Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-2153

ASAJOLUD

16.01.2014 esitas XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 28.02.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn’a, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub igasugune vara ning kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 3 368.38 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on piisava sissetuleku ja vara puudumine selleks, et täita oma erinevaid kohustusi võlausaldajate ees. Piisava sissetuleku puudumise tingib muuhulgas see, et võlgnik on vangis. Suurim kohustus on võlgnikul Eesti Vabariigi ees (summas 2 184.60 eurot, sundraha ja menetluskulud) ja selle kohustuse tekkimise tingis kuritegude toimepanemine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud uusi maksejõuetuse tekkimisega seotud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur kulutas ülesannete täitmiseks 7 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: koostas ja lähetas päringud registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele; töötles päringute ja teabenõude tulemusena saabunud vastuseid ja analüüsis muud saadaolevat infot; kohtus võlgnikuga; osales 11.03.2014 kohtuistungil; koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur soovib tasu väljamõistmist üksnes summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks).

2-14-2153 Arvestades pankrotihalduri töötasu suuruseks 63 eurot tund, palub ajutine haldur kohtul võlgnikult välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna Martin Pärna kasuks 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131.01 eurot ja määrata nende hüvitamine riigi vahenditest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXX ’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on summas 3 368.38 eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud. Tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Kuivõrd puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et antud asjas esineb kaks põhjust, miks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud.

2-14-2153 Esiteks on pankrotiavalduse menetlemise käigus ajutise halduri poolt tuvastatud, et rohkem kui pooled võlgniku kohustustest, on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning seega ka pankrotimenetluse läbiviimine. Teiseks ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega tulenevalt tuvastatud asjaoludest ja PankrS 175 lg 2 p 2 on kohtule juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab peale kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus märgib, et küsimus ei ole selles, kas avaldajat on karistatud vangistusega. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kui võlgnik soovib pankrotimenetlusega võlgadest vabaneda, võib ta kohustustest vabastamiseks esitada avalduse kohtule ka oma pankrotiavalduses (PankrS § 170 lg 1). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170 lg 2). See aga ei välista võlgniku pankrotiavalduse menetlemist. Antud juhul ongi kohus võlgniku pankrotiavaldust menetlenud, kuid tuvastanud, et esiteks esineb üle poolte võlgniku võlgade osas takistus kohustustest vabastamiseks ning teiseks ei ole võlgnikul võimalik täita kohustusest vabastamise menetluse kohustusi. Kohus leiab, et juhul kui võlgniku kohustuste aluseks on suuremas osas võlgnevused, millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ning on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-13 punktis 11 leidnud, et asjaolu, et võlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel.

2-14-2153 Tallinna Ringkonnakohus on lahendis tsiviilasjas nr 2-13-10781 märkinud, et kohtul on kohustusest vabastamise avalduse läbivaatamise õigus ka menetluse raugemise tõttu lõpetamise otsustamisel. Kuivõrd kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud eeltoodud põhjendustel, esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks ja menetluse raugemiseks PankrS § 29 lg 1 alusel vaatamata sellele, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks, määras kohus tähtaja deposiiti raha maksmiseks.

ning

PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus on kontrollinud, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esinevad asjaolud, mistõttu ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 528.01 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.