Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
02. mai 2014 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-50506
Tsiviilasi
Leo Martinson hagi AS SEB Pank vastu 1650 euro nõudes Hageja Leo Martinson, isikukood *, elukoht *, e-post:*
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja AS SEB Pank, asukoht Tornimäe 2, 15010, Tallinn, e-post:[email protected] Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Asjaolud ja menetluse käik 21.03.2014 esitas L. Martinson Pärnu Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu 1 650 euro nõudes. Hageja väidetel pidi ta saama kolme aastase investeerimishoiuse puhul intressi 1 650 eurot, mida ta aga ei saanud. 25.03.2014 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 26.03.2014 esitas hageja kohtule investeerimishoiuse lepingu. 28.03.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama investeerimishoiuse lepingu lepingutingimused.
02.04.2014 esitas hageja kohtule tähtajalise hoiuse lepingu ja tähtajalise hoiuse lepingu tingimused. 03.04.2014 jättis kohus hagi käiguta, selgitades hagejale, et kohtule tuleb esitada investeerimishoiuse lepingutingimused. 07.04.2014 esitas kohus nõude AS SEB Pangale, et pank esitaks poolte vahel sõlmitud investeerimishoiuse lepingutingimused. 11.04.2014 esitati kohtule lepingutingimused. 15.04.2014 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks. 22.04.2014 esitas hageja oma selgitused Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ning täiendavalt esitatud dokumentidega, leiab, et tuleb keelduda esitatud hagi menetlusse võtmisest. 21.03.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lisaintressi 1 650 eurot. Hagis väidetu kohaselt pidi hageja saama intressi 1,65% 100 000 euro suuruselt hoiuselt. Oma nõuet tõendab hageja 24.01.2011 sõlmitud investeerimishoiuse pakkumistingimustega. Hageja väidetel oli see intressi prognoos. Hageja kinnitusel lähtus ta SEB Panga enda poolt tehtud reklaamist ajal, mil hageja sõlmis kostjaga lepingu. Reklaam kehtib 3-aastase tähtajalise hoiuse puhul, mis 100 000 euro suuruse summa puhul on 1 650 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on alusetult rikastunud, kui jättis ta ilma 1 650 euro suurusest lisaintressist. Veel leiab hageja, et tehing on vastuolus heade kommetega. 22.04.2014 esitatud selgitustes /tl 82/ avaldab hageja, et ta ei ole ise arvutanud 1 650 eurost intressi ise, vaid võttis selle panga kehtivast reklaamist. Hageja viitab reklaamile, mis ta on esitanud hagiavalduse lisana /tl 8/. Reklaami kohaselt on SEB 3-aastase tähtajalise hoiuse intress 1,65%. Hageja esitas kohtu nõudel investeerimishoiuse lepingu nr * /tl 30/. Lepingu kohaselt investeerimishoius tehakse investeerimishoiuse pakkumise raames lepingus ja eelviidatud pakkumise kohta kehtestatud pakkumistingimustes sätestatud tingimustel. Lepingu- ja pakkumistingimused on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. Hageja on kinnitanud, et ta on tutvunud investeerimishoiuse lepingu- ja pakkumistingimustega. Investeerimishoiuse lepinguga nr *, investeerimishoiuse lepingutingimustega ja pakkumistingimustega on pooled kokku leppinud, et pank arvestab ja maksab hoiustajale hoiusummalt intressi vastavalt pakkumistingimustele (investeerimishoiuse lepingu tingimused p 5.1.). Investeerimishoius 303-Aasia Tiigrid EUR pakkumistingimuste kohaselt on garanteeritud intress 0,1% aasta baasil. Investeerimishoiuse lisaintressi teenimine ei ole garanteeritud. Hoiusummale makstava lisaintressi leiab pank alljärgneva valemi alusel:lisaintress=hoiusumma x osalusmäär x [(lõppväärtus-algväärtus)/algväärtus] /tl 10-12/.
Kohtu nõudel AS SEB Pank poolt esitatud investeerimishoiuse lepingu tingimuste /tl 69/ p 1.1. järgi investeerimishoius on AS-i SEB Pank poolt väljakuulutatud pakkumise raames kliendi poolt pangas tähtajaliselt hoiustatud rahasumma, millelt makstava intressi suurus sõltub pakkumisele kehtestatud pakkumistingimustega määratud finantsinstrumentide väärtuse muutumisest turul. Investeerimishoiuse lepingu tingimuste p 2.2. ja 3.2. kohaselt pakkumistingimustes määratakse kindlaks garanteeritud intressimäära ja lisaintressi arvestamise alused. Lepingu sõlmimisega aktsepteerib hoiustaja vastava pakkumise kohta kehtestatud pakkumistingimused. Eeltoodust tuleneb, et hageja, sõlmides AS SEB Pank investeerimishoiuse aktsepteeris pakkumistingimustes määratud lisaintressi arvestamise aluseid. Hageja oma nõudes tugineb tähtajalise hoiuse reklaamile. Hageja on kohtule esitanud tähtajalise hoiuse lepingu tingimused /tl 36/, mille p 1.1. ja 1.2. sätetel tähtajalise hoiuse leping puhul pank kohustub arvestama ja maksma hoiusummalt intressi, mida kehtestab ja muudab pank ning nende kohta saab andmeid pangakontorist ja panga kodulehelt. Investeerimishoius ning tähtajaline hoius ei ole samastatavad. Hageja, sõlmides investeerimishoiuse lepingu, ei ole õigustatud esitama intressinõuet, millele kohalduks tähtajalise hoiuse intress. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, et kostja on jätnud täitmata enesele investeerimishoiuse lepinguga võetud kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on jätnud täitmata investeerimishoiuse lepinguga võetud lisaintressi maksmise kohustuse. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus on seisukohal, et nimetatud alusel tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Investeerimishoiusele ei kohaldu tähtajalise hoiuse lepingu tingimused, mistõttu ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad , et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud
menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 ja 4 alusel taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.