Kohtulahend

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud Harju Maakohtu 14.06.2012 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 otsusega tühistas ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.06.2012 otsuse tunnustatud nõude suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ja jaotas maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud järgmiselt: XXXAS menetluskulud jätta 22 % ulatuses AS XXX kanda ja 78 % ulatuses tema enda kanda; AS XXX menetluskulud jätta 78 % ulatuses XXXAS kanda ja 22 % ulatuses tema enda kanda; OÜ XXX (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulud jätta tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 otsus jõustus 15.12.2012. 14.01.2013 esitas hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja taotles menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 3072,68 eurot, mis koosnevad riigilõivust 479,33 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3460 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 otsusega jäeti hageja menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda, siis palub hageja kostjalt välja mõista 3072,68 eurot. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 14.01.2013 esitas XXXAktsiaselts taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja taotles menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 927,85 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest summas 872,85 eurot ja riigilõivust 55 eurot. Kostja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastus kostja menetluskuludele Kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendamatu ning tuleks seetõttu jätta osaliselt rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja 1 menetluskulud ei ole põhjendatud vähemalt 2568,30 euro ulatuses. Arvest nr 21205091 nähtub, et kostja I on teinud maakohtus (enne kohtuotsuse teatavaks tegemist) kulutusi õigusabile summas 1782,50 eurot (arvestamata käibemaksu), s.o 15,5 tunni ulatuses. Õigustoimingute kirjelduste järgi ei ole sellises ulatuses õigusabikulud põhjendatud. Kuna kostja 1 ja tema esindaja on juba 27.04.2012 toimunud nõupidamisel vaadanud üle vaidluse materjalid (hagiavaldus on 7 lk pikk), siis ei ole enam 09.05.2012 nende samade materjalidega täiendav tutvumine põhjendatud, eriti veel 2,5 tunni ulatuses. Seega ei ole 09.05.2012 õigusabikulu 2,5 tunni eest summas 287,50 eurot vajalik ega põhjendatud. Kuna juba 27.04.2012 on kostja 1 esindaja teinud kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, siis puudus kostja 1 esindajal vajadus 02.05.2012 kostja 1 endise esindajaga menetlustähtaja pikendamise teemadel suhelda. Kohtu vastusega (mis ei ole määrusena vormistatud) tutvumine on küll õigusabikulu, kuid kui tutvuda

tuleb üksnes kohtu üherealise vastusega, siis ei saa sellisele toimingule kuluda kindlasti rohkem, kui 1 minut. Lisaks sellele ei ole kliendile aruandluse koostamine õigusabikulu, mis TsMS § 175 lg 1 mõttes teiselt poolelt välja tuleb mõista. Seega ei ole 02.05.2012 õigusabikulu 0,5h eest summas 57,50 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Kostja 1 on oma esindajaga 27.04.2012 vaidluses tähtsust omavate asjaolude arutamiseks nõu pidanud, sh ka materjalidega tutvunud. Ilma mistahes uute asjaolude ilmnemiseta on kostja 1 esindaja taas kord pidanud kliendiga nõu faktiliste asjaolude täpsustamiseks ning õigusliku positsiooni kooskõlastamiseks. Kui lepinguline esindajaga kliendiga kohtub, siis teeb ta selgeks kliendi positsiooni ja tutvub asja materjalidega (antud juhul on kostja 1 esindajal kulunud selleks 27.04.2012 kokku 1,25 tundi). Täiendav faktiliste asjaolude täpsustamine ja positsiooni kooskõlastamine kliendiga oleks ilmselt põhjendatud olukorras, kus mõni menetlusosalistest (näiteks hageja) esitab menetluse käigus uusi asjaolusid või tõendeid. Antud juhul keegi uusi tõendeid ega asjaolusid ei esitanud. Hageja nõude täpsustus on esitatud enne seda, kui kostja 1 esindaja asjaga tegelema hakkas. Seega ei ole 09.05.2012 õigusabikulu 1,5 tunni eest summas 172,50 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Kostja I 14.05.2012 vastuse koostamisele kulunud 5,75 tundi on liiga pikk aeg. Kõigepealt on oluline see, et 27.02.2012 on kostja 1 oma vastuse hageja hagile juba esitanud. Kostja 1 on 14.05.2012 vastuses osaliselt korranud enda poolt varasemalt esitatud vastuväiteid. 14.05.2012 vastuse sisuline osa on kokku 4,5 lk, mis koosneb olulises osas asjaolude kirjeldamisest. Ka on dokument vormistatud viisil, et ühele leheküljele on mahutatud vähem teksti, kui tavalise dokumendi vormistuse puhul. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kostja 1 poolt 14.05.2012 kantud õigusabikulu 5,75 tunni eest summas 661,25 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on sellise vastuse koostamisele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud kõige rohkem 2 tunni ulatuses, mis hõlmab mh ka dokumendi kliendile ülevaatamiseks saatmist, allkirjastamist kostja 1 esindaja poolt ja kohtule edastamist. Kuna 22.05.2012 seisuga oli kostja 1 esindaja hästi kursis kõikide vaidluse asjaoludega, hageja nõude ja kostjate poolt esitatud vastuväidetega, siis ei ole kohtuistungiks täiendav ettevalmistamine 2 tunni ulatuses põhjendatud. Hageja viimane menetlusdokument maakohtus on esitatud 20.04.2012, s.o enne seda, kui kostja 1 esindaja vaidlusega tegelema hakkas. Kostja I esindaja oli nädal enne istungit esitanud kohtule kostja 1 vastuse, kus kostja 1 esindaja esitas kõik võimalikud vastuväited hageja nõudele. Ka istungil on kostja 1 esindaja öelnud, et kostja 1 jääb oma vastuväidete juurde ning täiendavaid taotlusi tal ei ole. Seega ei ole kostja 1 poolt 22.05.2012 kantud õigusabikulu 3,5 tunni ulatuses summas 402,50 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Põhjendatuks saab lugeda üksnes kostja 1 esindaja osalemist kohtuistungil, seega õigusabikulu 1,5 tunni eest summas 172,50 eurot (arvestamata käibemaksu). Kostja I 24.05.2012 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamisele ei saanud kuluda 0,5 tundi. Kostja 1 24.05.2012 taotlus on vähem kui pool lehekülge pikk ning koosneb põhilises osas protokolli tsiteerimisest. Samuti on kostja 1 palunud protokolli parandada osas, mis ei omanud vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust. Seega ei ole kostja 1 poolt 24.05.2012 kantud õigusabikulu 0,5 tunni ulatuses summas 57,50 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on sellise taotluse koostamisele kulunud aeg vajalik ega põhjendatud maksimaalselt 10 minutit, mis hõlmab ka kliendiga kooskõlastamist, kostja 1 esindaja poolt allkirjastamist ning kohtule ja menetlusosalistele edastamist. Hageja on seisukohal, et kostja 1 poolt maakohtus tehtud kulutused õigusabile ei ole põhjendatud ega vajalikud vähemalt 10,58 tunni ulatuses kokku summas 1217,05 eurot (arvestamata käibemaksu). Arvetest nr 21208098, nr 21210028 ja nr 21211082 nähtub, et kostja 1 on teinud ringkonnakohtus kulutusi õigusabile summas 2185 eurot (arvestamata käibemaksu), s.o 19 tunni ulatuses. Õigustoimingute kirjelduste järgi ei ole sellises ulatuses õigusabikulu aga kuidagi põhjendatud. Maakohtu otsusega tutvumine, selle kätte saamise kinnitamine ja edastamine kliendile ei saanud kostja I esindajal kuidagi võtta aega 1 tund. Maakohtu otsusest nähtub, et kohtu põhjendused on toodud üksnes kahel ja poolel leheküljel. Seega ei ole kostja 1 poolt 14.06.2012 kantud õigusabikulu 1 tunni eest summas 115 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on otsuse kätte saamise kinnitamisele, otsusega tutvumisele (sisuliselt 2,5 lk) ja kliendile edastamisele kulunud aeg põhjendatud kõige rohkem 15 minuti ulatuses. Apellatsioonkaebuse projekti koostamisele ja selle kooskõlastamisele kliendiga ei saanud kuidagi

kostja 1 esindajal kuluda 7,5 tundi. Apellatsioonkaebuse sisuline osa on 7 lehekülge pikk. Dokumendi vormingu tõttu mahub aga ühele leheküljele tunduvalt vähem teksti, kui tavaliselt A4 leheküljele mahuks. Samuti kattuvad paljud apellatsioonkaebuses esitatud väited kostja 14.05.2012 vastuses esitatud väidetega. Eeltoodut silmas pidades ei ole kostja 1 poolt 13.07.2012 kantud õigusabikulu 7,5 tunni eest summas 862,50 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on apellatsioonkaebuse koostamisele, selle kooskõlastamisele kliendiga ja esitamisele kulunud aeg põhjendatud kõige rohkem 2,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu 07.08.2012 määrusega (apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest teavitamine) tutvumine ei saanud kostja 1 esindaja võtta 0,25 tundi. Menetlusse võtmise määruse näol on tegemist lühikese formaalse dokumendiga, millega tutvumine ei võta vandeadvokaadil aega 15 minutit. Samuti ei ole selle kliendile edastamine toiming, mis esindajal üle 1 minuti aega võtaks. Seega ei ole kostja 1 poolt 09.08.2012 kantud õigusabikulu 0,25 tunni eest summas 28,75 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja selle esitamine ei saanud kostja 1 esindajal võtta 4 tundi. Hageja vastuapellatsioonkaebus on sisuliselt 2 lk pikk ja oli esitatud üksnes maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotuse peale, millest tulenevalt ei saanud sellega tutvumine kostja 1 esindajal kuigi kaua aega võtta. Kostja 1 vastus hageja vastuapellatsioonkaebusele on sisuliselt 1,5 lk pikk, millest tulenevalt ei saanud ka selle koostamine võtta rohkem aega kui 45 minutit. Seda, mis kirjavahetust kostja 1 ja tema esindaja pidasid ei ole võimalik hagejal hinnata, kuid niivõrd lühikeste menetlusdokumentide koostamise kooskõlastamine ei saanud olla kostja 1 esindaja jaoks oluline ajakulu. Seega ei ole kostja 1 poolt 24.08.2012 ja 27.08.2012 kantud õigusabikulu kokku 4 tunni eest summas 460,00 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on hageja vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, selle kliendiga kooskõlastamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg põhjendatud kõige rohkem 1 tunni ulatuses. Kostja 1 esindajal ei saanud kuidagi hageja 28.08.2012 vastusega tutvumine ja selle kliendile edastamine võtta aega 1,25 tundi. Hageja vastus kostja 1 apellatsioonkaebusele on sisuliselt 5 lk pikk. Seega ei ole kostja 1 poolt 28.08.2012 kantud õigusabikulu 1,25 tunni eest summas 143,75 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on sisuliselt 5 leheküljepikkuse dokumendiga tutvumiseks ja selle kliendile edastamiseks põhjendatud ajakulu maksimaalselt 15 minutit; 30.10.2012 toimus asjas ringkonnakohtu istung. Istungiks ettevalmistamine, istungil esindamine ning kliendile ülevaate andmine istungist ei saanud kostja 1 esindajal võtta 3,25 tundi. Istungi toimumise ajaks olid pooled esitanud kohtule nii oma apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse ning vastuse teise poole kaebusele. Kostja 1 esindaja on ka istungil öelnud, et jääb apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde ning midagi täiendada ei soovi. Seega ei saanud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine kostja 1 esindajal nii palju aega võtta. Istungiprotokollist nähtub, et istung kestis ligikaudu 1 tund. Ka ülevaate andmine istungist ei saanud kostja 1 esindajal olulisel määral aega kulutada, sest istung oli lühike ja uusi asjaolusid seal ei esitatud. Seega ei ole kostja 1 poolt 30.10.2012 kantud õigusabikulu 3,25 tunni eest summas 373,75 eurot (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on eelnimetatud istungiga seotud ajakulu põhjendatud kõige rohkem 2 tundi. Ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja selle kliendile edastamine ei saanud kostja 1 esindajal võtta aega 0,5 tundi. Samuti ei saanud kohtute seisukohtadest ülevaate tegemine kliendile kostja 1 esindajal võtta aega 0,5 tundi. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et ringkonnakohtu põhjendusi on seal üksnes 1,5 lk. Seega ei ole kostja 1 poolt 14.11.2012 kantud õigusabikulu 0,5 tunni eest summas 57,5 eurot (arvestamata käibemaksu) ja 20.11.2012 kantud õigusabikulu 0,5 tunni eest summas 57,5 (arvestamata käibemaksu) vajalik ega põhjendatud. Hageja hinnangul on ringkonnakohtu otsusega tutvumise, selle kliendile edastamise ja kohtuotsuste kohta ülevaate koostamisega seotud ajakulu kokku põhjendatud kõige rohkem 0,5 tunni ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja 1 poolt ringkonnakohtus tehtud kulutused õigusabile ei ole põhjendatud ega vajalikud vähemalt 11,75 tunni ulatuses kokku summas 1 351,25 eurot (arvestamata käibemaksu). Kostja 1 õigusabikulud olid 507,50 euro (arvestamata käibemaksu) võrra suuremad kui hagejal. Samas ei saa kostja 1 menetluskulud olla nii suures summas põhjendatud, kuna: kostja 1 esindaja

asus kostjat 1 esindama ajal, mil maakohtu menetlus oli juba poole peal – kostja 1 oli hagile vastanud ja hageja poolt olid kõik täiendavad menetlusdokumendid ja tõendid maakohtule esitatud; hageja esitatud menetlusdokumendid on oluliselt pikemad kui kostja 1 menetlusdokumendid, kuna hagejal lasus tõendamiskoormis. Kostja 1 võis piirduda ja piirduski väidetega, et hageja ei ole nõuet tõendanud; kõik tõendid asjas esitas hageja (kuna hagejal lasus tõendamiskoormis), kostja 1 ei esitanud ühtegi tõendit (tal polnud tarvis neid esitada, kuna tal ei lasunud tõendamiskoormist). Seega on kostja 1 lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt summas 1 399,20 eurot (3967,50 – 2568,30). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista kostja 1 kantud õigusabikuludest 22% ehk 307,82 eurot. Lisaks õigusabikuludele tuleb hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista ka 22% kostja 1 tasutud riigilõivust ehk 55,00 eurot. Kostja 1 vastus hageja menetluskuludele Kuna pooled vaidlesid samade asjaolude üle ja koostasid sarnaseid menetlusdokumente jne, siis õigusabile kulutatud kohtumaht saaks seetõttu olla sarnane, mistõttu palub kostja 1 juhul, kui kohus hageja 03.04.2014 vastuväiteid võtab arvesse, vähendada ka hageja õigusabikulu mahtu 12,2 töötunnile. Kogu ajakulu kokku on kostjal väiksem kui hagejal. Hageja kulutas 28.08.2012 kostja apellatsioonkaebusega tutvumise, toimikuga tutvumise ja kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 6,75h kui kostja kulutas 24.08-28.08.2012 samale toimingule 4h jne. Hageja peab põhjendatuks enda poolt ülevaadete koostamist kliendile tõendite saamiseks ja saadud tõendite analüüsi 04.04.2012, 20.04.2012 kokku 7h ulatuses, kuid samas hageja ei pea põhjendatuks, et kostja neid tõendeid analüüsib ja hageja menetlusdokumentidele vastuseid koostab sarnases ja pigem isegi väiksemas ulatuses ajakuluga. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seotud menetluskulusid ei saa teiselt poolelt välja mõista, kuigi hageja on seda ebaõigesti taotlenud 1,75h ulatuses (arve 014-2013). Kostja ei pea mõistlikuks ajada järge iga väikse kulutuse peale, mida hageja on teinud ning arvestada tuleb menetlusele kulunud õigusabi kogumahtu. Praegusel juhul on see kostjal oluliselt väiksem võrreldes hagejaga. Kostja palub jätta rahuldamata hageja menetluskulud, mida kohus ei pea põhjendatuks. Kindlasti ei saa välja mõista kulusid, mis on tehtud seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega. Kostja vaidleb vastu 03.04.2014 vastuväidetele, mis on esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja poolt tsiviilasjas kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja on arvetes detailselt välja toonud iga toimingu peale kulunud aja ning dokumente ning tööde mahtu realistlikult hinnates on arusaadav, et toiminguteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Menetluses oli palju raamatupidamisdokumente, milliste analüüsi ja õigusliku tõlgendamise peale kulus palju aega. Hagil endal oli 47 lisa, rääkimata teiste hageja menetlusdokumentide lisadest nagu näiteks hageja 20.04.2012 nõude täpsustus, millel oli 44 lisa. Kostja, kes ei olnud nendest tehingutes osapoolteks pidi kõikide dokumentidega esmakordselt tutvuma ning neid analüüsima, samuti vastama kohtu nõudel hageja menetlusdokumentidele, valmistuma istungiteks, osalema istungitel jne. Kostja ei oma õigusteadmisi ja vajas lepingulise esindaja abi, mistõttu lepinguline esindaja andis kõikidest asjaoludest, saabunud menetlusdokumentidest ja ka menetlustoimingutest (sh. istungitest) ülevaate kliendile. Kliendiga arutati ka õiguslikku positsiooni ja seisukohti, mida kohtu nõudel esitati. Seega on kostja poolt kantud menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud. Kostja kogu õigusabi ajakulu menetluse peale esimeses ja teises astmes on 34,5 töötundi, mis on väiksem hageja esindajate poolt kulutatud ajast, milleks on 38,5 töötundi. Hageja on aga 03.04.2014 vastuväidetes ebaõigesti leidnud, et kostja menetluskulu on põhjendatud ainult ca 12,2 töötunni ulatuses summas 1399,20 eurot. Ebamõistlik on eeldada, et kostja ajakulu on samas asjas üle 3 korra väiksem kui hageja oma. Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu ja palub kostja 14.01.2013 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada. Hageja esindaja on otsustanud kliendi rahalisi vahendeid kulutada 03.04.2014 vastuväidete koostamiseks, ilma et sellist kulu saaks teiselt poolelt tagasi nõuda. Hageja ei ole arvesse võtnud, et

õigusabikulu maht mõlemale poolele on tegelikult sarnane ning hageja, vaidlustades kostja menetluskulusid, vaidlustab sisuliselt ka enda õigusabile kulutatud aja mahu põhjendatust. Meelevaldne on hageja esindaja seisukohad nagu nende 38,5 tundi on põhjendatud, kuid kostja väiksem õigusabile kulutatud aeg 34,5 tundi ei ole põhjendatud. Vaidlesid pooled ju sama vaidlust, mistõttu maht peaks ju ka sarnane olema ja ongi, kuigi kostja kulutas õigusabile aega 4 töötundi vähem. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on tähtaegsed. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Esmalt käsitleb kohus AS XXX menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja palub kostjalt 1 välja mõista 3072,68 eurot, mis koosnevad riigilõivust 479,33 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3460 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 otsusega jäeti hageja menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda, siis palub hageja kostjalt välja mõista 3072,68 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust kokku 38,25 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh asja materjalidega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks, tõendite kogumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, kliendiga nõupidamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks, kliendile ülevaate koostamiseks, tõendite esitamise taotluse ja nõude täpsustuse koostamiseks, maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks ja edastamiseks, kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, tsiviilasja toimikuga tutvumiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, päringu tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks ja edastamiseks.

Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 479,33 eurot (I köide, tlk 225). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2013 kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on kostja on kohustatud hüvitama hagejale 78 % tasutud riigilõivust, so 373,88 eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud 29.02.2012 ajakulu 2,5 tunni ulatuses, mis kulus kostja vastusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks. Kostja 1 vastus hagiavaldusele (I köide, tlk 253 – 255) on sisuliselt 1,5 lehekülje pikkune. Võttes arvesse nimetatud vastuse sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise ja analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud 09.03.2012 ajakulu 2,25 tundi, mis kulus kostja vastuste suhtes seisukoha koostamiseks. Kõnealune hageja seisukoht (I köide tlk 276 – 279) on sisuliselt 2 lehekülje pikkune. Arvestades nimetatud dokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tund, mis kulus 03.04.2012 kohtuistungil kliendi esindamiseks. Kohtuistungi protokollist (I köide tlk 289 – 291) nähtub, et 03.04.2012 kohtuistung kestis 50 minutit. Seega tuleb kohtuistungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 0,80 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 2 tundi, mis kulus vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks. Hageja vastuapellatsioonkaebus (III köide tlk 19 – 21) on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 0,75 tundi, mis kulus kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks. Kostja apellatsioonkaebus (III köide tlk 2 – 11) on sisuliselt 8 lehekülge pikk. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu peab kohus kostja apellatsioonkaebusega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 0,25 tundi, mis kulus 20.12.2012 päringu tegemiseks kohtulahendi jõustumise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 otsus on jõustunud 15.12.2012, seega 5 päeva enne kõnealuse päringu tegemist. Kohtutoimikust viidatud päringu tegemist ei nähtu. Isegi kui hageja soovis kohtult informatsiooni otsuse jõustumise kohta, saanuks arvestades asjaolu, et kohtuotsus oli selleks ajaks juba jõustunud, päringut teha tunduvalt vähema ajakuluga kui 0,25 tundi. Kohtu hinnangul piisanuks vajaliku info saamiseks 5 minuti pikkusest telefonikõnest kohtusse. Kuivõrd hageja ei soovi telefonikõne ajakulu hüvitamist, vaid hageja menetluskuluks on päringu tegemise ajakulu, kuid antud päringut kohtutoimikus ei ole ning seega on sellise päringu tegemine tõendamata, siis ei pea kohus sellise ajakulu hüvitamist vastaspoole poolt põhjendatuks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1,5 tundi, mis kulus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks ja edastamiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu.

Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks 33,3 tundi (1,75+1+3,75+0,5+ 0,75+2+0,5+0,8+1+3,5+3,5+1,75+1,5+0,5+1,5+0,5+1+5+1,5+1). Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt on Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt hagejale osutatud teenuseid tunnitasuga 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud tunnihind on mõistlik. Kokku on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks 2997 eurot (33,3 x 90). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on kostja 1 kohustatud hüvitama hagejale 78 % lepingulise esindaja tasust, so 2337,66 eurot. Kokku tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2711,54 eurot (373,88 + 2337,66). Järgnevalt käsitleb kohus XXXAS-i menetluskulude kindlaksmääramist. XXXAS palub mõista hagejalt välja menetluskulud 22% ulatuses kostja 1 poolt kantud menetluskuludest, s.o kokku 927,85 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja 1 kandnud menetluskulusid õigusabile summas 3967,50 eurot ja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 250 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvete kohaselt kasutas kostja 1 esindaja teenust kokku 34,50 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh nõupidamisteks, materjalide esmaseks ülevaatamiseks, menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks, hageja seisukohaga tutvumiseks, kliendile aruande tegemiseks, tutvumiseks kohtu seisukohaga menetlustähtaja pikendamise taotluse kohta, kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumiseks ja analüüsimiseks, vastuse koostamiseks hageja menetlusdokumentidele, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks, istungiprotokolliga tutvumiseks ja protokolli parandamise taotluse koostamiseks, Harju Maakohtu otsusega tutvumiseks, kohtuga suhtlemiseks, otsuse edastamiseks kliendile ja nõupidamisteks kliendiga, apellatsioonkaebuse projekti koostamiseks, Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2012 kohtumäärusega tutvumiseks, hageja vastuapellatsiooniga tutvumiseks ja analüüsimiseks, vastuse projekti koostamiseks, kirjavahetuseks kliendiga, kliendile hageja vastuse edastamiseks ja sellega tutvumiseks, halduri vastusega tutvumiseks, Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 otsusega tutvumiseks, kliendiga kirjavahetuse pidamiseks ning ülevaate tegemiseks. Vaidlus puudub selles, et kostja 1 on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku summas 250 eurot (III köide, tlk 12 ja 25). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejalt välja mõista. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on hageja kohustatud hüvitama kostjale 1 22 % tasutud riigilõivust, so 55 eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 21205091 spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 0,5 tundi, mis kulus 02.05.2012 suhtlemiseks kostja 1 endise esindajaga seoses menetlustähtaja pikendamise küsimusega, kohtu seisukohaga tutvumiseks ja kliendile aruandluseks. Võttes arvesse taotluse sisu (menetlustähtaja pikendamine) ning kohtu vastuse sisu ja mahtu (02.05.2012 e-kiri) peab kohus eespool loetletud toimingute tegemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,25 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 5,75 tundi, mis kulus 14.05.2012 vastuse koostamiseks hageja menetlusdokumentidele, vastuse kooskõlastamiseks kliendiga ja kirjavahetuse pidamiseks, vastuse allkirjastamiseks ja kohtule ning teistele menetlusosalistele edastamiseks. Kostja 14.05.2012 vastus (II köide, tlk 405 – 410) on sisuliselt 5 lehekülge pikk. Võttes arvesse vastuse sisu ja mahtu peab kohus vastuse koostamise,

kooskõlastamise, allkirjastamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Ülejäänud kõnealuse arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu loeb kohus põhjendatuks. Kokku peab kohus eespool nimetatud arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks 14,50 ulatuses. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 21208098 spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 1 tund, mis kulus tutvumiseks Harju Maakohtu 14.06.2012 otsusega, suhtlemiseks kohtuga seoses otsuse kättesaamisega ja otsuse edastamiseks kliendile. Harju Maakohtu 14.06.2012 otsus (II köide tlk 440 – 447) on sisuliselt 7 lehekülge pikk. Võttes arvesse otsuse sisu ja mahtu peab kohus otsusega tutvumise ja kliendile edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 7,5 tundi, mis kulus apellatsioonkaebuse projekti koostamiseks, kliendile edastamiseks ja temaga projekti kooskõlastamiseks, apellatsioonkaebuse allkirjastamiseks ning kohtule ja menetlusosalistele edastamiseks. Kostja apellatsioonkaebus (III köide tlk 2 – 11) on sisuliselt 7 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise ning sellega seonduvate toimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 0,25 tundi, mis kulus Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2012 kohtumäärustega tutvumiseks ja kliendile edastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2012 määrused (III köide tlk 26 – 27 ja 29 – 30) käsitlevad apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsiooni menetlusse võtmist ning vastamise tähtaja määramist. Arvestades kõnealuste määruste sisu ja mahtu peab kohus nendega tutvumise ja kliendile edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,1 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu kokku 4 tundi (3,75 + 0,25), mis kulus vastuapellatsioonkaebusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsimiseks, vastuse koostamiseks, vastuapellatsioonkaebuse vastuse allkirjastamiseks ning koos lisadega kohtule ja teistele menetlusosalistele edastamiseks ning kliendiga kirjavahetuse pidamiseks. Hageja 27.07.2012 vastuapellatsioonkaebus (III köide tlk 19 – 21) on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu arvesse võttes peab kohus vastuapellatsiooniga tutvumise ja analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,5 tundi. Kostja vastus vastuapellatsioonkaebusele (III köide tlk 33 – 35) on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Arvestades kõnealuse vastuse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise, allkirjastamise, edastamise ja kliendiga kooskõlastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kokku peab kohus kõnealuste toimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 1,25 tundi, mis kulus hageja 28.08.2012 vastuse edastamiseks kliendile ja sellega tutvumiseks. Hageja 28.08.2012 vastus (III köide tlk 38 – 43) on sisuliselt 5 lehekülge pikk. Arvestades nimetatud vastuse sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise ja kliendile edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,75 tundi. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks sama arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu 0,25 tundi, mis kulus halduri 30.08.2012 vastusega tutvumiseks ja kliendiga kirjavahetuse pidamiseks. Kostja 2 vastus (III köide tlk 46 – 47) on sisuliselt 1 lehekülje pikkune. Arvestades vastuse sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise ja kliendiga kirjavahetuse pidamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,20 tundi. Ülejäänud kõnealuse arve spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu loeb kohus põhjendatuks. Kokku peab kohus eespool nimetatud arvel kajastatud ajakulu põhjendatuks 11,05 ulatuses. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arve nr 212110822 spetsifikatsioonis märgitud ajakulu kokku 1 tund, mis kulus Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 otsusega tutvumiseks, selle kliendile edastamiseks, kirjavahetuse pidamiseks ning kliendile ülevaate koostamiseks käesolevas tsiviilasjas tehtud lahenditest ja seisukohtadest. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 otsus (III köide, tlk 56 – 59) on sisuliselt 5,5 lehekülge pikk. Arvestades kõnealuse otsuse sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise, edastamise ning kliendile ülevaate koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,70 tundi.

Arvel nr 21210028 kajastatud ajakulu peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks 29,5 tundi (14,5 + 11,05 + 3,25 + 0,70). Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt on Advokaadibüroo Sirel & Partners poolt kostjale osutatud teenuseid tunnitasuga 115 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud tunnihind on mõistlik. Kokku on kostja põhjendatud esindaja tasu suuruseks 3392,50 eurot (29,50 x 115). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2012 kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on hageja kohustatud hüvitama kostjale 22 % lepingulise esindaja tasust, so 746,35 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista menetluskulud summas 801,35 eurot (746,35 + 55). TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja 1 vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja menetluskulud summas 1910,19 (2711,54 – 801,35) eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal 1 tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1910,19 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.