Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

9 505 153,00 EEK.

Hagejat esindav insener – IEAS oma 05.04.2011 kirjaga nr P-267 juhtis tähelepanu täitmistagatise puudumisele ja nõudis selle esitamist OÜ’lt WSE. Samas juhtis insener tähelepanu asjaolule, et tööd ei ole lõpetatud ja puudused ei ole kõrvaldatud, võlgnik tunnistas 14.04. 2011 kirjaga nr E-5/14 täitmistagatise puudumist ja asjaolu, et tööd ei ole lõpetatud. OÜ WSE (pankrotis) rikkus ehitustöövõtulepingut ja hageja taganes ehitustöövõtulepingust. Hagejat esindav insener – IEAS teatas 11.04.2011 kirjaga nr P-287 lepingust taganemises, võlgnik sai kirja kätte 13.04.2011. Ehitustöövõtulepingust taganemine jõustus 18.04.2011. OÜ-l WSE (pankrotis) on hagejale tasumata järgmised ehitustöövõtulepingu alusel hageja poolt esitatud arved:

arve nr MV0210, 30.12.2010 summas 6 795.00 EEK, ehk 434,28 eurot vee proovide võtmise ja käitlemise eest; arve nr ME0170, 31.12. 2010 summas 6 350.95 EEK, ehk 405,90 eurot elektri eest; arve nr M00514, 12.10.2010 summas 749.00 EEK, ehk 47,87 eurot viivis arve nr V08087 tasumisega viivitamise eest; arve nr MV0010, 27.01.2011 summas 96,42 eurot vee proovide võtmise ja käitlemise eest; arve nr M00047, 31.01.2011 summas 2 102,95 eurot OÜ WSE (pankrotis) poolt ehitustöövõtulepingu täitmisega viivitamise tõttu täiendavalt tellitud omanikujärelevalve ja inseneri teenuse eest 2011. aasta jaanuaris; arve nr M00081, 28.02. 2011 summas 2 102,95 eurot OÜ WSE poolt ehitustöövõtulepingu täitmisega viivitamise tõttu täiendavalt tellitud omanikujärelevalve ja inseneri teenuse eest 2011. aasta veebruaris; arve nr MV0033, 28.02.2011 summas 322,57 eurot vee proovide võtmise ja käitlemise eest; arve nr MV0057, 31.03.2011 summas 149,53 eurot vee proovide võtmise ja käitlemise eest; arve nr M00109, 31.03.2011 summas 2 102,95 eurot OÜ WSE poolt ehitustöövõtulepingu täitmisega viivitamise tõttu täiendavalt tellitud omanikujärelevalve ja inseneri teenuse eest 2011. aasta märtsis; arve nr M00118, 12.04.2011 summas 2 980,78 eurot OÜ WSE poolt lõhutud ja taastamata jäetud Suve tn taastustööde ja materjali eest; arve nr M00136, 29.04.2011 summas 1 201,16 eurot OÜ WSE poolt lõhutud ja taastamata jäetud Tammiku 19 kaabli taastustööde eest; arve nr M00148, 09.05.2011 summas 808,99 eurot OÜ WSE poolt lõhutud ja taastamata jäetud Suve tn taastustööde ja materjali eest; arve nr M00151, 13.05.2011 summas 213,60 eurot OÜ WSE poolt Aaviku tn 8 kohal teostatud teeületuse vajumise märgistamise eest; arve nr M00155, 20.05 2011 summas 31,20 eurot OÜ WSE poolt lõhutud Suve tänavale liikluskorraldusvahendite rentimise eest; arve nr M00156, 23.05.2011 summas 139,20 eurot OÜ WSE poolt Aaviku tn 8 kohal teostatud teeületuse vajumise märgistamise eest; arve nr M00158, 24.05.2011 summas 268,84 eurot OÜ WSE poolt rikutud Aia tn 5 haljastuse taastamise eest; arve nr M00202, 31.05.2011 summas 420,00 eurot OÜ WSE poolt Aaviku tn 8 lõhutud tee asfalteerimise eest; arve nr M00186, 06.06.2011 summas 1 563,00 eurot OÜ WSE poolt lõhutud ja taastamata jäetud Tammiku 19 ja Tammiku 25 haljastustööde eest; arve nr M00185, 06.06.2011 summas 6 856,92 eurot OÜ WSE poolt Jüri alevikus Laste tn, Tammiku-Väljaku ristmik taastamata jäetud töömaa taastamistööde eest arve nr M00204, 15.06.2011 summas 1 550,30 eurot OÜ WSE poolt lõhutud ja taastamata jäetud Suve tn, Võsa tn ja Tiigi tn taastustööde ja materjali eest; arve nr M00228, 30.06.2011 summas 1 353,47 eurot OÜ WSE poolt lõhutud ja taastamata jäetud Suve tn ja Võsa tn taastustööde ja materjali eest; arve nr M00278, 23.08.2011 summas 110,40 eurot OÜ WSE poolt lõhutud Jüri Suve tänavatele liikluskorraldusvahendite rentimise eest. OÜ WSE konsortsiumipartner OÜ WSND võttis Ehitustöövõtulepingu täitmise käigus tööde teostamiseks 28 m3 vett hagejalt. Hageja esitas OÜ’le WSND arve nr V01137 22.02.2011 summas 50,06 eurot. OÜ WSND jättis arve tasumata. Kuna kõik konsortsiumi liikmed vastutavad solidaarselt hankelepingu täitmise eest on hagejal nõue OÜ WSE vastu summas 50,06 eurot OÜ WSND poolt Ehitustöövõtulepingu täitmise käigus tööde teostamiseks tarbitud 28 m3 vee eest. OÜ WSE poolt ehitustöövõtulepingu täitmata jätmise tõttu tekkis hagejal kahju nõue OÜ WSE vastu summas 205 968,47 eurot. Ehitustöövõtulepingu järgi oli OÜ WSE pakkumuse käibemaksuta maksumus (st tööde käibemaksuta maksumus) 7 920 960,83 EEK, ehk 506 241,66 eurot, mille eest oleks pidanud OÜ WSE kõik tööd teostama. OÜ WSE rikkus ehitustöövõtulepingut, mille tulemusena taganes hageja ehitustöövõtulepingust ja hageja maksis ehitustöövõtulepingu järgsest tööde käibemaksuta maksumusest välja OÜ’le WSE teostatud tööde eest tasu 292 505,68 eurot, millele lisandus käibemaks. Välja maksmata jäi OÜ WSE poolt lõpetamata tööde eest tasu 213 735,98 eurot

(arvestamata käibemaksu). Kostja 1 SKAS vastus (tlk 253-255). Kostja 1 vaidleb vastu hageja hagiavaldusele nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud võlgnikule hagiavalduse lisas 13 – 34 esitatud arved või kui ta need esitas, siis millal need esitati ja võlgniku poolt kätte saadi. Sõltumata eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et võlgnikul oleks kohustus nimetatud arveid tasuda, s.t. hagiavaldusest ei nähtu, miks ja millisel alusel on need esitatud ning millest tuleneb võlgniku väidetav kohustus neid tasuda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud võlgnikule hagiavalduse lisas 4 – 7 esitatud kirjad (trahvi nõuetega) või kui ta need esitas, siis millal need esitati ja võlgniku poolt kätte saadi. Sõltumata eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et võlgnikul oleks kohustus nimetatud kirjades esitatud trahve tasuda, s.t. hagiavaldusest ei nähtu, kust tuleneb inseneri õigus neid piirdeaedade nõudeid esitada ja millisel alusel on need nõuded võlgnikule täitmiseks kohustuslikud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et võlgnik ei paigaldanud piirdeaedu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud võlgnikule hagiavalduse lisas 8 nimetatud kirja (leppetrahvi nõuetega) või kui ta selle esitas, siis millal see esitati ja võlgniku poolt kätte saadi. Sõltumata eeltoodust leiab kostja, et hageja oli selleks hetkeks kaotanud õiguse võlgnikult leppetrahvi nõuda, kuna see oli esitatud liiga hilja. Samuti leiab kostja, et leppetrahv on liiga suur arvestades võlgniku poolt lepingu täitmise ulatust (85% vastavalt hagiavalduse lisale 10). Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist samaaegselt. Kostja on ka seisukohal, et kui leiab tõendamist hagiavalduse lisas 8 nimetatud kirja esitamine võlgnikule, siis nimetatud kirjaga on hageja tunnistanud, et lepingu lisas 1 nimetatud leping kehtis. Nimelt ei saa hageja olla samaaegselt lepingust taganenud ja nõuda konsortsiumi liikmelt sama lepingu täitmist. Hageja ei ole samuti tõendanud kahju hüvitamise nõude aluseid. Hagiavaldusest ei nähtu, millised oma kohustused jättis võlgnik täitmata ja milline oli selliste kohustuste täitmata jätmisega hagejale tekitatud kahju. Hageja ei ole ka tõendanud, et kahe riigihanke objektiks olevate tööde maht oli sama. Hageja peaks ka selgitama, miks korraldati uus hange kõige paremal puhkuste ajal (juulis) suhteliselt lühikese tähtajaga (arvestades hageja poolt esitatud algandmete vähesust). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käitunud uue pakkuja leidmisel ratsionaalselt eesmärgiga kaasata võimalikult lai pakkujate ring saavutamaks odavaimat hinda. Hageja ise arvestas riigihanke väljakuulutamisel oluliselt väiksema eeldatava maksumusega (217 911,72 eurot), mistõttu ei ole põhjendatud sõlmida leping oluliselt kallima hinnaga pakkumusega. Kostja 2 OÜ WSE (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki vastus (tlk 248-249). Kostja II jääb seisukoha juurde, et hageja nõue ei kuulu, summas 60 749 eurot, pankrotimenetluses tunnustamisele. Hageja esitas kostja II pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 292 989,50 eurot, millest 60 749 eurot on leppetrahvi nõue ning ülejäänud osa nõudest on kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai

kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I osa § 127 kommentaarides on märgitud, et VÕS § 127 lg 5 normi eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi, st kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Sellega välistatakse ühtlasi ka kahju tekitaja karistamine kahju hüvitamise instituudi kaudu. Samuti on Riigikohus märkinud lahendis nr 3-2-1-137-05, et lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise ühe põhimõtte kohaselt ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks ning kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Eelmainitud sätte eesmärk on reguleerida kahju ja leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise omavahelist seost, välistades otsesõnu leppetrahvi nõude esitamise õiguse kahju tekkimisest lepingu rikkumise tagajärjel. Käesolevaga nõuab hageja pankrotimenetluses nõude tunnustamist, mis koosneb nii leppetrahvist kui ka kahju hüvitamise nõudest. Kostja II on seisukohal, et üheaegselt ei saa täies ulatuses tunnustada hageja kahju hüvitamise nõuet ning leppetrahvi nõuet, sest sellisel juhul satuks hageja oluliselt soodsamasse olukorda kui ta oli enne kahju tekkimist; hageja rikastuks alusetult kostja II arvel. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalide kohaselt Harju Maakohtu 22.08.2011 kohtumäärusega kuulutati välja WSE OÜ (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. 15.12.2011 võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas võlausaldaja SK täies ulatuses võlausaldaja AS E teise järgu nõude summas 292 989,50 eurot. Pankrotihaldur vaidlustas AS E nõude osaliselt 60 749 euro ulatuses (tlk 209-224). AS E esitas 11.01.2012 Harju Maakohtule hagi SKAS-i ja OÜ WSE (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki vastu. Hageja palub tunnustada võlgniku pankrotimenetluses nõuet kogusummas 292 989,50 eurot. PankrS § 106 lg 1 näeb ette, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on Harju Maakohtule esitatud 11.01.2012. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nõude aluseks on hageja kui tellija ja OÜ WSE (pankrotis) kui töövõtja vahel sõlmitud 01.10.2009 ehitustöövõtuleping nr VK-TVL 007 - 01.10.2009 (tlk 11-32), millega tellija tellis ja töövõtja kohustus teostama „Rae valla Pirita jõe RKA veemajandusprojekt. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimis- ja ehitustööd, Jüri 1“ ja kahju suurust tõendavad hageja poolt esitatud arved töövõtjale. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu hinnangul on hagejal lepingust tulenevalt OÜ WSE (pankrotis) vastu ehitustöövõtulepingu alapunkti 8.7 alusel inseneri juhiste täitmata jätmise eest leppetrahvi nõue summas ( 15 000 krooni) 958,67 eurot. Nimetatu loeb kohus tõendatuks 06.07.2010 kirjaga nr P483, 29.07.2010 kiri nr P-539 ja 25.01.2011 kiri nr P -66 (tlk 33-37). Vaidlust ei ole, ehitustöövõtulepingu eritingimuste alapunkti 8.7 sisalduvas, et üldtingimuste alapunkti 8.7 „Leppetrahv“ kajastab kokkulepet juhuks, kui töövõtja ei täida inseneri juhiseid, on inseneril õigus rakendada trahvi suurusega kuni 5000 krooni. Nimetatud trahvi võib kinni pidada töövõtjale väljamakstavatest summadest. Hagis kirjeldatu kohaselt leppetrahvi maksimumsumma 10% lõplikust lepinguhinnast on 950 515,30 EEK ja hagejal on lepingust tulenevalt OÜ WSE (pankrotis) vastu ehitustöövõtulepingu alapunkti 8.7 alusel tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi nõue (950 515,30 EEK) 60 749 eurot. Nimetatud leppetrahvi nõudest on hageja teatanud mõlemale konsortsiumipartnerile 13.05.2011 kirjaga nr 4-8.1/895 (tlk 38-40). Ehitustöövõtulepingu üldtingimuste alapunkti 8.7 kohaselt, kui töövõtja ei täida alapunkti 8.2, täitmisaeg, nõudmisi, peab töövõtja alapunktist 2.5, tellija nõuded, tulenevalt tasuma tellijale leppetrahvi. Leppetrahv on pakkumuslisas esitatud summa, mis tuleb tasuda iga päeva kohta, mis kulub üle vastava täitmisaja kuni vastuvõtuaktil märgituni. OÜ-l WSE (pankrotis) on hagejale tasumata jätnud ehitustöövõtulepingu seotud ja hageja poolt esitatud arved, mis on kirjeldatud hagi punktides 2.4.9.1 kuni 2.4.10 vee proovide võtmise ja käitlemise eest ning erinevatel objektidel lõhutud ja taastamata jäetud haljastustööd ja materjalide kulu ning taastustööd. Kohus loeb kirjeldatud tööd osaliselt tõendatuks esitatud arvete (tlk 44-68, 304-361) alusel, millest ilmneb nii teostatud töö maht kui kulu vahenditele. Kohtu hinnangul ei ole kokkuleppelist alust veeproovide võtmise eest tasumiseks, mida möönis 03.04.2012 kohtuistungil ka hageja esindaja (tlk 290), viidates suulisele kokkuleppele. Seega ei kuulu käesoleva hagi raames tunnustamisele järgmiste arvete alusel märgitud summa: arve nr MV 0120 summas ( 6795 krooni) 434.28 eurot (tlk 44), arve nr MV 0010 summas (1508.65 krooni) 96.42 eurot (tlk 47), arve nr MV0033 summas (5047.12 krooni ) 322.57 eurot (tlk 50),

arve nr MV0057 summas (2339.64 krooni) 149.53 eurot (tlk 51). Kostja kohtuistungil esitatud väited, et tõendamata on just töövõtja poolt lõhkumised (tlk 921), sest objektil viibis ka teisi ettevõtjaid, on paljasõnaline. Kostja ei ole esile toonud kedagi teist, seega saab järeldada, et objektidel on arvetel nimetatud puudustega seotud töövõtjana tegutsenud OÜ WSE (pankrotis) töötajad. Kohtule esitatud nõupidamisprotokollist (tlk 344-346) ilmneb, et nõupidamisel viibis töövõtja esindaja JK, seega on asjakohatu kostja 1 väide, et tekkinud probleemid olid töövõtjale teadmata. Ehitustöövõtulepingu eritingimuste alapunkti 4.23 kohaselt lisati üldtingimuste alapunkti 4.23 klausel, et töövõtja on vastutav kõikide kahjude eest, mis on põhjustatud tema või alltöövõtjate poolt mistahes ühiskondlikule või eravalduses olevale infrastruktuurile või kommunikatsiooniliinidele või mistahes tellija või kolmanda osapoole valduses olevale kinnistule. Ühiskondliku infrastrukuuri kahjustused tuleb viivitamatult parandada. Kui töövõtja ei suuda tagada kohest parandamist võib tellija vajalikud parandustööd tellida kolmandalt osapoolelt ning tal on õigus kulude heastamisele vastavalt alapunktile 2.5. Hageja kohustab tasuma OÜ WSE (pankrotis) poolt lõpetamata tööde eest S EMV AS’ile 419 704,45 eurot (arvestamata käibemaksu), 419 704,45 – 213 735,98 = 205 968,47 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende tööde eest OÜ’le WSE (pankrotis), kui viimane oleks ehitustöövõtulepingu kohaselt täitnud. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tööd jäid lõpetamata ja hageja poolt tööde eest tasumisele kuuluv summa 205 968,247 eurot on käsitletav kahjuna, mille põhjustas OÜ WSE (pankrotis) hagejale ehitustöövõtulepingu rikkumisega. Kostjad ei vaidlustanud tööde lepingulise tähtaja mittetäitmist (tlk 921). OÜ WSE (pankrotis) poolt lõpetamata tööde tellimiseks kuulutas hageja 04.07.2011 välja riigihanke „Vee-, kanalisatsioonija sademeveetorustiku projekteerimis- ja ehitustööd piirkonnas Jüri 1“ viitenumbriga 125301, mille tulemusena sõlmis hageja S EMV AS’iga 12.08.2011 lepingukokkulepe, ehitustöövõtuleping nr. VK-TVL 019, maksumusega 419 704,45 eurot (tlk 69-205). Seega loeb kohus põhjendatuks, et OÜ WSE (pankrotis) poolt ehitustöövõtulepingu täitmata jätmise tõttu tekkis hagejal kahju nõue OÜ WSE (pankrotis) vastu summas 205 968,47 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju hüvitamise ühe põhimõtte kohaselt ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks ning kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Seega nõustub eeltoodud sätetele tuginedes kohus kostjatega, et hageja nõuab pankrotimenetluses nõude tunnustamist, mis koosneb nii leppetrahvist kui ka kahju hüvitamise nõudest ja tunnustamisele ei kuulu leppetrahvi nõue summas 60 749 eurot. Kuivõrd leppetrahvi nõude jätab kohus tunnustamata, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja vastuväiteid selles osas. Kostja 1 vastuväited kahju hüvitamiseks vajalike aluse puudumise tõttu ei loe kohus põhjendatuks. Kostja väidetel on tõendamata tööd ja kohustused, mis tegemata jäid,

kohus on eelpool leidnud, et hageja esitatud tõendid on piisavad nimetatud asjaolu kinnitamiseks, vaidlus lepingu lõppemise asjaolude üle puudub. Kokku on nõude suurus, milles hageja palub nõuet tunnustada summas 292 989,50 eurot, kuivõrd puudub lepinguline alus veeproovide võtmise tasu kinnitamiseks summas 1002.8 eurot ning seaduslik alus lepptrahvi 60 749 euro väljamõistmiseks, on tunnustatav nõue OÜ WSE (pankrotis) pankrotimenetluses 231 237.7 eurot. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 2 alusel kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda Arvestades käesoleva vaidluse käiku ja hagi osalist rahuldamist peab kohus mõistlikuks kohaldada TsMS § 163 lg 1 ja jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.