Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik 14.11.2012, Tallinn
Kohtuistungi toimumise aeg
30.10.2012, avalik kohtuistung
Tsiviilasja number
2-12-1554
Tsiviilasi
AS Elveso hagi Schöttli Keskkonnatehnika AS ja OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) pankrotihalduri O. E vastu nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Elveso apellatsioonkaebus Schöttli Keskkonnatehnika AS vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja võlausaldaja AS Elveso (registrikood 10096975), esindaja adv Aarne Akerberg Kostja 1 võlausaldaja Schöttli Keskkonnatehnika AS (registrikood 10165908), esindaja adv Alo Pormeister Kostja 2 võlgniku OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) pankrotihaldur O. E (isikukood
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2012 otsus tunnustatud nõude suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus.
2.Tunnustada AS Elveso nõuet OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine pankrotimenetluses summas 227 193,92 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel.
Jaotada maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud järgmiselt: Schöttli Keskkonnatehnika AS menetluskulud jätta 22 % ulatuses AS Elveso kanda ja 78 % ulatuses tema enda kanda. AS Elveso menetluskulud jätta 78 % ulatuses Schöttli Keskkonnatehnika
AS kanda ja 22 % ulatuses tema enda kanda. OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS Elveso esitas 11.01.2012 hagi Schöttli Keskkonnatehnika AS ja OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) pankrotihalduri O. E vastu. Hageja palub pankrotimenetluses tunnustada 292 989,50 euro suurust nõuet OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) vastu teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. 01.10.2009 sõlmiti riigihankemenetluses ehitustöövõtuleping VK-TVL 007 - 01.10.2009 Rae valla Pirita jõe RKA veemajandusprojekti vee-ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks. Hagejal on lepingust tulenevalt OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) vastu ehitustöövõtulepingu alapunkti 8.7 alusel inseneri juhiste täitmata jätmise eest leppetrahvi nõue kokku 958,67 eurot. OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine (pankrotis) on hagejale tasumata jätnud ehitustöövõtulepinguga seotud ja hagejale esitatud arved, mis on esitatud vee proovide võtmise ja käitlemise eest ning erinevatel objektidel lõhutud ja taastamata jäetud haljastustööde ja materjalide kulu ning taastustööde eest. Tööde täitmisaeg oli 430 päeva, seega oleks pidanud olema tööd teostatud ja hagejale üle antud hiljemalt 06.12.2010. Võlgnik viivitas tööde teostamisega 07.12.2010 kuni 18.04.2011, mil jõustus hagejapoolne taganemine ehitustöövõtulepingust. Hagejat esindav insener – Infragate Eesti AS teatas 11.04.2011 kirjaga P-287 lepingust taganemisest. Võlgnik sai kirja kätte 13.04.2011. Ehitustöövõtulepingust taganemine jõustus 18.04.2011. Pakkumuslisas on toodud tööde täitmisega hilinemisega kaasnev leppetrahv 0,1% lõplikust lepinguhinnast päevas, kusjuures leppetrahvi maksimumsumma on 10% lõplikust lepinguhinnast. Ehitustöövõtulepingu kohaselt on heaks kiidetud lepingusumma 9 505 153,00 krooni. Võlgniku ehitustöövõtulepingu täitmata jätmise tõttu tekkis hagejale kahju nõue 205 968,47 eurot. Ehitustöövõtulepingu järgi oli võlgniku pakkumuse maksumus 506 241,66 eurot, mille eest oleks pidanud kõik tööd teostatama. Hageja maksis ehitustöövõtulepingu järgsest tööde maksumusest välja võlgniku poolt teostatud tööde eest tasu 292 505,68 eurot, millele
lisandus käibemaks. Välja maksmata jäi võlgniku poolt lõpetamata tööde eest tasu 213 735,98 eurot (arvestamata käibemaksu). Kostja 1 vastus
7.Hagiavaldusest ei nähtu, millised kohustused jättis võlgnik täitmata ja milline oli selliste kohustuste täitmata jätmisega hagejale tekitatud kahju.
8.Leppetrahv on liiga suur arvestades võlgniku lepingu täitmise ulatust. Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist samaaegselt. Kostja 2 vastus
9.Hageja nõue ei kuulu pankrotimenetluses 60 749 eurose leppetrahvi osas tunnustamisele. Hageja nõuab pankrotimenetluses nõude tunnustamist, mis koosneb nii leppetrahvist kui ka kahju hüvitamisest. Üheaegselt ei saa täies ulatuses tunnustada hageja kahju hüvitamise nõuet ning leppetrahvi nõuet, sest sellisel juhul satuks hageja oluliselt soodsamasse olukorda kui ta oli enne kahju tekkimist. Esimese astme kohtu lahend
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnustas AS Elveso nõuet OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine pankrotimenetluses 231 237,70 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Hagejal on lepingust tulenevalt võlgniku vastu ehitustöövõtulepingu alapunkti 8.7 alusel inseneri juhiste täitmata jätmise eest leppetrahvi nõue 958,67 eurot. Nimetatu luges kohus tõendatuks 06.07.2010 kirjaga P-483, 29.07.2010 kirjaga P-539 ja 25.01.2011 kirjaga P-66. Vaidlust ei ole, et ehitustöövõtulepingu eritingimuste alapunktis 8.7 sisalduvas, et üldtingimuste alapunkti 8.7 „Leppetrahv“ kajastab kokkulepet juhuks, kui töövõtja ei täida inseneri juhiseid, on inseneril õigus rakendada trahvi suurusega kuni 5000 krooni. Nimetatud trahvi võib kinni pidada töövõtjale väljamakstavatest summadest.
12.Võlgnik on hagejale tasumata jätnud ehitustöövõtulepingu seotud ja hageja esitatud arved, mis on esitatud vee proovide võtmise ja käitlemise eest ning erinevatel objektidel lõhutud ja taastamata jäetud haljastustööde ja materjalide kulu ning taastustööde eest. Kohus luges kirjeldatud tööd osaliselt tõendatuks esitatud arvete alusel, millest ilmneb nii teostatud töö maht kui kulu vahenditele. Kokkuleppelist alust ei ole veeproovide võtmise eest tasumiseks. Seega ei kuulu käesoleva hagi raames tunnustamisele järgmiste arvete alusel märgitud summa: arve MV 0120 summas 434,28 eurot, arve MV 0010 summas 96,42 eurot, arve MV0033 summas 322,57 eurot, arve MV0057 summas 149,53 eurot. Kostja 1 kohtuistungil esitatud väited, et tõendamata on just töövõtja poolt lõhkumised, sest objektil viibis ka teisi ettevõtjaid, on paljasõnalised. Kostja ei ole esile toonud kedagi teist, seega saab järeldada, et objektidel on arvetel nimetatud puudustega seotud töövõtjana tegutsenud võlgniku töötajad. Kohtule esitatud nõupidamisprotokollist ilmneb, et nõupidamisel viibis töövõtja esindaja J. K. Seega on asjakohatu kostja 1 väide, et tekkinud probleemid olid töövõtjale teadmata. Ehitustöövõtulepingu eritingimuste alapunkti 4.23 kohaselt lisati üldtingimuste alapunkti 4.23 klausel, et töövõtja on vastutav kõikide kahjude eest, mis on põhjustatud tema või alltöövõtjate poolt mistahes ühiskondlikule või eravalduses olevale infrastruktuurile või kommunikatsiooniliinidele või mistahes tellija või kolmanda osapoole valduses olevale kinnistule. Ühiskondliku infrastrukuuri kahjustused tuleb viivitamatult parandada. Kui töövõtja ei suuda tagada kohest parandamist võib tellija vajalikud parandustööd tellida kolmandalt osapoolelt ning tal on õigus kulude heastamisele vastavalt alapunktile 2.5.
13.Hageja kohustub tasuma võlgniku poolt lõpetamata tööde eest Skanska EMV AS-le 419 704,45 eurot (arvestamata käibemaksu), 419 704,45 – 213 735,98 = 205 968,47 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende tööde eest võlgnikule, kui viimane oleks ehitustöövõtulepingu kohaselt täitnud. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tööd jäid lõpetamata ja hageja poolt tööde eest tasumisele kuuluv summa 205 968,247 eurot on käsitletav kahjuna, mille põhjustas võlgnik hagejale ehitustöövõtulepingu rikkumisega. Kostjad ei vaidlustanud tööde lepingulise tähtaja eiramist. Võlgniku poolt lõpetamata tööde tellimiseks kuulutas hageja 04.07.2011 välja riigihanke „Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustiku projekteerimis- ja ehitustööd piirkonnas Jüri 1“ viitenumbriga 125301, mille tulemusena sõlmis hageja Skanska EMV AS-ga 12.08.2011 lepingukokkulepe, ehitustöövõtuleping nr. VK-TVL 019, maksumusega 419 704,45 eurot.
14.Kohus luges põhjendatuks, et võlgniku poolt ehitustöövõtulepingu täitmata jätmise tõttu tekkis hagejal kahju nõue 205 968,47 eurot.
15.VÕS § 158 lg-le 1, VÕS § 161 lg-tele 1 ja 2 tuginedes nõustus kohus kostjatega, et leppetrahvi nõue 60 749 eurot ei kuulu tunnustamisele.
16.Kostja 1 vastuväited kahju hüvitamiseks vajalike aluse puudumise tõttu ei lugenud kohus põhjendatuks. Hageja esitatud tõendid on piisavad nimetatud asjaolu kinnitamiseks, vaidlus lepingu lõppemise asjaolude üle puudub.
17.Kokku on nõude suurus, milles hageja palub nõuet tunnustada 292 989,50 eurot. Kuivõrd puudub lepinguline alus veeproovide võtmise tasu kinnitamiseks summas 1002,80 eurot ning seaduslik alus lepptrahvi 60 749 eurot väljamõistmiseks, on hageja tunnustatav nõue OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine pankrotimenetluses 231 237,70 eurot.
18.Arvestades käesoleva vaidluse käiku ja hagi osalist rahuldamist pidas kohus mõistlikuks kohaldada TsMS § 163 lg 1 ja jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Schöttli Keskkonnatehnika AS apellatsioonkaebus
19.Kostja 1 palub tühistada maakohtu otsuse, jätta AS Elveso hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud AS Elveso kanda.
20.Kohus on valesti lugenud põhjendatuks leppetrahvi nõuded ehitustöövõtulepingu alapunkti 8.7 alusel väidetavate inseneri juhiste täitmata jätmise eest. Töövõtulepingu p 4.8 alapunkt d) sõnastus ei kohusta piirdeid paigaldama. Kohtu viidatud kirjad 06.07.2010 nr P-483, 29.07.2010 nr P-539 ja 25.01.2011 nr 0-66 ei tõenda inseneri juhise ja leppetrahvi nõude seaduslikkust ning põhjendatust. Nimetatud dokumentide piltidelt on näha, et piirded on olnud olemas. Isegi juhul, kui selline kohustus oleks olnud ja piirdeid ei oleks olnud, siis sama kohustuse rikkumise eest ei saa nõuda leppetrahvi kolmel korral.
21.Maakohus on otsuses pannud ekslikult kahju ja selle elementide tõendamiskoormise kostjale
1.Kostja 1 on alati seadnud kahtluse alla kõik kahju tekkimise faktilised asjaolud ning kahju elemendid. Esitatud on vaid arved. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit.
22.Maakohus on valesti lugenud kõik lõhkumised ja kahjud tõendatuks ühe nõupidamisprotokolliga nr XXX-X-XX XXXX XXXX-X. Nimetatud protokollis ei kajastata kahju tekkimist ega kõiki asjaolusid ning sellel nõupidamisel osalemine ei tähenda selles toodud asjaoludega nõustumist. Juhul, kui lõhkumised/rikkumised oleks tõendatud, siis töövõtulepingu p 4.23 kohaselt võis hageja tellida kolmandalt osapoolelt parandustöid ja nõuda kulude heastamist vastavalt alapunktile 2.5 üksnes juhul, kui töövõtja ei suuda tagada kohest parandamist. See aga eeldas töövõtjale mõistliku aja andmist parandustööde tegemiseks, mida ei ole tehtud.
23.Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 205 968,47 eurot on käsitatav kahjuna, mille põhjustas hagejale võlgnik
ehitustöövõtulepingu rikkumisega. Kohus on jätnud arvestamata kostja 1 väitega, et hageja arvestas uue riigihanke väljakuulutamisel eeldatava maksumusega 217 911,72 eurot. Edukas pakkuja tegi oluliselt suurema pakkumise ning hagejal oli õigus kõik uue korraldatud riigihanke pakkumised tagasi lükata seoses eeldatava riigihanke maksumuse olulise ületamisega, mida ta ebaõigesti ei teinud. Võlgnik ei ole vastutav vana hanke hinna ja uue riigihanke oluliselt kõrgema hinna vahe eest.
24.Kostja 1 on jätkuvalt seisukohal, et hageja toodud kahju hüvitamise arvestust ei ole võimalik teha, sest võlgniku poolt oli tehtud rohkem töid, kui neile selle eest oli tasutud. Seda tõendab 14.04.2011 nõupidamise protokoll nr XXX-X-XX XXXX XXXX-X p 7.4, mille kohaselt kooskõlastati täiendavad tööd XXXXXX X kinnistult toru läbiviimise kohta. Kindlaks ei ole tehtud, kui palju töid oli võlgniku poolt tehtud.
25.Maakohus on jätnud analüüsimata ja põhjendamata kostja 1 seisukoha, mille kohaselt ei saa hüvitada käibemaksu, mida hageja on võlgnikult nõudnud ning millise nõude on maakohus valesti rahuldanud. Hageja ei ole võlgnikule osutanud teenust, et saaks arvetele lisada käibemaksu. AS Elveso vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja 1 kanda. AS Elveso vastuapellatsioonkaebus
27.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus otsus, millega jätta Schöttli Keskkonnatehnika AS kanda ka AS Elveso kantud menetluskulud 78,92% ulatuses ja AS Elveso kanda AS Elveso kantud menetluskulud 21,08% ulatuses. Hageja ei vaidlusta käesoleva vastuapellatsioonkaebusega menetluskulude jaotust hageja ja kostja 2 vahel.
28.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 163 lg-t 1. Nimetatud säte annab küll kohtule võimaluse jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid antud juhul ei ole see õigustatud. Kui tegu on rahalise nõudega, tuleb kohtul jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võimalus jätta menetluskulud poolte andi kanda on sätestatud juhuks, kui hagi rahuldamise täpset ulatust on raske kindlaks määrata. Kostja 1 vaidlustas võlausaldajate üldkoosolekul ja enne seda esitatud kirjaliku vastuväitega hageja nõude paljasõnaliselt, esitamata ühtegi põhjendust, mille alusel ta nõudele vastu vaidleb. Sellest tulenevalt on ebaõiglane hageja menetluskulude jätmine kogu ulatuses hageja kanda. Schöttli Keskkonnatehnika AS vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja 1 palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada tunnustatud nõude suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
31.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hageja nõuet tunnustas ja menetluskulude jaotuse osas.
32.Ringkonnakohus nõustub kostja 1 apellatsioonkaebusega selles, et hageja kahjuna ei saa käsitleda käibemaksu, mille hageja lisas erinevatel objektidel lõhutud ja taastamata jäetud haljastustööde ja materjalide kulu ning taastustööde eest võlgnikule esitatud arvetele. Hageja tellis need tööd kolmandatelt isikutelt, kes esitasid hagejale arved koos käibemaksuga, kuid hageja, olles käibemaksukohuslane, sai need summad riigilt tagasi. Kuna võlgnik oleks pidanud lepingu järgi objektid ise taastama, siis taastamata jätmisega on ta hagejale põhjustanud kahju, mille hüvitamist saab hageja võlgnikult nõuda, kuid selleks poleks hagejal olnud vaja esitada arvet ja lisada sellele käibemaksu. Kostja 1 märgib õigesti, et hageja ei ole võlgnikule osutanud teenust. Ringkonnakohtu istungil jõudsid pooled üksmeelele selles, et taastustööde eest nõutav kogusumma koos käibemaksuga on 24 262,69 eurot, millelt käibemaks on 4043,78 eurot. Eeltoodu alusel vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt tunnustatud nõuet summas 231 237,70 eurot 4043,78 euro võrra ja tunnustamisele kuulub nõue summas 227 193,92 eurot.
33.Ülejäänud nõude tunnustamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
34.Hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses koosnes paljudest nõuetest, millele kostja on valdavalt esitanud üldisi ja paljasõnalisi vastuväiteid. Põhjendamatu on kostja 1 etteheide, et kohus ei hinnanud ega analüüsinud tema tõendeid, kuivõrd kostja 1 ei esitanud menetluses ühtki tõendit.
35.Ebaõige on kostja 1 väide, et ehitustöövõtulepingu üldtingimuste p 4.8 alapunkt d sõnastus ei kohusta paigaldama piirdeid. Nimetatud punkti kohaselt peab töövõtja paigaldama tööalale piirded. Piirete paigaldamise eesmärgiks on takistada kõrvaliste isikute pääs tööalale ja vigasaamine. Sellest eesmärgist tulenevalt peab olema tööala ümbritsetud kogu ulatuses piiretega. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et piirdena ei saa käsitleda linti, kuna see ei ole takistuseks tööalale pääsule. Toimikus olevatelt fotodelt nähtub piirete puudumine. Hageja ei ole sama tegevuse eest nõudnud leppetrahvi kolm korda. Tegemist on erinevatel tööaladel toimepandud rikkumistega.
36.Kohus ei lugenud ühtki nõuet tõendatuks üksnes arve alusel. Kõikide kohtu poolt tunnustatud nõuete kohta esitas hageja lisaks arvele ka muud tõendid. Hagiavalduses ja kirjalikus nõude täpsustuses on kõik nõuded eraldi välja toodud ja nende alust selgitatud, mille suhtes kostja 1 pole konkreetseid pretensioone esitanud.
37.Võlgnik tunnistas ise, et ta ei ole suuteline enam töid teostama. Seega ei pidanud hageja andma võlgnikule täiendavat tähtaega rikkumiste parandamiseks, kuna sellel poleks olnud tulemusi.
38.Töövõtulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva kahju kohta summas 205 968,47 eurot esitas hageja piisavalt tõendeid ning analüüsis kahju tekkimist. Ebaõige on kostja 1 arvamus, et võlgnik ei pidanud sellist kahju ette nägema. Iga mõistlik töövõtja pidi ette nägema, et tema poolt tööde teostamata/lõpetamata jätmisel on hageja sunnitud tellima tööde lõpetamise kolmandalt isikult ning seoses võimaliku hindade kallinemisega võib tekkida hagejal kahju. Hageja poolt oli vältimatu tööde lõpetamise tellimine kolmandalt isikult, kelle hageja valis välja riigihanke korras, kusjuures ainsaks valikukriteeriumiks oli madalaim hind. Mõistlik ei oleks olnud kõiki pakkumisi tagasi lükata, sest sellisel juhul oleks hagejal tekkinud kahju olnud veelgi suurem. Poolik ühisveevärk ja -kanalisatsioon poleks olnud kasutatav.
39.Oma väidet, et võlgnik tegi rohkem töid, kui talle selle eest maksti, pole kostja 1 millegagi tõendanud.
40.Hageja kaebus menetluskulude jaotuse peale on põhjendatud. Hageja esitas hagi rahalise nõude tunnustamiseks. Oluliselt suuremas ulatuses on hagi rahuldatud, kui rahuldamata jäetud. Seetõttu polnud õige jätta kõiki menetluskulusid poolte endi kanda. Arvestades seda, et kostja osas pole menetluskulude jaotust vaidlustatud ja hagi kostja 1 vastu kuulub rahuldamisele ümardatult 78 % ulatuses, jätab ringkonnakohus hageja menetluskuludest 78 % kostja 1 ja 22 % hageja enda kanda ning kostja 1 menetluskuludest 22 % hageja ja 78 % kostja 1 enda kanda. Kostja 2 menetluskulud jäävad tema enda kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.