Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta osaühingu XXXkanda.

2-14-50969

Edasikaebamise kord Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud Puudutatud isik kustutati äriregistrist 17.10.2011 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Avaldaja XXX oli puudutatud isiku endine juhatuse liige. Osaühingu XXX kustutamisega jäi taotluse kohaselt pangas arvele rahalised vahendid summas 6 294.24 eurot. Avaldaja taotleb enda, st Martin Uiga, nimetamist osaühingu XXX likvideerijaks.

Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest lähtudes kohus otsustab, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 208 lg 2 kohaselt kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. ÄS § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Puudutatud isik kustutati äriregistrist 17.10.2011 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Avaldaja XXX oli puudutatud isiku endine juhatuse liige. Osaühingu XXX kustutamisega jäi taotluse kohaselt pangas arvele rahalised vahendid summas 6 294.24 eurot. Avaldaja taotleb enda, st Martin Uiga, nimetamist osaühingu XXX likvideerijaks. Avaldaja ei ole taotlenud likvideerija tasu ja kulude jaoks ettemaksu tasumist. Peale täiendava likvideerimise läbiviimist tuleb jaotusplaani järgi vara välja maksta osanikule. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Avaldaja on veenvalt põhjendanud asjaolu, et puudutatud isikul on pangas rahalised vahendid summas 6 294.24 eurot. Kuivõrd osaühing XXX on registrist kustutatud, ei ole võimalik vara käsutada. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et täidetud on ÄS § 218 lõikes 2 sätestatud eeldused ja läbi tuleb viia osaühingu XXX likvideerimine. Kohus on 16.04.2014 menetlusdokumendiga juhtinud avaldaja tähelepanu võimalikule vajadusele likvideerija tasu ja kulude katteks ettemaksu tasumiseks. Kohus leiab, et avalduse likvideerija tasu ja kulutuste katteks deposiidi nõudmine ei ole põhjendatud juhul, kui avaldaja

2-14-50969 on esitanud sobiva likvideerija kandidaadi, kes ei taotle likvideerija kulude ja tasu deposiiti maksmist. Avaldaja taotleb XXX nimetamist osaühingu XXX likvideerijaks, kes on andnud vastava nõusoleku. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. XXXon osaühingu XXXendine juhatuse liige, kes on muu hulgas 02.05.2014 menetlusdokumendiga esitanud kohtule puudutatud isiku bilansi, mistõttu kohus peab isiku kogemusi ja oskuseid piisavaks likvideerimismenetluse nõuetekohasel läbiviimisel ning tema likvideerijaks määramine on põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. ÄS §-s 209 on täpsustatud likvideerija kohustusi. ÄS § 212 lg 1 kohaselt likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. ÄS § 215 lg 1 kohaselt pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. ÄS § 215 lg 3 kohaselt likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama. ÄS § 216 lg 1 kohaselt pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang osaühingu XXX maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 05.11.2014. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud osaühingu XXX kanda.

Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.