Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue Nordea Bank Finland Plc (hageja) esitas 28.02.2014 Tartu Maakohtule hagi Andres Aasmaa (kostja I) ja Aire Leppiku (kostja II) vastu, milles nõuab kostjatelt 56 238,17 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 25.05.2004 laenulepingu nr 0932082376100 (leping I), mille raames on sõlmitud kolm muudatust. Lepingu I ja selle muudatuste alusel maksis hageja kostjatele välja kokku 76 694 eurot (63 912 + 6391 + 6391). Hageja ja kostjad sõlmisid 31.05.2005 laenulepingu nr 01220823762 (leping II), mille raames on sõlmitud kaks muudatust. Lepingu II ja selle muudatuste alusel maksis hageja kostjatele välja kokku 31 188,88 eurot (2428,64 + 9586,75 + 6391,16 + 12 782,33). Lepingu I täitmist tagas 25.05.2004 sõlmitud käenduslepingu järgi Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx. Samuti tagasid lepingute I ja II nõuetekohast täitmist 25.05.2004, 26.11.2004 ja 04.10.2006 sõlmitud ühishüpoteegiga koormamise leping, ühishüpoteegi seadmise leping ja ühishüpoteegikande muutmise leping. Kuivõrd kostjad lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja 22.12.2008 lepingud I ja II ennetähtaegselt üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 16.01.2009. Kui kostjad ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingute I ja II ülesütlemist, realiseeris hageja täitemenetluses aadressil XXXX tagatiseks olnud kinnisasja. Kinnisasi võõrandati kordusenampakkumisel hinnaga 83 000 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 74 659,47 eurot. Saadud summa arvelt tasuti lepingu I põhiosa võlgnevus 69 954,35 eurot, vähendati lepingu II põhiosa võlgnevust 828,54 eurot, tasuti krediitkaardi võlgnevus 1662,36 eurot, arvelduslaenu võlgnevus 2075,14 eurot ning arvelduskonto nr XXXX teenustasude võlgnevus 139,08 eurot. Kuna saadud summa ei olnud piisav kogu võlgnevuse katmiseks, on hagejal kostjate vastu nõue summas 56 238,17 eurot, millest põhinõue on 25 052,19 eurot, intressid 4395,53 eurot ja viivis 26 790,45 eurot. Hageja ei nõustunud kostjate seisukohaga nõude aegumise osas. Täitedokumendi täitmiseks esitamise tagajärjeks on nõude aegumise katkemine. Hageja arvates saab aegumistähtaega hakata uuesti arvestama täitemenetluse lõpetamisest alates, sest alles siis selgub lõplik nõude suurus. Enne tagatiseks olnud kinnisasja realiseerimist ei olnud selge, kas ja kui suures ulatuses saab hageja nõue kinnistu müügist saadud raha arvelt rahuldatud. Hageja hinnangul on ebamõistlik nõuda, et paralleelselt läbiviidava täitemenetlusega peab hageja aegumise vältimiseks esitama kohtule hagi. Kui tagatise müügist saadud raha arvelt saab rahuldatud kogu hageja nõude, puudub hagejal vajadus hagi kohtule esitamiseks. Kui arvestada aegumistähtaega kostjate tõlgenduse kohaselt täitmisavalduse esitamisest alates, siis piirab see hageja võimalusi oma õigusi kaitsta ning juhul kui täitemenetlus kestab üle kolme aasta, ei olekski hagejal võimalik oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Hagi on esitatud peale täitemenetluse lõppu allesjäänud võlgnevuse väljamõistmiseks. Täitemenetluse lõpetamise otsus tehti 29.07.2011. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 25.05.2004 laenulepingust nr 0932082376100 koos lepingu lisade ja muudatustega, arvelduskonto nr 17000425555 väljavõttest 28.05.2004, 29.11.2004 ja 25.01.2005 seisuga, 31.05.2005 laenulepingust nr 01220823762 koos lepingu lisade ja muudatustega, arvelduskonto nr 17000425542 väljavõttest 06.06.2005, 09.10.2006 kuni 13.10.2006 ja 03.05.2007 seisuga, 25.05.2004 käenduslepingust koos lisadega, 25.05.2004 kinnistu müügilepingust, ühishüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest, 26.11.2004 ühishüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust, 04.10.2006 ühishüpoteegikande muutmise lepingust, 23.12.2008 teatest laenulepingute ülesütlemise kohta, kinnisvara kordusenampakkumise aktist, eraisiku laenulepingu üldtingimustest, panga üldtingimustest, laenulepingute tagasimaksmise ajaloost ja 29.07.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusest (tl 12-77, 121). Kostjate vastus hagile Kostjad ei vaidle vastu hageja esitatud faktilistele asjaoludele, vaid nõustuvad hagejaga selles, et on sõlmitud lepinguid I ja II rikkunud, mistõttu ütles hageja lepingud I ja II ennetähtaegselt üles ning võõrandas kohustuste täitmise tagatiseks olnud kinnisasja, vähendades lepingutest I ja II tulenevaid võlgnevusi tagatise müügist saadud summa ulatuses. Kostjate hinnangul on hageja nõue aegunud. Kostjate vastuste kohaselt muutus hageja lepingutest I ja II tulenev nõue pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist sissenõutavaks alates 2(4)

17.01.2009 ning sellele kohaldub kolme-aastane aegumistähtaeg. Aegumine katkes ja algas uuesti täitmisavalduse ning täitedokumendi (25.05.2004 notariaalne leping nr 2307) täitmiseks esitamisega 26.02.2009. Uueks aegumise tähtajaks sai seega 26.02.2012, mil hageja oleks pidanud oma nõude kohtusse esitama. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 28.02.2014, keelduvad kostjad oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kostjad paluvad kohaldada aegumist ja teha asjas vaheotsuse nõude aegumise osas. Kostja II peab oluliseks rõhutada, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega aegumine katkeb ja algab uuesti täitemenetluse alustamisega, mitte selle lõpetamisega, ning aegumistähtaega tuleb hakata uuesti arvestama alates täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamisest. Kostja II nõustub hagejaga selles, et alles pärast täitemenetluse läbiviimist on selge, kui suures ulatuses saab sissenõudja nõue rahuldatud, kuid leiab, et põhjendatud ei ole võimaldada hüpoteegipidajale täitemenetluses rahuldamata nõude osas täiendavat aegumistähtaega täitemenetluse lõpetamisest alates. Asjaolu, et täitemenetluses ei pruugi saada rahuldatud kõik nõuded, mis võivad aeguda enne täitemenetluse lõppu, on krediidiasutuse risk, millega tuleb arvestada juba laenulepingute sõlmimisel, hüpoteekide seadmisel ning ka täitemenetluses avalduste ja taotluste (sh vara alla hindamiseks ja kordusenampakkumise korraldamiseks) esitamisel. Kostja II lisas vastusele koopia 26.02.2009 täitmisteatest täiteasjas nr 186/2009/915 (tl 104-106). Kohtu põhjendused

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on käesoleval ajal TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi 10 aastat (enne 05.04.2011 30 aastat) täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 17.01.2009, tekkis hagejal viidatud ajast õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses sundtäitmist.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.