010 veebruarini elas Kati Pohlak Viljandis, edaspidi Tartus. Volitus oli kirjalik, aga seda ei ole alles. Kati Pohlak teavitas ebaõnnestunud käigust ka kostjat, kes arvas, et ju on tuttavad või sõbrad tema arve ära maksnud. Hageja esindaja Elina Madal jääb esitatud nõude juurde. Kostja esindaja vandeadvokaat Roman Levin jääb esitatud põhjenduste juurde ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole esitanud konkreetselt neid tingimusi, millele on kostja ja Elisa Eesti AS 2009. aastal sõlmisid. Hageja on küll väitnud, et lepiti kokku mobiilsideteenused, kuid selle kohta pole esitatud ühtki dokumenti. Pole teada, millistes tingimustes pooled kokku leppisid. Käsitlustasu 766,93 eurot on ilmselgelt liiga suur, ebamõistlik ning kahjustab lepingu teist poolt. Tegemist on tarbijalepinguga.

KOHTU PÕHJENDUSED

24.03.2010

296,06

2000532910 156,29

4.05.2010

262,33

2000664619 70,24

21.05.2010

116,11

2000794472 70,24

15.06.2010

113,47

2001005022 70,24

15.07.2010

110,31

2001141924 70,24

18.08.2010

106,73

2001257242 805,28 (sh käitlustasu 766,94 20.09.2010 eurot)

56,36

raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hageja on esitanud põhivõlgnevuse nõude summas 1 412,68 eurot, mis sisaldab ka käitlustasu 766,94 eurot. Võlgnevus kasutatud teenuse ning miinimumarve kasutamata summa eest vastavalt tasumata arvetele on 645,74 eurot. Vastavalt liitumislepingutele, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve nõue kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilsideteenuste osutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilsideteenuseid osaliselt kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa’le miinimumarveid kuni mobiilsideteenuse kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Arved nr 2000374461, 2000794472, 2001005022, 2001141924, 2001257242 on esitatud miinimumsummas ning kostja ei ole teenust reaalselt kasutanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja kasutas kõnepaketti, mille osas kehtis miinimumarve. Samas ei ole kostja sellele ka vastu vaielnud. Kostja on leidnud, et miinimumsummas arvete esitamine olukorras kus Elisa Eesti AS teadis, et kostja ei saa teenust kasutada, või olukorras, kus Elisa Eesti AS-ile oli näha, et kostja teenust ei kasuta, on arvete esitamise jätkamine hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtet on Riigikohus selgitanud näiteks 7.11.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Käesoleval juhul on kostja sattunud võlgnevusse mobiilsideteenuse arvete tasumisega. Tasumata arvetest esimesed kaks sisaldavad võlgnevust reaalselt tarbitud teenuse eest, järgmised viis on esitatud miinimumsummas, ilma et kostja oleks teenust kasutanud. Et kostja teenust ei kasutanud, oli nähtav ka hagejale. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et sellistel asjaoludel lepingu jätkamine ning miinimumsummas arvete esitamise jätkamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista arvete nr 2000374461 ja 2000532910 alusel, mis sisaldasid tasu reaalselt tarbitud teenuse eest, põhivõlgnevus 326,44 eurot ning esimese kahe miinimumsummas esitatud arve nr 2000664619 ja 2000794472 alusel 140,48 eurot, kokku 466,92 eurot.

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et kostja sai müügilepingu nr 1737571 alusel soodushinnaga mobiiltelefoni, mille eest tasus 4 890 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 18 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine või peatamine kostja poolt või Elisa Eesti AS initsiatiivil kostjapoolse rikkumise tõttu tõi kaasa käsitlustasu liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks (4 000 krooni). Soodushinnaga müügilepingu nr 1740577 alusel sai kostja sülearvuti ja modemi, mille eest tasus 1 950 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine või peatamine kostja poolt või Elisa Eesti AS initsiatiivil kostjapoolse rikkumise tõttu tõi kaasa käsitlustasu liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks (8 000 krooni). Kostja ei olnud Elisa Eesti AS klient 18 kuud ega 24 kuud järjest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või teenuspaketi vahetamise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuseosutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine tüüptingimus. Kuna käitlustasu ettenägevad tingimused on tühised, jätab kohus hageja põhinõude käitlustasu osas , s.o 766,94 euro ulatuses rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.